Leidsid 17 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rootsi". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rootslased, hardi, liimets, kiusatus, oasupp, singiga, rooma, maadlus, vehklemine, ujumine, vettehüpped, veepall, sõudmine, purjetamine, ratsutamine, laskmine, jalgrattasõit, võimlemine, tennis, 1611, loodusvarad, hõbeda, uraanimaak, hüdroenergia, kuningriik, skandinaavia, soomegapõhiliselt Ameerika Ühendriikidesse ja Prantsusmaale. Olulised ekspordiartiklid on veel elektroonikaseadmed (Ameerika Ühendriikidesse ja Hiinasse), lisaseadmed mootorsõidukitele (Belgiasse ja Hollandisse) ning teletehnika (Jaapanisse ja Mehhikosse). Rahvastik Rootsi rahvastiku tihedus valdade kaupa Rootsis on maailma üks kõrgeim oodatav eluiga. 12. augustil 2004 ületas Rootsi rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri. 86,7% elanikkonnast on etnilised rootslased. Suurim vähemus on soomlased (2%). Teised suured etnilised grupid pärinevad teistest Põhjamaadest, endisest Jugoslaaviast ja Lähis-Idast. Lisaks on tähtis mõju algasukatel saamidel, kes elavad Põhja- Rootsis. Ligi 12% elanikest sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad. 77% rootslastest on luteriusku. Keeled Rootsi keel on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Rootsis, Soome lääne- ja lõunarannikul,
Rootsiga aastani 1905. See kampaania oli ka viimaseks Rootsi sõjaks ning riigi 200 aastat kestnud rahu on maailmas tähelepanuväärne. Uusaeg 18. ja 19. sajandil suurenes elanikkond tähelepanuväärselt, kahekordistudes aastatel 1750- 1850. Paljud läksid Ameerikasse paremat elu otsima, kuna piisav sissetulek lubas osta vajaliku pileti laevareisile üle Atlandi ookeani. Usutakse, et vahemikus 1850-1910 läks Ameerika Ühendriikidesse üle miljoni inimese. Mõned rootslased läksid ka Kanadasse. Rootsi oli traditsiooniliselt vähem arenenud kui Lääne-Euroopa (kuid palju külluslikum kui Ida- ja Lõuna-Euroopa); 1870.a. algas industrialiseerimine. 19. sajandi lõpupooles mõjutasid Rootsit peamiselt Ameerikast tulevad protestantlikud karsklust propageerivad liikumised. Seetõttu arvatakse, et Rootsis toimus sel ajal erakordselt suur alkoholitarbimine, kuid faktid ei näita suuremat tarbimist kui teistes võrreldavates riikides. 19
Larsson ja Anders Zorn ning skulptorid Carl Milles ja Tobias Sergel. Rahvusvaheliselt tuntud on ka rootsi filmikunsti esindajad Ingmar Bergman, Greta Garbo, Ingrid Bergman ja Max von Sydow. Palju tähelepanu on saanud rootsi popmuusika, sealhulgas ABBA. Rahvastik Rahvastik Rootsi rahvastiku tihedus valdade kaupa Rootslase oodatav eluiga on maailma kõrgemate hulgas. 12. augustil 2004 ületas Rootsi rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri. 86,7% elanikkonnast on etnilised rootslased. Suurim vähemusrahvus on soomlased (2%). Teised suured etnilised grupid pärinevad teistest Põhjamaadest, endisest Jugoslaaviast ja Lähis-Idast. Lisaks on tähtis mõju algasukatel saamidel, kes elavad Põhja-Rootsis. Ligi 12% elanikest on sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad. 77% rootslastest on luteri usku. Keeled Rootsi keel on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Rootsis, Soome lääne- ja lõunarannikul,
