Tömbilehine viirpuu ↑ 3 - 5 m, põõsas või 15. ´Paul`s Scarlet` väike puu 16. Harilik pihlakas ↑ 10 - 15 m, puu ↑ 1,5 - 2 m, tipust kaarduvate püstiste 17. Nipponi enelas okstega põõsas ↑ 3 - 4 m, tugevakasvuline 18. Ungari sirel põõsas Harilik lodjapuu ↑ 2 - 3 m, ümara 19. ´Roseum` kujuga põõsas ↑ 20 - 30 m, ümarovaalse võraga 20. Harilik robiinia puu 21. Lõhnav vaarikas ↑ 1 - 1,5 m, põõsas ↑ 1,5 m, püstine kaarduvate okstega 22. Ebajasmiin ´Lemoinei` põõsas Jaapani enelas ↑ 0,6 - 0,8 m, tihe 23. ´Anthony Waterer` püstine põõsas
Tiivuline tunbergia Thunbergia alata 2 18 C 14-20 päeva Harilik pruudisõlg Zinnia elegans 2 21-23 C 5-7 päeva Lillkapsas 2 18-20 C 3-4 päeva Keskvarane kapsas 2 18-20 C 3-4 päeva Tomat 2 20-25 C 5-6 päeva Roosa päikesetiib Acroclinium roseum 3 18 C 14-20 päeva Lõuna-alonsoa Alonsoa meridionalis 3 15 C 14-21 päeva Suureõiene varsapõlv Anagallis monellii 3 10-20 C 30-42 päeva Ibeeriselehine tukalill Brachycome iberidifolia 3 20 C 10-14 päeva Nägus klarkia Clarkia amoena 3 18-23 C 7-14 päeva Värv-neiusilm Coreopsis tinctoria 3 20-25 C 21-30 päeva
Liik leidis kajastamist ühes meditsiinilise suunitlusega artiklis, kus uuriti malaaria ravimiks kasutatavaid taimi (Zimmermann, 2012). Lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum) Kokku leiti viis artiklit. Esimene artikkel vaatleb lehitu pisikäpa isetolmlemise ja iseviljastumise võimalikkust. Leiti, et see on küll võimalik, kuid seda toimub väga harva tema õie eripärade tõttu. (Krawczyk et al., 2016). Teises artiklis võrreldi kahe orhideeliigi, Epipogium aphyllum ja Epipogium roseum, plastiidide genoomi ja selle evolutsioonilist muutumist (Schelkunov et al., 2015). Kolmandas artiklis kirjeldatakse lehitu pisikäpa õie 6 bioloogilisi omapärasusi võrreldes teiste orhideedega. Keskenduti nektari ja selle eritumise teemadele (wiczkowska & Kowalkowska, 2015). Neljandas artiklis vaadeldakse lehitut pisikäppa kui Suurbritannia kõige ohustatumat orhidee liiki. Ohustatuse põhjusteks on
Äärmised õied õisikus suured, steriilsed; keskmised Õied väikesed, kahesugulised Viljad vili on marjataoline lihakas luuvili, ühe lapiku luuseemnega, valminult punane. Valmib septembris Õitsemisaeg mais-juunis Kasvukoht: valgus varjutaluv niiskus niiske muld viljakas Kasutamine väga levinud haljastuses, kuna talub saastunud õhku. Vilju kasutatakse ka toiduainetetööstuses Sordid ´Roseum´ (lumepall), ´Aureum´, VILLANE LODJAPUU Päritolu Kesk-ja Lõuna-Euroopa, Väike-Aasia, Põhja-Aafrika Kõrgus 2-4 m Kasvukuju rohkesti hargnev tihe laiuv põõsas Võrsed noored võrsed hallikad, kaetud valkjashallide viltjate karvadega pungad soomusteta, koosnevad kahest mittearenenud lehekesest, tähtkarvased, õiepung suur, ümar, külgpungad
«senn» juur Selts Dipsacales - uniohakalaadsed Iseloomulikud on vastakud lehed ja tsümoossed liitõisikud (ebasarikõisikud) . Õie ehitus on varieeruv aktinomorfsetest kuni sügomorfseteni Sug. Adoxaceae muskuslillelised o p. Sambucus leeder Sambucus racemosa punane leeder o p. Viburnum - lodjapuu Viburnum opulus f. roseum lumepall Sug. Caprifoliaceae kuslapuulised o p. Valeriana palderjan Valeriana officinalis - h. Palderjan o p. Lonicera kuslapuu Lonicera caprifolium lõhnav kuslapuu o Linnaea borealis h. Harakkuljus KARL LINNE LEMMIKLILL Selts Asterales astrilaadsed Iseloomulikud on omapärased õietolmuterade väljapaneku mehhanismid
currant, mezereon etc. Alusmets on liigirikas järgmiste liikide poolest: paakspuu, pihlakas, toomingas, mustsõstar, näsiniin jne. The species caracteristic of the ground vegetation are: meadowsweet, cabbage thistle, water avens, marsh hawk´s-beard, purple small reed, creeping buttercup, sedges. Alustaimestikule iseloomulikud liigid on: angervaks, seaohakas, ojamõõl, sookoertubakas, sookastik, roomav tulikas, tarnad. The mosses are represented by Climacium dendoides, Mnium sp,. Rhodobryum roseum. Samblatest on esindatud tüviksammal, tähtsammal ja roossammal. 10 In the texture of soil sandy clay dominates. Mullalõimises domineerib liivsavi. It is but rarely covered with a layer of sand. See on harva kaetud liivakihiga. If, however, the latter is thicker than 30 centimetres, it will have such a strong influence on the condititions of growth and on the efficiency of drainage that these
laanemetsas. Täiesti külmakindel, talub hästi varju ja eelistab viljakaid ning niiskemaid muldi. Talub hästi ka linna gaase ja tahma. Kasutamine haljastuses: üksiku efektitaimena koduaedadesse, suurematel haljasaladel rühmadena, vabakujulised või pügatavad hekid. Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/lodjap2.htm http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/harilik_lodjapuu.html http://www.neevaaed.ee/tooted/lehtpuud-ja--psad/harilik-lodjapuu- roseum/?category=147&panel=2 3.12 Sarapuu (Corylus) Konkreetne liik: harilik sarapuu (Corylus avellana) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 500-700 cm, laius 500-700 cm. Taime välislaadi kirjeldus: rohkesti harunev kõrge põõsas. Lehed: äraspidimunajad või peaaegu ümarad, südaja alusega, sulgroodsed lihtlehed, tipuosas veidi hõlmised. Lehetipp terav, serv kahelisaagjas. Tumerohelised, pealt läiketa, noorelt on kogu leht karvane, hiljem vaid roodude ümbert.
