· Kaitseliidu esimeseks ülemaks loetakse Johan Pitkat, kes valiti 11. novembril 1918 loodud Eesti Kaitse Liidu juhatuse esimeheks. · kindralmajor Ernst Põdder (11. november 1918 4. aprill 1919) · Eduard Alver (4. aprill 24. oktoober 1919) · polkovnik Johan Unt (24. oktoober 1919 29. märts 1920 · kolonel Aleksander Seiman (17. er 1924 10. veebruar · kindralm jor Johannes Orasmaa (aastani 1935 kandis nime Johannes Roska, 10. veebruar 1925 28. juuni 1940) veel kaitseliidust · Riigikaitseline organisatsioon · *Pärast Vabadussõda jäi Kaitseliidu tegevus soiku ning tegevus lõpetati 1920. aasta 12. augustist. · *Pärast kommunistide 1924. a 1. detsembri riigipöördekatset kutsuti Kaitseliit 17. detsembril 1924. aastal taas ellu. · *Järgnes organisatsiooni tugevnemine ja edukas juurdumine ühiskonnas. Kaitseliidu liikmeskond kasvas 1940. aastaks 42 tuhande liikmeni
Eesti jalgpalli ajalugu Kugi Eesti jalgpalli sünni aastaks loetakse 1909, võib esimese jalgpalli klubi algus aastaks kirjutada 1908. Tol suvel moodustas Narva Kreenholmi inglassest meiseter Colin Johns kohapel jalgpalli meeskonna Concordia. Meeskonna üheks põhi mängijaks oli hilsem Kaitseliidu rajaja ja Eesti Jalgpalli liidu esimees kindral Johannes Roska-Orasmaa. Esimesse kooseisu kuulus ka Riigikogu liige A.Osspov. Concordia meeskonnal oli piisvalt korralik varustus. Olemas olid isegi sääre kaitsed ,mis tõsi küll ,olid valmistatud puust Narva kalameeste silmutorbikutest. Concordia oli Narva Võitleja eelkäiaks. Kuid siiski peetakse Eesti jalgpalli ametlikuks sünni ajaks Lasnamäel valge majaka juures peetud kohtumist Meteori ja Merkuuri meeskondade vahel. Meteoor oli Tallinna esimene
unustada. Võõrastetoas kohtas Lavretski Marja Dmitrijevnat. Nad ajasid juttu ja kuniks Marja Dmitrijevna küsis, kas pole tõsi, et Vladimit Nikolaitsev on väga meeldiv noormees. Ta ütles, et Vladimir Nikolaitsev on Liisast huvitataud. Seejärel küsis, kuidas Liisa Lavretskile meeldib? Lavretski vastas, et Liisa on väga kenda ja lahkus. Läks hüvasti jätma Marfa Timofevnaga, kes istus oma toas seltskonnaga. Seltskonda kuulusid: paksupuguline dresseeritud punnpaap-leevike, koerake Roska, tige isakass Matross, 9.a. mustaverd Surotska ja umbes 50. a. Nastasja Karpovna Ogarkova. Marfa palus Lavretskil ema ja vanaema haual ära käia, samuti oleks vaja ka Glafira eest hilgepalvet lugeda. Enne lahkumist ütles Marfa Timofevnaveel, et ega Liisa Pansinile lähe, et ärgu mees muretsegu. Lavretski vastu, et ei muretse ja lahkus. 4 tundi hiljem sõitis Lavretski kodu poole. Pärale jõudes ootas teda trepi alumisel astmel taat Anton
noortemagistritöö, mille järel omistatakse talle noortemagistri tiitel. Järgukatsed on kirjas kodutütre isiklikus järgutunnistuses, vaata Lisa 1. Organisatsiooni tekkimine Eestis Samaaegselt Kaitseliiduga hakkas Naiskodukaitse looma enda juurde tütarlaste organisatsiooni. Põhimääruse väljatöötamisega asus tegelema Mari Raamot. Esimesed rühmad tekkisid juba 1931. aastal. 19. jaanuaril 1932. aastal kinnitas Kaitseliidu ülem J. Roska (hiljem Orasmaa) esimese variandi “Kodutütarde” põhimäärusest. Seda päeva loetakse Kodutütarde organisatsiooni asutamispäevaks (Evald Uustalu 1962). Organisatsiooni sümboolika Kodutütarde sümboliteks on kotkamärk ja lipud, mille üleval vasakus nurgas on antud maakonna vapp. Sümbolite hulka kuuluvad ka liikme- ja juhikaardid, pitsatid, vimplid, tunnus- ja tunnustusmärgid. Sümbolite kasutuselevõtu otsustab vastavalt Kodutütarde
