1) Eesti kirjakultuur hakkas arenema 13. sajandil. 2) Henriku Liivimma Kroonika kirjutati 13. sajandil. 3) Esimene eestikeelt sisaldanud raamat trükiti 1525. aastal Lübeckis. 4) Wanradti ja Koelli katekismus kirjutati aastal 1535 Wittenbergis. 5) Põhja- Eesti kirikukirjanduse rajaja oli Heinrich Stahl, 17.saj. 6) Lõuna- Eesti kirikukirjanduse rajaja oli Joachim Rossihnius. 7) Piibel on ristiusu õpetuse aluseks olevate tekstide kogum, kristlaste pühakiri. Koosneb Vanast testamendist ja Uuest testamendist. 8) Piibel ilmus 1739. aastal Tallinnas, tõlketöö juht oli Anton Thor Helle. 9) Piiblist üldtuntud väljendid: Tulgu või veeuputus; Saagu valgus; Meie igapäevane leib; A ja O; Läbi sõrmede vaatama. 10) Piibli tähtsus oli selles, et see fikseeris ja ühtlustas Eesti kirjakeele ja viisi mis tugines Põhja- Eesti murdele.
13. saj Henriku Liivimaa kroonika ilmumine. 1525. a Lübecki raad arestis vaadi raamatutega, mida taheti saata Riiga. 1535. a Wittenbergis trükiti Wandradti ja Koelli katekismus. 16.-17. saj Saksamaa reformatsiooniliikumise ajal ilmus palju eestikeelseid raamatuid. 17. saj hakati mõtlema talupoja harimise peale ning anti välja aabitsaid. 1632.-1638. a Heinrich Stahli ´´Käsi- ja koduraamat...``, mis sisaldas saksa- ja eestikeelset teksti Lut- heri väikee katekismuse osi. 1632. a Joachim Rossihnius andis välja oma katekismuse ja kirikukäsiraamatu. 1637. a ilmus Heinrich Stahli ´´Juhatus eesti keele juurde`` - esimene eesti keele õpik sõnastikuga. 1637. a ilmus Reiner Brockmanni esimene eestikeelne luuletus. 1708. a ilmus esimene eestlase poolt kirjutatud luule: Käsu Hansu kaebelaul ´´Oh! Ma waene Tardo Liin!``. 19. saj sündis Eesti rahvuskirjandus koos Petersoni luule ja Kreutzwaldi rahvuseeposega. 1
Pandi alus kirikukirjandusele ning eesti keelekorraldusele Kirikukirjanduse esimeseks silmapaistvaks esindajaks sai Heinrich Stahl, töötas kirikuõpetajana. 1637.ilmus esimene eesti keele õpik, lisaks grammatikale sisaldab see ka eesti-saksa sõnastikku. Tema grammatikaga algab eesti kirjakeele kujunemise protsess. 17.sajandil keeleõpetuse käsitluse autor Hornung rajas nn. vana kirjaviisi, mis pakkus kindla ortograafilise süsteemi. Samal ajal avaldas Lõuna-Eestis Rossihnius lõunaeesikeelseid raamatuid, sellega tekkiski kaks pralleelset kirjakeelt- lõuna ja põhja. Piibel on ristiusu õpetuse aluseks olev tekstide kogumik, kristlaste pühakiri, jumalik ilmutus, teistpoolsest maailmast. Piibel on religgioosne ajalookäsitlus. Piiblis esineb peaaegu kõiki kirjandusliike, zanre ja stiile. Piiblist on Euroopa kultuurivaramusse kandunud vaimuvara (Sümboeleid, väljendeid, lendsõnu) Piibel koosneb kahest põhiosast Vanast ja Uuest Testamendist.
