Suunatud kindlale objektile või situatsioonile Seotud paljude objektide või situatsioonidega üheaegselt Hulk on mõõdetav sadades Hulk on mõõdetav kümnetes Hinnanguline, peegeldab meeldib/ei meeldi sisu On hindamisstandard, peegeldab hea/halb sisu On võimalik muuta Väga raske muuta Väärtuste tüübid: (Milton Rokeach) 1.)Lõppväärtused: eneseteostus, põnev elu, sisemine tasakaal, õnn, vabadus 2.)Tugiväärtused: aus, abivalmis, edasipüüdlik, korralik, viisakas Uskumus on inimese arvamus objektide, ideede, sündmuste jms kohta( väga palju erinevaid) Hoiak koondab uskumused. Taju liigid: Nägemistaju, haistmistaju, maitsmistaju, kuulmistaju, liigutustaju, värvustaju, keeletaju, inimesetaju, ajataju, tekstuuritaju Taju vead tekivad: 1.) Vähe infot 2.) Vale info 3.) Ebareaalsed ootused
Esineb juhtumeid, mille korral indiviid omistab teisele mingeid varjatud motiive ja hakkab seetõttu teist vihkama. Näivkonfliktide (kui tegelikult olematute vastuolude) puhul on tähtis teada, et need võivad üle kasvada tegelikeks vastuoludeks. Väärtuskonfliktid tekivad siis, kui üks pool (indiviid või grupp) nõuab teiselt poolelt (indiviidilt või grupilt), et too (nood) oma väärtusi muudaks. Iga inimese "peas" omavad väärtused erinevaid positsioone ja on hierarhias. Rokeach (1973) jagab väärtusi kaheks: üldised rahu, õnn, vabadus, elutarkus jms. ning eesmärgile suunatud (näitavad kuidas tulemuseni jõuda) - töökus, õppimine, ausus. Väärtustüübid: - majanduslik-praktiline; - intellektuaal (mõtleja); - võimu hindav; - esteet; - suhete tähtsustaja; - religioosne. Vajaduste konfliktid vastuolud, milles ei lasta teisel tema vajadusi rahuldada või sunnitakse omi talle peale.
eristati teoreetiku, ökonomisti, esteedi, sotsiaalne, poliitiku ja religioosne väärtustüüp. Sprangeri väärtustüüpide alusel koostasid Allport ja Veron 1931. aastal küsimustiku, mistõttu peetakse neid antud teooria edasiarendajaiks ja vahel omistatakse neile väärtustüüpide klassifikatsiooni loomise idee. Nende mõistete seoste igakülgset käsitlemist peetakse 16 üheks Rokeachi uuenduslikuks panuseks väärtuste uurimuste korrastamisel ja korraldamisel. Rokeach kasutas mitmesuguseid allikaid, leidmaks sobivat väärtuste loetelu, näiteks Ameerikas ja teistes paikkondades avaldatud kirjandust, magistriüliõpilaste enesekohaseid ülestähendusi, intervjuusid. Uurimismetoodika lõpliku versiooni aluseks oli 555 omadust, mis valiti Allporti klassikalisest uurimisest. Väärtuste taksonoomia aluseks on eeldused, et kultuur kujundab väärtused, mis avalduvad väga erinevates ühiskonnaelu valdkondades ja ühe inimese väärtuste hulk pole eriti suur,
nagu kuuluvustunne, eneseteostus, rahulolu jne. Väärtused väljendavad mingi mõiste positiivset või negatiivset tähendust inimese jaoks, kujundades nii inimese elustiili ja olemuse. Väärtused moodustavad inimese eelistuste kohaselt personaalse hierarhilise järjekorra, kus esireas on olulisemad ning tagapool vähemolulised väärtused. See hierarhiline järjekord ei ole püsiv ega jääv, pigem muutub see vastavalt inimeses toimuvatele arengutele ja muutustele. M. Rokeach (1918 - 1988) jaotab väärtused kaheks: lõppväärtused ehk soovitavad seisundid nagu sõprus, turvalisus, jõukus, tarkus, sotsiaalne tunnustus ja abistavad väärtused nagu püüdlikkus ja järjekindlus, julgus, ausus, abivalmidus, head kombed, viisakus, korralikkus, mis aitavad lõppväärtusi saavutada. Lõppväärtusi saame nimetada ka elu keskseteks eesmärkideks ja abistavaid vahenditeks, millega nendeni jõuda.
