Algvõrre, keskvõrre, ülivõrre, nimisõnad ja omasussõnad 1. Uuri tabeli esimesi rigu ja täitke poolik tabel! Algvõrre Keskvõrre Ülivõrre Huvitav huvitavam Kõige huvitavam Kena Kenam Kõige kenam Roosa roosam Kõige roosam Halb halvem Kõige halvem Naljakas Naljakam Kõige naljakam Lahe Lahedam Kõige lahedam Tubli Armsam Kallis Sõbralik Kõige ülbem Korralik Kõige kitsam
ohtlikku kontsertide ohtlike (-likkude) lapikute kontserte ohtlikke lapikuid kontsertidesse ohtlikesse (-likkudesse) lapikutesse VÕRDLUSASTMED õnnelik, õnnelikum, kõige õnnelikum e hall, hallim, kõige hallim õnnelikem nüri, nürim, kõige nürim vastik, vastikum, kõige vastikum e roosa, roosam, kõige roosam vastikuim tubli, tublim, kõige tublim hea, parem, parim kuri, kurjem, kõige kurjem õhuke, õhem, õhim ilus, ilusam, ilusaim pisike, pisem, pisim kõrge, kõrgem, kõrgeim lühike, lühem, lühim Ei tohi: kõige kõrgeim, kõige parim oluline, olulisem, olulisim vana, vanem, vanim TEGUSÕNAD
OMADUSSÕNA VÕRDLUSASTMED Jelizaveta Ivanova Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õ16-2 2012 OMADUSSÕNA Omadussõnad (missugune?) on käändsõnad, mis märgivad olendite, esemete, nähtuste omadusi: ilus, roheline, suur, kiire, tark, piklik, hapu, kandiline, võimas, rahulik. VÕRDLUSASTMETE LIIGID Enamikust omadussõnadest saab moodustada võrdlusastmeid. Neid on eesti keeles kolm: 1) algvõrre ei määratle omaduste hulka, 2) keskvõrre näitab algvõrdega võrreldes omaduste kõrgemat astet, 3) ülivõrre näitab omaduse suurimat astet. ALGVÕRRE raske rõõmus pikk Algvõrdel puudub tunnus. KESKVÕRRE Keskvõrde tunnus on m, mis liitub algvõrde omastava käände tüvele: avar: avara + m = avaram valus: valusa + m = valusam ! Mõned omadussõnad muutuvad erandlikult: lahja: lahjem hea: pa...
b)Kui algvõrde mitmuse lõpul on vokaal, siis lisatakse sellele m : musti mustim, külmi külmim, pikki pikim, korralikke korralikem c)Kui keskvõrdes on erandlikult em, siis i-ülivõrdes on im : paksem paksim, vanem vanim, targem targim, järsem järsim. I-ÜLIVÕRRET EI SAA TARVITADA NEIST SÕNADEST, 1)millest ei saa moodustada i-mitmust; seega ainult : küige hapum, kõige roosam, kõige tublim, kõige südim, kõige tragim; 2) milles i ja j satuvad kõrvuti : kõige kurjem, kõige tühjem, kõige lahjem; 3)mille keskvõrdes on im : kõige hallim, kõige karmim, kõige tömbim, kõige narrim. Pea meeles, et ei kasutata kahte superlatiivi ( ülivõrde ) tunnust korraga.Vale on: kõige õnnelikem, kõige vanim, kõige tagasihoidlikem. Selle asemel tarvita kas kõige- või i-
" anus mind ema, kui asusin kodus hiljuti esikut remontima. Olin varunud kaks potti värvi, ühe heleda tibukollase, teise veidi tumedama. Mõte kollastest ustest viis mu ema meeleheitele. Sellest hoolimata viisin ma oma missiooni lõpule. Äge seisukohavõtt tekitas aga minus huvi eestlaste seas laialt levinud värvi- eelarvamustest. Ära hangi endale erksavärvilist mantlit, mööblit - tüdined neist ruttu ära. Toauksed ja aknaraamid olgu alati valged. /---/ Mida vanem eit, seda roosam kleit. Sinine on venelaste värv - eriti aknaraamidel ja majafassaadidel. Mürkroheline ja potisinine. Heleroheline ja roosa on tittedele. Kollane, oranz on röögatud ja annavad tunnistust vähe arenenud maitsest. Punane on kommunistidele. Üle ei jää kuigi palju - valge, hall, must, beez ja pruun. Nende suhtes ei teki enamasti vastuväiteid - need on üldtunnustatud "maitsekad" värvid nii riietuses kui ka kodukujunduses.
