Vabariigi lõpuperioodil 3 saj kuulutati kõik keisririigi vabad mehed kodanikeks. Vallutatud alad väljaspool Itaaliat olid provintsid, maa oli Rooma riigi omand ja seal maksti makse. Provintsi valitsejaks asehaldur(endine magistraat)-kaitses vaenlaste eest, kodus makse,hoidis ära vastuhakud. Keisririigi aeg pakkus riik kaitset vaenlase eest, tagades provintsides siserahu. Õiguslik erinevus provintside ja Itaalia vahel kadus=puudus soov roomast lahku lüüa. Majanduse arengu ja romaniseerumise ulatuselt poolest jagunesid provintsid 2 rühma:ida ja läänepoolsed. Idaprovintsid olid rikkad(enamasti kreeka keel). Lääneprovintsid olid roomalikustunud, madalam arengutase. Armee. Alates I Puunia sõjast oli roomlastel võimas sõjalaevastik, kindlusi piirati katapultidega,müürilõhkujaid ja piiramistorne. Õpiti kasutama muldvalle ja palktarasid. Keisririigi aeg kaitsti rohkem kui vallutati-piirikaitsevöönd-limes Romanus-Rooma piir.Itaalias oli vaid keisri ihuvägi
Keiser oli riigi kõrgeim kohtunik ja paljud seadused põhinesid tema määrustel. 12 tahvli seadused. Iga konkreetse kohtuotsuse langetamisel püüti eeskujuks võtta varasematel samalaadsetel juhtumitel tehutd otsuseid. Arvestati ka Kreeka seadusi ja kreeklaste riigikorralduste alaseid põhimõtteid ning õpetusi. Roomlastel kujunes õigusteadus. Rooma provintsid Roomlased ei püüdnud kuskil peale suruda oma kombeid, usku ja kultuuri. Majanduse ja ühiskonna arengu ning romaniseerumise ulatuse poolest jagunesid provintsid kahte rühma: ida- ja lääneprovintsideks. Idaprovintsid- Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus- olid muistse kultuuri, jõukate linnade ja arenenud majandusega maad. Levis kreeka keel. Lääneprovintsid- Gallia(Prantsusmaa), Britannia, Hispaania, Põhja-Aafrika- jäid oma arengutasemelt Roomale alla. Rooma oli neile kui kultuuritooja. Ladina keel. Latifundrumid- orjatööl põhinevad suurmaavaldused. Ühiskonna üldilme
säilis). Vabariigi lõpuperioodil 3 saj kuulutati kõik keisririigi vabad mehed kodanikeks. Vallutatud alad väljaspool Itaaliat olid provintsid, maa oli Rooma riigi omand ja seal maksti makse. Provintsi valitsejaks asehaldur(endine magistraat)-kaitses vaenlaste eest, kodus makse,hoidis ära vastuhakud. Keisririigi aeg pakkus riik kaitset vaenlase eest, tagades provintsides siserahu. Õiguslik erinevus provintside ja Itaalia vahel kadus=puudus soov roomast lahku lüüa. Majanduse arengu ja romaniseerumise ulatuselt poolest jagunesid provintsid 2 rühma:ida ja läänepoolsed. Idaprovintsid olid rikkad(enamasti kreeka keel). Lääneprovintsid olid roomalikustunud, madalam arengutase. Armee. Alates I Puunia sõjast oli roomlastel võimas sõjalaevastik, kindlusi piirati katapultidega,müürilõhkujaid ja piiramistorne. Õpiti kasutama muldvalle ja palktarasid. Keisririigi aeg kaitsti rohkem kui vallutati-piirikaitsevöönd-limes Romanus-Rooma piir.Itaalias oli vaid keisri ihuvägi.