kokkuhoidlikkus - trendide ja erinevate tarbijakategooriate muutlikkuse tundmine! - eri ringkondadel ühiskonnas on oma psühhograafia - viimaste aastate ja aastakümnete trendid on muutnud reklaamiapellatsioone - sobiv strateegia trendide ohvriks mitte langeda on toetuda psühhograafias inimeste püsiväärtustele; väärtused on kestvad ja püsivad tõekspidamised sellest, et mingi käitumine või käitumise tulemus on soovitatav ja hea (õige) (Milton Rokeach) - mõned väärtused on hierarhias kõrgemal, teised madalamal - põhi- või süvaväärtused patriotism, eetika, religioossed väärtused, vabadus, ohutus, saavutused, perekond ja sõprus, elu on tugevad motiveerijad ning on raskesti muudetavad - reklaamitegevuses tüüpiliselt arvestatavad väärtused: praktilised materiaalsed väärtused, tegevusväärtused (töö, kehaline aktiivsus, mäng), koduga seotud väärtused,
Väärtuste, veendumuste ja usu alusel arenevad inimese isiksuslik suundus ja maailmapilt, millel võib olla juhtiv osa tema motivatsiooni kujunemisel. 6. Väärtused ja M. Rokeachi väärtuste liigitus. Väärtus väljendab mingi asja positiivset või negatiivset tähendust inimese jaoks. Kasutatakse inimese suundumuste keskse näitajana. On olemas juhtivad väärtused (nt raha teenimine), tagaplaanil väärtused (teadmiste omandamine), tõrjutud väärtused (peo panek). Milton Rokeach väärtussüsteem: 1. lõppväärtused ehk soovitavad seisundid peegeldavad seda, mida inimesed sooviva elu jooksul saavutada (tõeline sõprus, perekonna turvalisus, elutarkus jne). 2. instrumentaalsed ehk abistavad väärtused aitavad soovitava lõpptulemuseni jõuda (julgus ja vaprus, ausus ja siirus, enesekontroll jne). 7. Yerkes-Dodsoni seadus. Inimese võimekus on parim mõõduka ärevuse taseme korral. 8. Motiivide konflikt ja otsustamisdilemmad.
Väärtuste, veendumuste ja usu alusel arenevad inimese isiksuslik suundus ja maailmapilt, millel võib olla juhtiv osa tema motivatsiooni kujunemisel. 6. Väärtused ja M. Rokeachi väärtuste liigitus. Väärtus väljendab mingi asja positiivset või negatiivset tähendust inimese jaoks. Kasutatakse inimese suundumuste keskse näitajana. On olemas juhtivad väärtused (nt raha teenimine), tagaplaanil väärtused (teadmiste omandamine), tõrjutud väärtused (peo panek). Milton Rokeach väärtussüsteem: 1. lõppväärtused ehk soovitavad seisundid peegeldavad seda, mida inimesed sooviva elu jooksul saavutada (tõeline sõprus, perekonna turvalisus, elutarkus jne). 2. instrumentaalsed ehk abistavad väärtused aitavad soovitava lõpptulemuseni jõuda (julgus ja vaprus, ausus ja siirus, enesekontroll jne). 7. Yerkes-Dodsoni seadus. Inimese võimekus on parim mõõduka ärevuse taseme korral. 8. Motiivide konflikt ja otsustamisdilemmad.
võtteks on asetada endale küsimus: aga edasi – millise konkreetse sammuga asufa koge kavatsust realiseerima? Väärtus Väärtus väljendab mingi asja positiivset või negatiivset rähendust inimese jaoks. Enamasti kasutatakse väärtuse mõistet abstraktsemas tähenduses, isiksuse suunduse keske näitajana. Erinevad väärtuse- näiteks lõbusa elu nautimine, teadmiste juurde saamine, raha teenimine- on omavahel mingis mõtles opositsioonis ning me tajume neid hierarhias olevatena. Milyon Rokeach jaotab inimese väärtussüsteemi kaheks: 1. lõppväärtused ehk soovitavad seisundid peegeldavad seda, mida inimesed soovivad elu jooksul saavutada; ( tõeline sõprus, perekonnda turvalisus, mugav ja jõukas elu, elutarku,põnev ja entav elu jne) 2. instrumentaalsed ehk abistavad väärtused aitavad soovitava lõpputulemuseni jõuda. (püüdlikkus ja visa töö, julgus ja vaprus, ausus ja siirus, abivalmidus, enesekontroll,pädevus ja võimekus, korralikkus ja puhtas)
teooriasse. Need on nn baastendentsid, iseloomulikud kohastumised ja minapilt (kohastumiste alakomponent). Shalom Schwartzi arvates on aga väärtused suhteliselt iseseisvad inimese omadused, kuigi läbi motivatsiooni seotud ka isiksusega. Iga väärtuse taga motivats jõud, mida nad väljendavad Väärtuste sisu- indiviidide kui biol organismide vajadused, koordineeritud sots koostöö nõuded, gruppide püsimise tingimused Milton Rokeach (1973) pakkus välja väärtuste definitsiooni: "inimeste arusaamaks sellest, mille poole püüeldakse ja mida tahetakse oma elus". Kuni selle ajani ei tehtudki erilist vahet hoiakutel ja väärtustel. 18 lõpp- ja 18 abistavat väärtust. JAGUNEMINE: terminaal (lõpp)- soovitavad seisundid. Tahetakse elu jooksul saavutada (nt nauding, mugav elu, õnn) instrumentaal (tugiväärtused)- aitavad kaasa lõppväärtuseni jõudmisel (nt julge, korralik jne)
väärtusena. Seda rõhutab Kaufmann juba 1970. a, kinnituse seon sellele duv, surmahirm, vaimse tervise probleemid, võib leida mitmetes tuntud väärtuste käsitlusis: rahu, õnn, teovõimelisuse tasakaal, erinevad aspektid; kooskõla, harmoonia kui turvalisuse aspektid on inimese väärtuste hierarhias kõrgetel kohtadel (Rokeach, 1973; Schwartz, 1992). 3. Turvalisus kui inimõigus - enamiku riikide põhiseadus tunnistab inimese põhiõigusi ja vabadusi (õigus elule, vabadusele ja isikupuutumatusele). Turvalisust võib käsitleda erinevatel tasemetel: · Indiviidi tase - isiksuse enda sisemised tunded ja tasakaal, · Grupi tase - pere ja selle liikmete turvalisus. Laste seisuko halt on see tase kõige tähtsam, kuna nende turvalisus sõltub
annaabi.ee 