OMADUSSÕNADE VÕRDLEMINE OMADUSSÕNA- KESK- KÕIGE - i-ÜLIVÕRRE ALGVÕRRE VÕRRE ÜLIVÕRRE LÜHIKE ÜLIVÕRRE hoolas hoolsam kõige hoolsam hoolsaim *kauge kaugem kõige kaugem kaugeim kaval kavalam kõige kavalam kavalaim *hapu hapum kõige hapum - nüri nürim kõige nürim - *roosa roosam kõige roosam - lilla lillam kõige lillam - *hall hallim kõige hallim - pruun pruunim kõige pruunim - lahja lahjem kõige lahjem - *õnnelik õnnelikum kõige õnnelikum õnnelikem rahulik rahulikum kõige rahulikum rahulikem vana vanem kõige vanem vanim
d) AV-mall nõrgeneva tüvega sõnad (A-tüvi nõrgas astmes) ja tugevneva tüvega sõnad (A-tüvi tugevas astmes). VÕRDLUSASTMED: Algvõrre Keskvõrre Ülivõrre i-ülivõrre Pikk Pikem Kõige pikem Pikim Paks Paksem Kõige paksem Paksim Roosa Roosam Kõige roosam - 6.Käänded Eesti keeles on 14 käänet, käändsõnad käänduvad 14nes käändes. Käändsõnadeks on: nimisõnad (nt koer, auto), omadussõnad (nt ilus, sinine), arvsõnad (nt kolm) ja asesõnad (nt sina, keegi). Käände Küsimused, mis käändele Näide nimi vastavad (ainsuses ja mitmuses) 1
kasvatada. Toite töödeldakse, säilitatakse ja konserveeritakse. Selleks kasutatakse kuumutamist, külmutamist ning lisaaineid. Kõikidele vorstitoodetele lisatakse säilitusaineid nitriteid ja nitraate (E249- E252), mis meie organismi sattudes moodustavad vähkitekitavaid ühendeid. Kui osta toorest liha ning see ära keeta, siis läheb värvus halliks. Poes olevad vorstitooted on aga lillad, punased ja roosad– mida roosam või lillam on toode, seda rohkem nitriteid ja nitraate, mis toimivad üheaegselt nii värvi- kui säilitusainena, samas aga suurendavad riski, et neid sööval inimesel tekiks vähk. Säilitusainetest vaba on näiteks hakkliha ning erinev töötlemata liha. Ka pelmeenid, frikadellid ja naturaalsed kotletid on parem valik kui vorstid. Kuigi ka sinkidele lisatakse nitraate, on see ikkagi lõppkokkuvõttes tervislikum kui vorstid.
Laensõna võõraste keelest laenatud sõna, kuid meie keelde sobivaks muudetud, nt comics -> koomiks. Barbarism toorlaenud võõrkeelest, mis pole meie keelde kohandatud, nt cool, okay. VÕRDLUSASTMED: Algvõrre Keskvõrre Ülivõrre i-ülivõrre Pikk Pikem Kõige pikem Pikim Paks Paksem Kõige paksem Paksim Roosa Roosam Kõige roosam - FUNKTSIONAALSTIILID: Sõltuvalt teksti eesmärgist, saab eristada stiile: a) Argistiil igapäevane mitteametlik suhtlus. Slängid. Pigem suuline tekst. b) Ametlik stiil kasutatakse asjaajamises, seadusandluses, tundeid pole. Avaldused, CV, elulookirjeldused, seletuskiri, volikiri. c) Teadusstiil kasutatakse teaduslikes ja populaarteaduslikes tekstides. Faktid (numbrid, tabelid, joonised), konkreetsus, asjalikkus
A ------ > I koera------ > koeri venda----- > vendi hulka----- > hulki pärna----- > pärni Sööta----- > sööti külma---- > külmi Keskvõrde moodustamine: A --- > E halva ---- > halvem musta --- > mustem U --- > E loiu ------ > loiem järsu ----- > järsem Sõnadest, millel on ainult sid-lõpuline mitmuse osastav, lühikest ülivõrret moodustada ei saa. Kõige roosam, kõige hapum, kõige läilam Vokaalivahelduse teel on lühikest ülivõrret võimalik moodustada sõnadest, millel on olemas lühike mitmuse osastav. E --- > I halvem ----- > halvim suurem ----- > suurim U --- > E imelikum --- > imelikem ohtlikum ---- > ohtlikem Http://www.eki.ee/keeleabi/ http://www.koolielu.edu.ee/ortograafia http://www.priimagi.sauropol.com
teisel samasse rühma kuuluval olendil, asjal või nähtusel, nt Tallinn on Eesti suurim linn. Ülivõrde moodustamiseks on kaks võimalust: liitülivõrre ehk kõige-ülivõrre ja lihtülivõrre. Liitülivõrre on liitvorm, mis koosneb abisõnast kõige ja võrdlussõna keskvõrde vormist. Liitülivõrret saab moodustada kõikidest võrdlussõnadest, nt vaga (: vagam) : kõige vagam, roosa (: roosam) : kõige roosam, `hull (: hullem) : kõige hullem, kummaline (: kummalisem) : kõige kummalisem. Lihtülivõrre on moodustatav vaid neist võrdlussõnadest, millel on olemas vokaalmitmus, ning tal on nagu vokaalmitmuselgi kaks liiki – i-ülivõrre ja tüveülivõrre. i-ülivõrde tunnuseks on im, nt ilus : ilusa/im, kole : koleda/im. i-ülivõrre on võimalik nendest sõnadest, mis kasutavad i-mitmust (vt M 70): I kk-st sõna `truu : ` tru/im
Kuu lõpuks on loode 30cm pikk ja kaalub 600g. 7. kuu (25.-28. nädal) Loode on saavutanud 2/3 sünnipikkusest. Kesknärvisüsteem suudab kontrollida hingamist ning reguleerida kehatemperatuuri. Loote kopsudes moodustub pindaktiivne aine e. surfaktant, mis tagab kopsude avanemise ja iseseisva hingamise sündimise järgselt. Kuu lõpuks on loode 35cm pikk ja kaalub 1000g. 8. kuu (29.-32. nädal) Toimub kasv pikkusesse ja kiire kaalu kasv nahaaluse rasvkoe arvel. Nahk on siledam ja roosam, juuksed on küllalt pikad, ripsmed ja kulmud hästi nähtavad. Liigutused on nüüd harvemad, kuid tugevamad, sest lootele jääb üha vähem ruumi end emakas liigutada. Enamus loodetest pöörab end nüüd peaga allapoole (peaseisu) ning jääb nii kuni sünnituseni. Kuu lõpuks on loode 40cm pikk ja kaalub 1600g. 9.-10. kuu (33.-40. rasedusnädal) Loode võtab kaalus juurde, kuid kasv aeglustub. Lootekarvakeste ja lootevõide hulk. väheneb
annaabi.ee 