alal kaks kirjakeelt: põhjaeesti (tallinna) ja lõunaeesti (tartu) keel. Põhjaeestikeelse kirikukirjanduse rajajaks oli baltisaksa vaimulik Heinrich Stahl. Tema peateos, neljaosaline saksa- ja eestikeelne ,,Käsi- ja koduraamat..." (16321638) sisaldab Lutheri väikest katekismust, kirikulaulude kogu, evangeeliume ja epistleid. Stahl andis välja ka esimese eesti keele õpiku koos sõnastikuga ,,Juhatus eesti keele juurde" (1637). Lõunaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja on Joachim Rossihnius oma katekismuseväljaande ning kirikukäsiraamatuga ,,Evangeeliumid ja epistlid kõigiks pühapäevadeks terve aasta kohta" (mõlemad 1632). 2 17. sajandi lõpul levis esimese eesti koolmeistrite seminari asutaja ja õpetaja Bengt Gottfried Forseliuse lihtsustatud kirjaviisiga aabits, mida anti välja mitmes kordustrükis. Forselius
Sellest säilinud 11 kahjustatud lk. Raamat trükiti 1535 aastal Wittenbergis. Esimesed eestikeelsed raamatud olid vaimulikud väljaanded, mõeldud jumalateenistuse abivahendiks kirikuõpetajale. Heinrich Stahl- põhjaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja, tema peateos ,,Käsi- ja koduraamat" sisaldab Lutheri väikese katekismuse, kirikulaule, katkendeid evangeeliumidest jms. Lõunaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja on Joachim Rossihnius. 17. sajandi lõpul levis esimese eesti koolmeistrite seminari asutaja ja õpetaja Forseliuse lihtsustatud kirjaviisiga aabits. 1739- täielik eestikeelne Piibel. 17. sajand tõi eesti kirjandusse ka esimesed eestikeelsed ilmalikud luuletused. 1637 ilmus esimene teadaolev eestikeelen juhuluuletus. (Reiner Brockmann). Esimene eestlaste loodud luuletus on Puhja köstri ja kooliõpetaja Käsu Hansu 1708. aastast pärinev kaebelaul. Uus ja vana kirjaviis
Võrdluse tunnus on mb. Tu-karitiivid käänduvad. Imperatiivi ainsuse 2. pöördes tüve lõpus k, mitmuse 2. ja 3. pöördes t. Eitusverb pöördub. Ma/-me esineb teonime mine tähenduses. Adverbides säilinud possessiivrudimendid. Põimuvad Eesti ida murded, Virumaa ja läänelikud jooned. 1551 kirikuraamatu Hans Susi tõlge. Masing oletas, et Susi on tõlkinud perikoopide ja lauluraamatu eesti keelde, mis pole kumbki säilinud. Susi tekste kasutasid hiljem Russow, Müller ja Rossihnius. ,,Kiri emale" algus ja lõpp alamsaksa k, keskel soomemõjuline eesti k (29 rida). Kirja saaja on ema, keda autor (ilmselt Eesti- ja Liivimaal töötav soome vaimulik) peab aitama, et ta temalt võetud asjad kätte saaks, ja pöördub selleks Rootsi kuninga poole. Iseloomulikud jooned: alamsaksa, rootsi ja soome laenud. 5. Lõunaeesti kirjakeel 16.saj (Boieruse, Völckeri tekst, ametitunnistus Awerbachile) Lõ-Eestis säilinud 16.saj trükiteoseid pole
sajandil, kuid juba 13. sajandil oli hakanud arenema eesti kirjakultuur. · Henriku Liivimaa kroonika (I eesti k sõnad) · Pilt- ja ruunikiri ununesid tähtkirja kasutuselevõtuga · Eestikeelset kirjasõna viljelesid võõramaalased · Reformatsiooniliikumisega I eestikeelsed raamatud (16-17 saj) · 1525 teadaolevalt I eesti keelt sisaldanud raamat · 1535 Wanradti ja Koelli katekismus · Kujunes põhjaeesti (Heinrich Stahl) ja lõunaeesti (Yoachim Rossihnius) keel · 17. saj lõpul B.G. Forseliuse lihtsustatud kirjaviisiga aabits · 1739 Piibli ilmumine eesti keeles · 17. saj sündis eesti ilmalik kirjandus · Juhuluule pühendusluuletused oluliste sündmuste puhul (14. saj) · 1637 I eestikeelne, sakslase R. Brockmanni poolt kirj juhuluuletus · 1708 I eestlase loodud luuletus ,,Oh! Ma waene Tardo Liin" Käsu Hansu poolt