Augustuse ajast alates koosnes alaline vägi 25 leegionist, mis paigutati keisririigi piiridele. Iga leegioni kontrolli all oli kindel piirilõik, kuhu rajati alalised kindlustused. Sõjaväkke hakati keisririigi ajal värbama provintside elanikke Ida-Rooma ja Lääne-Rooma Provintsides toimus romaniseerumine, eriti aristokraatia hulgas, sest see võimaldas teha karjääri poliitikas, kuigi kohalikud kombed ja kultuur üldjuhul säilusid. Majanduse ja ühiskondliku arengu ning ka romaniseerumise alusel jagunesid provintsid kaheks: Idaprovintsid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus olid muistse kultuuri, jõukate linnade ja arenenud majandusega maad. Sealsetes linnades oli peamiseks keeleks kreeka keel. Ladina keel levis vähe, olles kasutuses vaid õigusemõistmises ja riigivalitsemises. Lääneprovintsid Gallia (Prantsusmaa), Britannia, Hispaania, Põhja-Aafrika jäid oma arengutasemelt alla
Romanus (ld k "Rooma piir"). Peamine väeüksus oli leegion (5000 in) raskerelvastusega jalaväelased. Malelaua üksused. Riiklik korraldus keisririigi ajal Loobuti rahvakoosolekute kokkukutsumisest, riigi juhtimine koondus keisri kätte. Senat oli valitseja nõuandja ja magistraadid viisid otsuseid ellu. Senatisse tõusid Itaalia aristokraatia esindajad. Munitsiipiumi staatus linnades: elanikud said Rooma kodakondsuse, kuid linn säilitas kohaliku omavalitsuse Majanduse arengu ja romaniseerumise ulatuse poolest jagunesid provintsid kahte suurde rühma: Idaprovintsid (Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus) jõukad alad juba enne roomlasi, eksportisid käsitöötooteid, luksuskaupu. Kreeka keel. Lääneprovintsid (Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia) tsivilisatsioon oli alles tekkimas. Algusest peale roomalikud. Põllumajanduslik üldilme. Rooma õigus Rooma oli õigusriik ja seaduses kaitsesid inimesi. Langetatud seadustest moodustati seaduste
Peamine väeüksus oli leegion (5000 in) raskerelvastusega jalaväelased. Malelaua üksused. Riiklik korraldus keisririigi ajal Loobuti rahvakoosolekute kokkukutsumisest, riigi juhtimine koondus keisri kätte. Senat oli valitseja nõuandja ja magistraadid viisid otsuseid ellu. Senatisse tõusid Itaalia aristokraatia esindajad. Munitsiipiumi staatus linnades: elanikud said Rooma kodakondsuse, kuid linn säilitas kohaliku omavalitsuse Majanduse arengu ja romaniseerumise ulatuse poolest jagunesid provintsid kahte suurde rühma: Idaprovintsid (Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus) jõukad alad juba enne roomlasi, eksportisid käsitöötooteid, luksuskaupu. Kreeka keel. Lääneprovintsid (Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia) tsivilisatsioon oli alles tekkimas. Algusest peale roomalikud. Põllumajanduslik üldilme. Itaalia/ladina keel? Rooma õigus Rooma oli õigusriik ja seaduses kaitsesid inimesi
lahku lüüa ja riik püsis pikka aega stabiilsena. Ida- ja lääneosa erinevused Rooma võim sidus Vahemere maad ühtseks poliitiliseks ja majanduslikuks tervikuks. Poliitiline karjäär eeldas kõikjal ladina keele ja rooma tavade head tundmist. See soodustas provintside romaniseerumist. Kuid oma majanduse, ühiskonna arengu ja kultuuritaseme poolest olid roomlaste alistatud maad erinevad. Rooma võimu all erinevused küll vahenesid, kuid ei kadunud. Majanduse arengu poolest ja romaniseerumise ulatuselt jagunesid provintsid kahte suurde rühma : 7 1) Idaprovintsid sinna kuulusid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus, olid kõrge kultuuri ja jõukate linnadega maad juba ammu seda, kui roomlased nad vallutasid. Rooma võimu all püsisid need maad keisririigi kõige jõukamate aladena
keisririigi vabad mehed Rooma kodanikeks. Erinevused riigi ida-ja lääneosa vahel: Majanduse arengu poolest ja romaniseerumise ulatuselt jagunesid provintsid kahte suurde rühma : idapoolseteks ja läänepoolseteks. Idaprovintsid , kuhu