Rootsi Kuningriik rootsi keeles Konungariket Sverige Geograafiline asend. Rootsi Kuningriik paikneb Põhja-Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Tartust on Rootsi pealinna Stockholmi linnulennult umbes 560 km. Rootsi pindala on 450,295 km², olles Eestist umbes kümme korda suurem. Rootsiga on enam- vähem sama suured Paapua Uus-Guinea (462,840 km²) ning Usbekistan (447,400 km²). Pindalalt on Rootsi maailmas 62. kohal, kuuludes suuremate riikide hulka. Rootsis elab 9,059,651 inimest, seega on seal elanikke üle 6 korra rohkem, kui Eestis. Rahvaarvult on Rootsi maailmas 88. kohal, umbes sama palju elanikke on Valgevenes ja Haiitil. Rootsi pealinnaks on Stockholm, mis asub riigi kagura
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ROOTSI Juhendaja: -- KL-13 Pärnu 2015 Rootsi (rootsi keeles Sverige), ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige), paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi pealinn on Stockholm. Rahvaarv on 9 573 466 (2013). Kliima Rootsis valitseb suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Rootsis on valdavalt mandriline kliima. Ilm on muutlik. Suvel on erinevused lõuna ja põhjaosa ilma vahel suhteliselt väikesed, sest põhjas on päev pikem. Põhjas ja sisemaal saabub sügis ja talv varakult, lõunas ja rannikul on aga pikk ja soe sügis. Kui Läänemeri j�
Rootsi Kuningriik Andrea Engelbrecht 9.a Rootsi lipp Rootsi vapp Rootsi Asukoht Rootsi Kuningriik paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Piirneb idast Soomega(586 km) ja läänest Norraga(1619 km). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Loodus Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete all (peamiselt järved). Lääne ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, KeskRootsi madalik
kõrgtehnoloogiasektoritesse ning nendega seotud teadusuuringutesse Ligi 65% Rootsi tööstustoodangust eksporditakse SEOS MAJANDUSE JA KULTUURI VAHEL Inimesed on kõrgelt haritud ja arenenud kuna on suutelised tootma kõrgtehnoloogiat ja eksportima seda nii suures mahus (65%) Kuna majandus on Rootsis kõrgelt arenenud ja sissetulekud on suured, siis on inimestel võimalik rajada kuktuuriväärtustele rajanevaid asutusi, koole Rootslased hindavad väga, et nende kultuur püsiks kaua ROOTSI KULTUURIELU Rootsist on pärit palju maailmamainega kirjanikke, sh August Strindberg ja Astrid Lindgren ning Nobeli kirjandusauhinnaga pärjatud Selma Lagerlöf ja Harry Martinson. Kokku on rootsi kirjanikud võitnud 7 Nobeli kirjandusauhinda Rahvusvaheliselt tuntud on ka rootsi filmikunsti esindajad Ingmar Bergman, Greta Garbo, Ingrid Bergman ja Max von Sydow
ja ortograafia poolest. Rootsi keel on alates 1. juulist 2009 Rootsi ametlikuks keeleks (seaduses: "peamiseks keeleks"). Peamine keel on siiski alati olnud rootsi keel ning pole olnud vajadust teha seda ametlikuks. Ametlikud vähemuskeeled on soome keel, meä keel, saami keel, mustlaskeel ja jidis. Rahvastik Rootslase oodatav eluiga on maailma kõrgemate hulgas. 12. augustil 2004 ületas Rootsi rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri. 86,7% elanikkonnast on rootslased. Suurim vähemusrahvus on soomlased (2%). Teised suured etnilised grupid pärinevad teistestPõhjamaadest, endisest Jugoslaaviast ja Lähis-Idast. Lisaks on tähtis mõju algasukatel saamidel, kes elavad Põhja-Rootsis. Ligi 12% elanikest on sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad. 67,5% rootslastest on luteri usku. Rahaühik Rootsi kroon on Rootsi rahaühik. Selle valuutakood on SEK ning lühendatud