vabatahtlik isamaalis-patriootlik poisteorganisatsioon mida alustati 1930-ndal aastal. Kuigi kodutütred ja noorkotkad teevad koostööd Kaitseliidu või kaitseväe asutustega ja paljud noorliikmed ning noortejuhid kannavad sageli üritustel kaitseväe või muud sõjaväelist vormiriietust, ei ole organisatsioonide näol tegemist Eesti kaitsejõudude osadega. 2 Kodutütarde ajalugu Esimesed ajutised Kodutütarde põhimäärused kinnitas 19. jaanuaril 1932. aastal Kaitseliidu ülem Johannes Roska. Kodutütarde esimeseks peavanemaks nimetati 1933. aastal Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi pedagoog prl Salme Pruuden. Kaitseliidu ülem kinnitas 1992. aastal taastatud organisatsiooni peavanemaks Maret Lepiku. 1. aprillist 1999. aastast täitis ametikohustust pr Anne Eenpalu ja alates 6. maist 2002. aastast pr Angelika Naris. 1932. aastal kinnitas Kaitseliidu peastaap esimese variandi “Kodutütarde” põhimäärusest. Lõplik variant, mis kehtis 1940. aastani, kinnitati 5. veebruaril 1934
vähese eduga. Poliitikasse üldreeglina ei kiputud. 1925. aastal liit lagunes, kuid osa tema liikmeid asutas 1926. aastal Tallinna Eesti Vabadussõjalaste Liidu. Taolisi liite loodi ka teistel linnades. 1929. aastal asutasid Tallinna, Haapsalu ja Tapa liidud Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu, mille I kongress peeti Tallinnas 26. jaanuaril 1930. Kokku tuli60 delegaati. Kuigi majandusküsimused olid peamised, kalduti ka juba poliitikasse. 9-liikmelisse juhatusse valiti kindralid E. Põdder, J. Roska, A. Larka, advokaat A. Sirk jt. EVK II kongressile( 22.märts 1931) tuli113 delegaati. Nüüd EVK politiseerus. Esitati oma nõuded põhiseaduse nõudmiseks (laiade volitustega riigipea, isikuvalimised, 50- liikmeline Riigikogu, jne.). Kongressi otsusel esitati valitsusele märgukiri põhiseaduse ja valimisseaduse muutmisest. EVK III kongress toimus 20. märtsil 1932. aastal. Osales 219 saadikut. Otsustati, et EVK-sse võib toetajaliikmetena võtta ka neid, kes pole osalenud Vabadussõjas
Toitaineid säästvad toiduainete säilitusviisid on hea kõrvataha panna igale köögis toimetajale. Väga huvitav oli lugeda erinevaid retsepte, paljud toidud olid minu jaoks uued ja võõrad. Vanarahva toitudega tutvumine tekitas minus huvi neid toite ka ise järgi proovida. 25 KASUTATUD ALLIKAD 1. Viires, Ants; Vunder, Elle ,,Eesti rahvakultuur" Tallinn, 1998 Roska, Gea; Viires, Ants ,,Söögid ja joogid" (lk 345-366) 2. Kalvik, Silvia ,,Eesti rahva toite" Tallinn 1981 3. Põllumajanduskoja toimetused nr.9 Ottenson, Hilda jt ,,Odav ja tervislik toit" Tallinn 1939 4. Moora, Aliise ,,Eesti talurahva vanem toit" Tartu, 2007 5. (WWW) http://www.naistemaailm.ee/?id=32463 (16.11.2010) Eesmaa, Pamela ,,Rahvakalendri kombeid aastavahetuseks" 6. (WWW) http://www.leivaliit.ee/files/1191490688.pdf (16.11.2010) Pärn, Ellen
