Romantism 19-20. saj. (0)

Romantism 19-20. saj. 1. Nimeta romantismi MUUSIKA peamised tunnusjooned 1.2.3.4.5. 1. Emotsionaalsus ja intuitsioon: romantismiajastu muusikas väljendatakse  emotsioone ja tunnetusi intuitiivselt ja ekspressiivselt. 2. Individuaalsus: romantismiajastu muusikas on oluline individuaalsuse  väljendamine, kusjuures komponistid püüdsid esitada oma isiklikke tundeid
ja maailmavaateid. 3. Keerukus: romantismiajastu muusikas on tuntud oma keerukuse poolest,  sealhulgas harmoonilise, meloodilise ja rütmilise keerukuse poolest. 4. Sügavus: romantismiajastu muusikas on sügavamad filosoofilised ja  intellektuaalsed tähendused, mis püüdsid süvendada kuulaja kogemust. 5. Loodus: romantismiajastu muusikas on tihti loodusest inspireeritud ja  kasutatakse loodusmetaforeid ja motiive teoste kujundamisel. 2. Helilooja Berlioz ja sümfoonia. Räägi lühidalt heliloojast ja tema  „Fantastilisest sümfooniat“. Fantastiline sümfoonia on üks Berliozi kuulsamaid teoseid, see on kirjutatud 
aastatel 1830-1832. See sümfoonia on tuntud oma eksperimentaalsete 
harmooniate, orkestratsioonide ja teatud vabaduse poolest, mis on iseloomulik 
romantismiajastule. Teos kirjeldab unenägu, mis algab hirmust, liigub edasi 
võludusse ja lõpeb hirmuga. Sümfoonia on tuntud oma mitmekesisuse poolest, 
sealhulgas efektide poolest, mida Berlioz kasutas orkestris, nagu näiteks 
kirjeldavad hääled ja efektid, kasutatud teatud pillid. 3. Schubert ja soololaul. Räägi heliloojast ja too näiteid laululoomingust. Franz Schubert oli Austria komponist ja pianist, kes elas aastatel 1797-1828. Ta 
on tuntud eelkõige oma laulude poolest, kuid ta kirjutas ka sümfooniaid, 
orkestrimuusikat, kammermuusikat ja koorilaule. Tema looming on tuntud oma 
emotsionaalsuse, meloodilisuse ja harmoonilise keerukuse poolest. Schuberti laululooming on väga rikkalik ja ta kirjutas üle 600 laulu, mis on 
kirjutatud erinevatele tekstidele ja erinevatele häälele. Tema laulud on tuntud 
oma meloodilisuse, harmoonilise keerukuse ja emotsionaalsuse poolest. Mõned tema tuntumad laulud on "Erlkönig", "Gretchen am Spinnrade", 
"Winterreise" ja "Schwanengesang". Need laulud on tuntud oma meloodilisuse, 
harmoonilise keerukuse ja emotsionaalsuse poolest, mis on iseloomulik Schuberti
loomingule. Schuberti laulud on üldiselt tunnustatud kui klassikalise muusika ajatuid 
tippteoseid ja tema laulud on üldiselt esitatud kogu maailmas.


4. Klaverivirtuoos Liszt. Huvitavaid fakte helilooja elust, nimeta teoseid. Franz Liszt oli Ungari helilooja ja klaverivirtuoos, kes töötas aktiivselt 19. sajandi 
alguses. Tema elust on palju huvitavaid fakte: ● Liszt oli üks esimesi tuntud klaveriimproviseerijaid ja esines kontsertidel  üle kogu Euroopa. ● Ta oli üks esimesi heliloojaid, kes alustas turneeelu, esinedes kontsertidel  üle Euroopa ja USA-s. ● Liszt oli ka õpetaja, ja ta õpetas paljusid tuntud heliloojaid, sealhulgas  Edvard Grieg, César Franck ja Sergei Rachmaninoff. ● Liszt oli ka religioosne mees ja ta lõpetas oma elu kloostris. ● Ta on tuntud oma klaverimuusika ja orkestrimuusika poolest. Tema  tuntumad teosed on "Un sospiro", "Liebestraum", "Mephisto Waltz" ja 
"Hungarian Rhapsodies". Liszt ka koostas kuulsa "Faust Symphony" ja 
"Dante Symphony" 5. Ooperi areng romantismi ajal. Nimeta 4 kuulsamat ooperiheliloojat ja nende  teoseid. Romantismi ajal ( umbes aastatel 1800-1850) ooperi areng oli väga tähtis, sest 
sel ajal hakkasid ooperil olema suurem roll ja tähtsus kultuuris. Romantismi ajal 
hakkasid ooperid rohkem keskenduma tegelaste emotsionaalsetele seisunditele 
ja lugu sai rohkem tähtsaks. Mõned kuulsamad ooperiheliloojad romantismi ajal 
olid: 1. Giuseppe Verdi - Verdi on üks kuulsamaid itaalia ooperiheliloojaid, tema  teosed nagu "Rigoletto", "Il Trovatore" ja "Aida" on ühed kõige 
mängitumad ooperid maailmas. 2. Richard Wagner - Wagner on üks kuulsamaid saksa ooperiheliloojaid, tema  teosed nagu "The Ring of the Nibelung" ja "Tristan and Isolde" on ühed 
kõige olulisemad ooperid romantismi ajal. 3. Vincenzo Bellini - Bellini on üks kuulsamaid itaalia ooperiheliloojaid, tema  teosed nagu "Norma" ja "I Capuleti e i Montecchi" on ühed kõige hinnatud 
ooperid romantismi ajal. 4. Gioachino Rossini - Rossini on üks kuulsamaid itaalia ooperiheliloojaid,  tema teosed nagu "The Barber of Seville" ja "William Tell" on ühed kõige 
mängitumad ooperid romantismi ajal. 6. Rahvuslikud koolkonnad 1. Vene, 2. Skandinaavia. Nimeta mõlemast 2  heliloojat ja teoseid. 1. Vene koolkond:


● Pyotr Tchaikovsky - Tchaikovsky on üks kuulsamaid Vene heliloojaid, tema  teosed nagu "Swan Lake", "The Nutcracker" ja "Symphony No. 5" on ühed 
kõige tuntumad Vene klassikalised teosed. ● Sergei Rachmaninoff - Rachmaninoff on teine kuulus Vene helilooja, tema  teosed nagu "Piano Concerto No. 2" ja "Symphony No. 2" on ühed kõige 
hinnatumad Vene klassikalised teosed. 2. Skandinaavia koolkond: ● Edvard Grieg - Grieg on üks kuulsamaid Skandinaavia heliloojaid, tema  teosed nagu "Peer Gynt Suite" ja "Piano Concerto in A minor" on ühed 
kõige tuntumad Skandinaavia klassikalised teosed. ● Jean Sibelius - Sibelius on teine kuulus Skandinaavia helilooja, tema teosed nagu "Finlandia" ja "Symphony No. 5" on ühed kõige hinnatumad 
Skandinaavia klassikalised teosed. 7. Rahvuslik ärkamine Eestis:    I Nimeta olulisemad sündmused/teetähised Eesti omakultuuris Rahvuslik ärkamine Eestis oli ajavahemik, mil Eesti kultuur ja rahvuslik identiteet 
hakkasid moodustuma ja arenduma. Olulised sündmused ja teetähised selles 
protsessis on: ● Eesti Rahva Muuseumi asutamine 1894 ● Eesti Kirjanduse Seltsi asutamine 1872 ● Eesti Laulupidu läbi viia alates 1869 ● Eesti keele õpetamine koolides alates 1888 ● Eesti Vabariigi proklamatsioon 1918  II Nimeta heliloojaid (vähemalt 7) ja mõningaid teoseid. Rahvuslik ärkamine Eestis mõjutas ka heliloojaid, kelle teosed peegeldasid 
rahvuslikku identiteeti ja kultuuri. Mõned olulised heliloojad ja nende teosed on: ● Mart Saar - "Eesti rahvaviisid" ja "Eesti rahvatantsud" ● Rudolf Tobias - "Eesti rahvaviisid" ja "Eesti rahvatantsud" ● Artur Kapp - "Eesti rahvaviisid" ja "Eesti rahvatantsud" ● Eduard Tubin - "Sümfoonia nr. 5" ja "Kontsert klaverile ja orkestrile" ● Heino Eller - "Vihmavärvid" ja "Kontsert klaverile ja orkestrile" ● Arvo Pärt - "Fratres" ja "Tabula Rasa" ● Erkki-Sven Tüür - "Ignis et tenebrae" ja "Symphony No. 5"


8. Kuula: Liszt`i Ungari tanstud Schuberti Metshaldjas Johann Straussi Viini veri Milline neist teostest meeldib sulle enim ja miks? Johann Straussi Viini veri meeldib rohkem kuna see tundub mulle võimsam ja  sujuvam ja on kasutatud rohkem kui ühte instrumenti mis teebki selle  võimsamaks ma arvan kui kuulaks ,,Metsahaldjat,, otse suurel saalil oleks see ka väga võimas aga ,,viini veri,, oleks ikka võimsam