tundmine. “Ülekäik” Lapsed liiguvad põrandale joonistatud sõiduteel. Jalakäijad liiguvad sõidutee vasakul poolel. Ülesõidu kohal seisab “liiklusjuht”, kes määrab jalakäijate ja sõidukite liiklemise suuna. Teed võib ületada alles siis kui lähenemas ei ole ühtegi sõidukit. Vahendid: Sõidukid – autod, jalgrattad. Eesmärk: Liikluseeskirjade tutvustamine. “Garaaži” Lapsed liiguvad ettevaatlikult teel, üksteisele otsa sõitmata .Märguande peale rivistuvad sõidukid oma garaaži, milleks on mahaasetatud värvilised kettad. Mängu kordamisel ketaste asukohta vahetada. Vahendid: Värvilised kettad. Eesmärk: Tähelepanu arendamine. “Garaažist välja” Autojuhid (lapsed) tulevad hommikul garaažist autot võtma. Iga autojuht kirjeldab oma autot ja otstarvet. Kui laps räägib õigesti, saab ta loa garaažist väljumiseks. Kui juht ei oska kirjeldada autot, aitavad seda teha teised lapsed. Mängu lõpus tulevad lapsed “garaaži” tagasi
Kalamäng Mängijate arv ei ole piiratud. Võetakse A4 paber. Lõigatakse välja võimalikult suur kala kujutis. Võib soomused ja uimed pastakaga ka peale joonistada. Igale mängijale on oma räim vaja teha. Siis saab iga mängija terve ajalehe, see tuleb nuiaks rulli keerta. Nüüd rivistuvad mängijad ühte toa serva ja kõik panevad räimed enda ette maha. Stardipaugu peale hakkavad kõik ajalehest nuiadega oma kala taga vastu põrandat peksma, et kalale tuul alla teha ja see teise toa otsa saada. Kes esimesena kohale jõuab, on võitja.
Frisbee *VÄLJAK. Ristkujuline väljak, mille mõlemas otsas on väravaala. Väljas mängides on mõõtmed 35 x 65 m, väravaala 22 m, võimlas mängides 27 x 20 m, väravaala 6,5 m. *MÄNGU ALUSTAMINE. Iga punkti alustamine algab selles, et mõlemad võistkonnad rivistuvad end väravajoonele vastastikuliselt. Kaitses olev võistkond viskab frisbee ründavale võistkonnale. Väljas mängides on võistkonnas 7 liiget, võimlas mängides 5 *SKOOR. Iga kord kui ründav võistkond söödab kaitse väravaalasse ning oma mängija saab selle korrektselt kätte, on ründav võistkond saanud punkti. Mängu jätkatakse pärast igat punkti. *FRISBEE LIIKUMINE
Mitoos Keharakkude paljunemine. Tänu sellele me kasvame. Raku elutsükkel jaguneb kaheks: interfaas ja mitoos (paljunemisfaas). Mitoos jaguneb nelja faasi, mille kestvus oleneb vastavast koest ja elundist. a) profaas b) metafaas c) anafaas d) telofaas Profaas kromatiinidest kromosoomid. DNA replitseerub ja temast moodustuvad kromosoomid. Tsentrosoomist tekivad tsentrioolid. Metafaas tuumamembraan laguneb, kromosoomid väljuvad ja rivistuvad täpsel ekvatoriaalsel tasapinnal. Tsentrioolid liiguvad raku poolustele. Tekkisid kääviniidid. Anafaas Kromatiidide liikumine kääviniitide lühenemise tõttu. Telofaas uued tsentrosoomid, uued tuumamembraanid, uued kromatiinid, tekivad 2 uut rakku. Meioos Meioos ehk sugurakkude valmimine. Toimub ainult munasarjades ja seemnesarjades. Erineb mitoosist järgmiste tunnuste poolest: 1) 4 faasi asemel on 8 faasi, mis kannavad samu nimetusi (I profaas, II profaas, I metafaas jne).