1923 – Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit (DSL): sõjaveteranide majandusliku olukorra parandamine; 1 koht Riigikogus (Heinrich Laretei) 1926 – DSLi Tallinna, Haapsalu ja Tapa osakonnad – vabadussõjalaste liidud (Tallinna liidu aseesimeheks valitakse Artur Sirk) 1929 – üleriigiline Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (EVKL) 1930 – EVKL I kongress nõudmised – veteranide majanduslik olukord, Vabadussõja vaimsus juhatus – Andres Larka (esimees), Ernst Põdder, Johannes Roska, Artur Sirk 1931 – EVKL II kongress politiseerumine Põhiseaduse muutmise nõue 1932 – EVKL III kongress vabadussõjalaste liikumise rajamine ideede radikaliseerumine, juhatuse noorenemine (Sirk, Karl Podrätsik, Paul Telg jt) 17. VII 1932 – Tapa parteipäev: põhiseaduse muutmise nõue, poolsõjaväelise organisatsioonina esinemine (pataljonid, lipp, vorm, tervitus, hümn); kähmlused sotsiaaldemokraatide võimlemisrühmadega; liikumises 20 000 liiget
1926 endine demobiliknzckjn tallinna osakonnal uus nimi tallina vabadussõjalaste liit. 1929 ühinesid kolm sellist kohalikku org Tln, Haapsalu ja Tapa ja moodustasid Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu (EVKL). 1930 jaanusaris tuli kokku selle esimene kongress, kus pandi paika tähtsamad tegevussuunad ja valiti juhatus. Sinna läksid üsna tuntud ja kõrgel ametipostil olevadisikud esimeheks erukindral Anrdes Larka, ka tegevteenistuses olevaid kindraelid Ernst Põdder, Roska, erukolonel Eduard Kubbo, advokaat Artur Sirk. Esimesel kongressil leiti, et vabadussõjalaste keskliidu ül-d koondada VS veterane, hoolitseda nende maj olukorra eest ning teistalt kanda endasi VS vaimu noore põlvkonna hulka. Põgusalt kõlasid selles ka hääled, milles mõisteti hukka väidetavalt eestis valitsevat erakondlikku korruptsiooni, kuid polnud midagi nimetamisväärset. Idee pärines rahvuslik-vabameelselt parteilt. 1931 valiti Pitka
Kindlasti oli neil kaasabilisi, kes need täpselt olid, on raske fikseerida - kindlasti siseministeeriumi ja politsei kõrgemad juhtidest keegi. Kindlalt Reiman, Sooman, Müller. Mingil määral pidid riigpöördega olema seotud ka kõrgemad sõjaväejuhid: Nikolai Reek, kolonel Jaakson - saatis aspirandid teele ja relvastas, arvatavasti Laidoneri isiklik usaldusalune kolonel Richard Maasing. Tõenäoliselt seotud ka Kaitseliit ja sealt Roska. Kas ja kes veel nende plaanidega veel seotud olid, ei ole teada. Riigipöördest teadjate ring oli äärmiselt piiratud. Raskem on teada, millal otsustasi riigipööre läbi viia. Karl Ast väitis, et juba oktoobris 1933 olevat Päts eravestluses mõnede juhtivate sotsialistidega öelnud, et vabadussõjalastele tuleb päitsed pähe panna ja seda tuleb teha Laidoneri abil. Mati Krahh viitab ka läbirääkimistele Pätsiga, kus ta olevat rääkinud vajadusest vabadussõjalasi taltsutada
samas ametis olnud kindral Johan Ohvitsere ja allohvitsere koolita- Laidoner. ti Kaitseväe Ühendatud Õppeasu- Riigikaitsesüsteemis mängis suurt osa tustes. Õpetamise tase oli äärmiselt Kaitseliit, mis muutus riigi toel tegu- kõrge. Kõrgema Sõjakooli diplomiga saks massiorganisatsiooniks. Kaitse- kindralstaabi ohvitserid olid osa Ees- liidu pikaajaliseks ülemaks sai kind- ti rahvuslikust haritlaskonnast hulka. ralmajor Johannes Roska (pärast Enamik allohvitsere sai koolituse väe- eestistamist Orasmaa). 1940. aastal osade juures. kuulus Kaitseliitu üle 40 000 mehe, selle allorganisatsioonid olid Naisko- Riigikaitset juhtis sõjaliselt Sõjavä- dukaitse, Noored Kotkad ja Kodutüt- gede Staap. Suurimad teened Eesti red. kaitsejõudude arendamisel olid staa-
annaabi.ee 