oma ainuvõimu Pompeius võimas riigimees ja väejuht, vallutas Väike-aasia ja Süüria Caesar Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik, võitis kodusõja ning kuulutas end eluaegseks Rooma diktaatoriks Antonius - Vana-Rooma poliitik ja väejuht, võitis kodusõja Augustuse ja Kleopatra vastu, Vahemeri sai Rooma sisemereks Octavianus e Augustus esimene Rooma keiser, põgenes Egiptusesse pärast kodusõda Antoniuse vastu Majanduse ja ühiskonna arengu ning romaniseerumise ulatuse poolest jagunesid provintsid kahe rühma: idaprovintsideks ja lääneprovintsideks. Idaprovintsid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus olid muistse kultuuri, jõukate linnade ja arenenud majandusega maad. Peamiseks keeleks oli Kreeka keel. Lääneprovintsid Gallia, Britannia, Hispaania ja Põhja- Aafrika jäid oma arengutasemelt enamasti Roomale alla. Peamine keel oli Ladina keel. Kultuuri said nad koos roomlastest vallutajatega
ülemvõimupoliitikat nimetasid roomlased põhimõtteks "jaga ja valitse". Kuna alistatud rahvaste sõltuvustingimused olid erinevad, ei saanud nad ühiselt Rooma vastu astuda. Samas ei seganud roomlased ennast allutatud riikide siseasjadesse, ei muutnud sealset usku, keelt ega kombeid. Kõige selle tõttu puudus provintsielanikul huvi Roomast lahku lüüa ja riik püsis pikka aega stabiilsena. Erinevused riigi ida- ja lääneosa vahel Majanduse arengu poolest ja romaniseerumise ulatuselt jagunesid provintsid kahte suurde rühma: idapoolseteks ja läänepoolseteks. Idaprovintsid, kuhu kuulusid eeskätt Kreeka, Väike-Aasia, Süüriga ja Egiptus, olid kõrge kultuuri ja jõukate linnadega maad juba ammu enne seda, kui roomlased nad vallutasid. Rooma võimu all püsisid need maad keisririigi kõige jõukamate aladena. Lääneprovintsid, mis koosnes Põhja-Aafrikast, Hispaaniast, Galliast ja Britanniast olid enne roomlaste vallutamist suuremalt jaolt alles
Vabariigi lõpuperioodil 3 saj kuulutati kõik keisririigi vabad mehed kodanikeks. Vallutatud alad väljaspool Itaaliat olid provintsid, maa oli Rooma riigi omand ja seal maksti makse. Provintsi valitsejaks asehaldur(endine magistraat)-kaitses vaenlaste eest, kodus makse,hoidis ära vastuhakud. Keisririigi aeg pakkus riik kaitset vaenlase eest, tagades provintsides siserahu. Õiguslik erinevus provintside ja Itaalia vahel kadus=puudus soov roomast lahku lüüa. Majanduse arengu ja romaniseerumise ulatuselt poolest jagunesid provintsid 2 rühma:ida ja läänepoolsed. Idaprovintsid olid rikkad(enamasti kreeka keel). Lääneprovintsid olid roomalikustunud, madalam arengutase. Armee. Alates I Puunia sõjast oli roomlastel võimas sõjalaevastik, kindlusi piirati katapultidega,müürilõhkujaid ja piiramistorne. Õpiti kasutama muldvalle ja palktarasid. Keisririigi aeg kaitsti rohkem kui vallutati-piirikaitsevöönd-limes Romanus-Rooma piir.Itaalias oli vaid keisri ihuvägi
vähenemisele, ei kaotanud ta neid ometigi. Kuna roomlased ei püüdnud kuskil sihipäraselt oma kombeid, usku ja kultuuri peale suruda, siis levis kõik roomapärane vaid sedavõrd, kui provintsielanikud seda loomulikul teel omaks võtsid. Samal ajal eeldas poliitilise karjääri tegemine ladina keele ja rooma tavade head tundmist ning see omakorda edendas romaniseerumist (roomapärastumist), eriti provintside aristokraatia hulgas. Majanduse ja ühiskonna arengult ning romaniseerumise ulatuselt jagunesid provintsid küllalt selgelt kahte suurde gruppi: idaprovintsideks ja lääneprovintsideks. Idaprovintsid – Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus – olid muistse kultuuri, jõukate linnadega ja kõrgelt arenenud majandusega maad. Juba hellenismiajast alates levis sealsetes linnades peamise kõnekeelena kreeka keel. Kõik see jäi püsima ka rooma võimu all. Idaprovintsid olid jätkuvalt impeeriumi kõige jõukamad alad
annaabi.ee 