Rootsi madalaim punkt asub Kristianstadi lähedal(2,41 m alla merepinna). Rootsi kõrgeim punkt on Kebnekaise ( 2104 m üle merepinna ) ja Sarek (2090 m ) . Pikimad jõed : Muonio Torne ...... 570 km . Ume .....460 km Lule ...... 450 km Ängermanälven ...... 440 km Indalsälven ...... 420 km 4. Ülevaade rahvastikust Rootsi rahvastik on koondunud maa keskosa tasandikule ja lõunapoolsele rannikualale ; ainult üks rootslane seitsmest elab maal . Rootslased on valdavalt luteri usku germaani rahvas , kes pikka aega teistega ei segunenud . Alles pärast Teist maailmasõda muutus riik sisserännumaaks . Rootsi on alati silma paistnud sellega , et annab poliitilistele põgenikele varjupaika. Nii on seal kaitset leidnud paljud 1970 . aastail Ladina Ameerika diktatuuride eest põgenenud inimesed . Rootslase oodatav eluiga on maailma kõrgemate hulgas . 12 augustil 2004 ületas Rootsi rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri
km. pikkune. 7 KOKKUVÕTE Referaati Rootsi kohta teha oli vägagi huvitav, sest olen seda isegi mitmel korral külastanud. Tööd tehes uurisin riigi üldandmeid, majandust, rahvastikku ning ka huvitavaid fakte Rootsi kohta. Sain teada, et Rootsi riigikord on konstitutsiooniline monarhia, kuningas on Carl XVI Gustaf ning peaminister Fredrik Reinfeldt. Rootsi rahvaarv 2008. aasta seisuga on 9 234 309, suur osa riigi rahvastikust ei olegi rootslased (86,7% rootslasi). Majanduslikult on tegemist väga eduka ning jõuka riigiga, mille peamisteks eksportkaupadeks on ravimid, elektroonikaseadmed, lisaseadmed mootorsõidukitele ning teletehnika. Tööd tehes sain meeldiva üllatuse osaliseks, kui avastasin, et kõrgharidus on Rootsis kõigile (veel ka välismaalastele) tasuta. Olen rahul, et valisin referaadi teemaks Rootsi, sest ta on meie merenaaber ja kasulik on tema kohta rohkem teada. Arvan, et tulevikus oleks kindlasti hea mõte oma
Riigi üldiseloomustus. Pindala: 449 964 km2 Rahvaarv: 9 174 100 (2007) Pealinn: Stockholm Pealinna elanike arv: Keel: Rootsi Rahaühik: Rootsi kroon (SEK) Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige) paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Looduslikud tingimused: Pinnamood Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all. Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, Kes
Rootsi madalaim punkt asub Kristianstadi lähedal (2,41 m alla merepinna). Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekajse (2104 m üle merepinna, varasematel mõõtmistel 2111 m ja 2117 m) ja Sarek (2090 m). RAHVASTIK Rootsis elas 1996. aasta juuli andmete kohaselt 8 900 954 inimest. Rootsi on maailma üks kõrgeima oodatava elueaga riik. 12. augustil 2004 ületas Rootsi rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri. 86,7% elanikkonnast on rootslased. Suurim vähemus on soomlaseid (2%). Teised suured grupid pärinevad teistest Põhjamaadest, endisest Jugoslaaviast ja LähisIdast. Lisaks on tähtis mõju algasukatel saamidel, kes elavad PõhjaRootsis. Ligi 12% elanikest sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad. Kogu Rootsi elanikkonnast 90% elab maa lõuna osas. Kõigist elanikest elab linnades 83,4% (1985