produtseerivad ligikaudu 120 erinevat seent või hallitusseent. Paljude korral pole nende mõjusid täpsemalt uuritud. Levinuimad mükotoksiinid pärinevad perekonna Aspergillus liikidest A. flavus, A. parasiticus, A. nomius (aflatoksiinid), A. ochraceus või A. melles (ohra-toksiinid), A. versicolor või A. nidulans (sterigmatotsüstiin) ning perekonna Fusarium liikidest F. graminearum (zearalenoon e. fusariotoksiin F2), F. oxysporum või F. tricinctum (fusariotoksiin T2) ning F. roseum (vomitoksiin). Aflatoksiinid on sarnaste struktuuridega kondenseeritud dihüdrofuraani domääni sisaldavad kumariinide derivaadid. Nelja põhilist aflatoksiini B1, B2, G1 ja G2 , (tähed B (blue=sinine) ja G (green=roheline) näitavad vastava aflatoksiini laigu värvust TLC plaadil selle kiiritamisel ultraviolett-kiirgusega), toodavad mikroseened taimses soodas või toidutoormes, mida pole pärast lõikust piisavalt kuivatatud ja mida on hoitud suhteliselt kõrgetel temperatuuridel. Kõige
Lodjapuuõitest valmistatud tee aitab külmetushaiguste korral ja seda kasutatakse samuti diureetilise vahendina. Lodjapuumarju kasutatakse neurasteenia, hüsteeria ja epilepsia vastase ravimina, kuid nad tugevdavad ka südame ja maksa tegevust ning korrastavad soolestiku talitlust. Lodjapuukoort kogutakse kevadel aprillis-mais ja kooretõmmist kasutatakse hemarroidide, verejooksude ja samuti vererõhku alandava toime tõttu. Sordid: 'Aureum'; 'Compactum'; 'Nanum'; 'Notcutt'; 'Roseum'; 'Tatteri'; 'Variegatum'; 'Xanthocarpum'; 'Andrews'; 'Apricot'; Kanada lodjapuu (Viburnum lentago L.) Suvehaljas kõrgem mitmetüveline põõsas või tihti ka madalam kuni 10 m kõrgune peente võrsetega hallika rõmelise tüvekoorega puu kasvab looduslikult Põhja-Ameerika idaosa metsades ja varjulistes jõeorgudes niiskematel viljakatel muldadel Kanada lõunaosast kuni Floridani. Tsoon II. 1761. Tunnused:
Väga kiirekasvuline (aastas kuni 2 m), leiab kasutamist energiavõsa liigina. Annab rohkesti hübriide. Harilik lodjapuu (Viburnum opulus) Põõsas, 2-4 m kõrge, rohkesti hargnev. Õitseb mais-juunis, õied valged. Viljad punakad, lihakad luuviljad, söödavad. C- vitamiin. Valmivad sept. Külmakindel, varjutaluv. Kasvab viljakatel, niisketel muldadel. Sage raiesmikel. Haljastuses Viburnum opulus ‘Roseum’ – lumepall (valged, steriilsed õied). Harilik vaarikas (Rubus idaeus) Püstine põõsas, 1-1,5 m kõrge. Õitseb juunis-juulis, õied valged, viljad punased, koguvili. Söödavad. Külmakindel ja poolvarju taluv. Viljakad, niisked mullad. Sage raiesmikel, juurevõsu. Palju kultuursorte. õitseb mais kuusk, ebatsuuga, jugapuu, kadakas, arukask,
europaeum), salu-siumari (Actaea spicata) jne. Sageli kasvavad ka koldnõges, h. sinilill, salu- ja mets-tähthein (Stellaria nemorum ja S. holostea), võsaülane, metstulikas (Ranunculus cassubicus), h. naistesõnajalg, h. ussilakk, longus helmikas, kevadine seahernes (Lathyrus vernus), h. jänesekapsas, sõrmtarn, imekannike (Viola mirabilis), metskastik, metstarn (Carex sylvatica) jt. Samblarinne on hõre ja katkendlik - metsakäharik, laanik, raunik, roossammal (Rhodobryum roseum), tüviksammal (Climacium dendroides) jt. Raiestikel pärsib LU teket lopsakas rohukasv ja seepärast uuenevad raiutud alad peamiselt halli lepa, haava ja kasega. Rohttaimedest kasvab raiestikel lopsakalt h. naat ja metskastik, sageli ka püsik-seljarohi, h. kopsurohi, salu- tähthein jt. Kultiveeritakse KU, istutades kuni 3000 tk ha-le, Ks, istutades kuni 3000 tk ha-le, Ks, külvates kuni 4500 külvikohta ha-le, Ta, istutades kuni 1500 tk ha-le ja Sa, istutades liiki kuni 3000 tk ha-le.
annaabi.ee 