Eestikeelne kirja- ja trükisõna võrsus katoliikluse ja protestantismi vahelisest võitlusest, täitis kristluse kui feodalismiaegse valitseva ideoloogia levitamise ülesannet, peegeldamata eesti rahva tegelikku elu. Raamatuajalooliselt on arvestatav, et kui esimene eestikeelne raamat ilmus 1525. aastal, siis soomekeelne 1542, leedukeelne 1542 ja lätikeelne 1585 3. Kirjakeele küsimus, kirikukirjanduse kujunemine ja piiblitõlkimine 17. sajandil (H. Stahl, J. Rossihnius, A. ja A. Virginius, Vastne Testament, eestikeelne lauluraamat jm). Kirikukirjanduse väljakujunemine algas reformatsiooni tulekuga 16. sajandi alul ning omandas tähendusliku koha katoliiklike ja luterlike seisukohtade vastasseisu aegadel. Rahvakeelne jumalateenistus eeldas eestikeelsete jutluste, palve- ja laulutekstide olemasolu. Trükitud mahukate kiriku-käsiraamatute otseseks eelkäijaks olid sajandi esimesel poolel käsikirjalised tekstid, mis
1535 Wanradti ja Keolli katekismus (11 lehekülge, selle koostas Tallina Niguliste kiriku õpetaja S. Wanradt ja tõlkis eestikeelde Tallinna Pühavaimu koguduse õpetaja J. Koell) Esimesed eestikeelsed väljaanded olidki vaimulikud kirjutised kirikuõpetajate abistamiseks. Heinrich Stahl ,, Käsi ja koduramat.." (1632-1638) (sisaldab Lutheri katekismust, kirikulaule, katkendeid piiblist); ,,Juhatus eestikeele juurde." (eestikeele õpik koos sõnastikuga) põhjaeestikeel Joachim Rossihnius ,, Evangeeliumid ja epistlis kõigiks pühapäevadeks.." (1632) lõunaeestikeel 17 saj hakatakse asutama eestikeelseid rahvakoole rahvas peab õppima lugema piiblit. 17 saj lõpp B. G Forseliuse lihtsustatud kirjaviisiga aabits Esimene eestikeelne piibel 1739 põhjaeestikeeles. 17 saj. Esimesed ilmalikud luuletused Käsu Hans 1708 ,,Oh! mu waene Tarto Liin"(eestlastele osaks saanud kannatustest mis
H. Stahli käsiraamatuga pandi alus eestikeelsete raamatute trükkimisele Tallinnas. Tema käsiraamatutest alates võime hakata jälgima Piibli eesti keelde tõlkimise lugu. Stahli jutlustekogu "Leyen Spiegel" peegeldab lähemalt autori keelekasutuse omapära, annab mõningaid vihjeid eestlaste eluolust, mainib esmakordselt trükisõnas nime Kalev (Kalliweh), aga Mülleriga võrreldes on need jutlused igavamad. Stahliga samaaegselt tegutses Lõuna-Eestis Joachim Rossihnius, kes oli mõnda aega õppinud teoloogiat ja pärit Saksamaalt, omandas kiiresti ja hästi eesti keele. Lõunaeestikeelse kirikukirjanduse aluste rajaja. Põhjaeestikeelseid käsikirjalisi tõlketekste arvestanud Rossihniuse käsiraamatul on kaks osa "Catechismus Herm D. Martin Lutheri" ja "Evangelia vnd Episteln". Mõlemad mehed panid aluse eesti kahele erinevale kirjakeelele, mille arenguid viis edasi raamatute jätkuv avaldamine kummaski keelemurdes. Piiskop J. Jhering, kes oli juba 1645
H. Stahli käsiraamatuga pandi alus eestikeelsete raamatute trükkimisele Tallinnas. Tema käsiraamatutest alates võime hakata jälgima Piibli eesti keelde tõlkimise lugu. Stahli jutlustekogu "Leyen Spiegel" peegeldab lähemalt autori keelekasutuse omapära, annab mõningaid vihjeid eestlaste eluolust, mainib esmakordselt trükisõnas nime Kalev (Kalliweh), aga Mülleriga võrreldes on need jutlused igavamad. Stahliga samaaegselt tegutses Lõuna-Eestis Joachim Rossihnius, kes oli mõnda aega õppinud teoloogiat ja pärit Saksamaalt, omandas kiiresti ja hästi eesti keele. Lõunaeestikeelse kirikukirjanduse aluste rajaja. Põhjaeestikeelseid käsikirjalisi tõlketekste arvestanud Rossihniuse käsiraamatul on kaks osa "Catechismus Herm D. Martin Lutheri" ja "Evangelia vnd Episteln". Mõlemad mehed panid aluse eesti kahele erinevale kirjakeelele, mille arenguid viis edasi raamatute jätkuv avaldamine kummaski keelemurdes. Piiskop J. Jhering, kes oli juba 1645
annaabi.ee 