aastast on kroon ujuva vahetuskursiga. Viimastel aastatel on SEK vahetuskurss EEK suhtes kõikunud vahemikus 1,6-1,8 EEK/SEK. Rootsi Keskpank (Riksbank) on maailma vanim rahatähti emiteeriv pank (asutatud Stockholm Banco nime all 1668. aastal, nimi Riksbank võeti kasutusele 1866. aastal), samuti vanim keskpank (alates 1897. aastast). 3.8.Liitumine Euroopa Rahaliiduga Rootsi ei ole liitunud Euroopa Rahaliiduga (EMU). 14. septembril 2004. aastal läbiviidud referendumil hääletasid rootslased eurole ülemineku vastu (55,9%), poolt hääletas 42%. Uus referendum ei saa tõenäoliselt toimuma enne järgmisi parlamendivalimisi 2010. aastal, kuna praegune valitsus antud küsimust eelkõige rahva püsiva vastuseisu tõttu käesoleval mandaatperioodil ilmselt tõstatada ei kavatse. 3.9.Väliskaubandus Kaubavahetuse käive on pidevas kasvusuunas. 2006. aastal suurenes Rootsi kaubavahetus 12% ning Rootsi eksport ületas esmakordselt triljon krooni. Eksport kasvas 2006
sadama turimsi kui muudel aladel.Samuti on neis tihedasti asustatud kohtades paremad keskkonna tingimused. Hõredamini asustatud piirkonnad on põhja pool ning mägisema pinnamoega aladel.Seal on kehvemad elamistingimused,keskkonna tingimused,suuremad kulutused mugavale elule ja muule.2005. aastal oli rahvastiku loomulik juurdekasv 9636 ning migratsioonil põhinev rahvaarvu juurdekasv 27 111 inimest. 86,7% elanikkonnast on etnilised rootslased. Suurim vähemus on soomlased (2%). Teised suured etnilised grupid pärinevad teistest Põhjamaadest, endisest Jugoslaaviast ja Lähis-Idast. Lisaks on tähtis mõju algasukatel saamidel, kes elavad Põhja-Rootsis. 2005. aasta lõpu seisuga elas Rootsis 480 000 võõrrriigi kodanikku. Välismaal sündinud elanikke oli Rootsis kokku registreeritud 1,25 miljonit, kellest suurima osa moodustasid Soomest (183 000), eks-Jugoslaaviast (72 000), Bosnia ja Hertsegoviinast (ca 55 000),
Medelpad - Norrbotten - Västerbotten. Svealandi maakonnad Dalarna - Närke - Sörmland - Uppland - Värmland - Västmanland. AJALUGU. Eelajalugu Peale viimast jääaega asusid Rootsi aladele elama kütt-korilased ning seejärel kiviajal (10 000 - 1700 eKr) põldnikud . Sellele järgnes pronksiaeg (1700 - 500 eKr) ning rauaaeg (500 eKr - 1050). Rootsi ühiskonnad jäid eel-kirjaoskuslike hõimude tasemele kuni 1. aastatuhandeni. Rootsit mainiti esimest korda 1. sajandil Rooma ajaloolase Tacituse poolt, kes kirjutas Suioonide hõimust, kes elasid merel ning olid tugevad nii relvade kui laevade poolest. See viitas Ida-Rootsi asukatele Svealandist, kes elasid peamiselt Mälareni järve ümbruses. Sellest hõimust on saanud Rootsi endale ka nimetuse (Sverige). Lõuna-Rootsit asutasid Götalandi alal Götarid. Põhjaosa asustasid hõredalt saamid, kveenid ning teised hõimud/inimesed kes on seotud soomlastega.Viikingiajal (9. - 10
1926. aastast valitses sõjaväeline diktatuur, mida juhtis António de Oliveira Salazar ja alates 1968. aastast Marcello Caetano. 1974 toimunud nelgirevolutsiooni käigus taastati demokraatia. 1986. aastal liitus riik Euroopa Liiduga. Alates 1. juulist 2007 on Portugal Euroopa Liidu eesistujariik. Vanimad inimasustusele viitavad arheoloogilised leiud on üle 24 000 aasta vanad. Portugali mainiti esmakordselt 218. a e.m.a, aga nimi Portugal tuli kasutusele alles 11. sajandil. Nimi ise tuleneb Rooma aegse asula Portus Cale (tänapäeva Porto) nimest. 212. a e.m.a Roomlased vallutavad Portugali alad ning seavad siin üles mitmed asulad. 4. sajand Hakkab levima ristiusk. 5. saj Portugali alad kuuluvad sueebidele 6. saj Alad vallutatakse läänegootide poolt. 8. saj Portugal kuulub araablastele. 10.saj Algab araablaste vastane võitlus (rekonkista). 1139. 25. juuli Alfonso Henriques kuulutab ennast pärast Ourique lahingus araablaste üle
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
annaabi.ee 