5. Sõnastage kokkuvõtvalt rüütlieetika juhtmõtted (2 näidet). Ustavus kuningale kuuluv poliitile ustavus, vasalli ja isanda vaheline feodaalne side, sidemed, mis põhinesid sugulusel ja ühisel majapidamisel. Heldekäelisus- Sõjakäikudel ja turniiridel saadud saaki tuli jagada perekonnaga Vahvus rüütel võitles vastavalt reeglitele, sangarlikult ja ausalt. 6. Iseloomustage rüütliväe taktikat (2 tunnusega). Rüütliväetakstika oli enamasti lihtne:vaenuväed rivistuvad pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos teineteise vastu ja põrkasid lahinguvälja keskel suure hooga kokku. Piigid purunesid ja lahing kasvas üle mõõgavõitluseks. Sadulast paisatud rüütlid võitlust jalameestena. (Vastast ei püütud tappa vaid vangi võtta, et lunaraha saada) 7. Milles väljendus rüütliväe taktika liigne sirgjoonelisus (2 näidet/argumenti)? Manööverdamis võimet ei olnud, taktika oli puudulik, igaüks võitles enda eest. ( nad
Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeetri abil. Kumbki kromatiid koosneb ühest DNA molekulist. Interfaas- faas kahe mitoosi vahel, ettevalmistus jagunemiseks 1) DNA replikatsioon 2) ATP süntees 3) Suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv 4) Tsentriool kahestub Profaas Ettevalmistav faas Etapp nr. 1, kromosoomid muutuvad nähtavaks. Tsentrioolid liiguvad pooluste poole, nende vahele tekivad kääviniidid Metafaas Rändamisfaas 2. faasis kromosoomid rivistuvad ekvatoriaaltasandile Anafaas eraldumisfaas Kromatiidid liiguvad poolustele Telofaas rekonstrueerimisfaas Sünteesitakse uued tuuma membraanid, rakumembraan sopistub sisse ja moodustub 2 rakku Mitoosi tähtsus * Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel * Tütarrakud on geneetiliselt identsed * Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv * Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks Meioos
Pall püütakse lüüa võimalikult kaugele oma lõputsoonist. Palli kinni püüdnud vastasmängija püüab omakorda sellega võimalikult kaugele tagasi joosta. Rünnak algab kohast, kus ta maha tõmmatakse. Ründav meeskond saab neli katset, et palli 10 jardi vastase väravajoone suunas edasi kanda. Kui see õnnestub, saadakse uued neli katset järgmise 10 jardi jaoks. Kui ei, läheb pall vastasmeeskonna kätte. Enne iga katset rivistuvad kaitse- ja ründemängijad vastamisi teine teisele poolele algusjoont katse algab, kui alustaja ulatab palli oma jalgade vahelt mängujuhile . Palli võidakse edasi viia kahel viisil – eespool olevale mängijale söötes või palliga joostes. Ettepoole sööta võib ainult algusjoone tagant ning iga rünnaku käigus vaid ühe korra. Enamasti on söötjaks mängujuht. Mängijad võivad palli ka käest kätte üle anda, sööta tagasi või külgsuunas
Vihmasaju ajal trummeldada sõrmeotstega põrandale (lauale, tamburiinile, trummile). Peitu peita kiiresti käed selja taha, kaenla alla, kukla taha vm. Suss suss vihmauss mulda vagu ajab. Suss suss vihmausssõpru taga ajab. Vaata, vihma sajab! Peitu! LISA10 ALLIKAD,OJAKESED,JÄRVED Lapsed jooksevad mööda väljakut laiali ja kükitavad maha need on "allikad".Nad annavad endast vett ära "mull-mull-mull". Käskluse "ojakesed" peale lapsed rivistuvad ja asetavad oma käed eesseisja puusadele või õlgadele ja lapse jooksevad. Käskluse "järv" võtavad lapsed kätest kinni ja moodustavad ringi. LEIA PUU Lastele jagatakse lasteaia maa-alal kasvavate erinevate puude lehed ja igaüks jookseb selle puu juurde, mille leht tal käes on. MINE TEED MÖÖDA Maha asetatakse 25-35 cm vahemaaga kaks nööri (või joonistatakse). Lapsed püüavad kolonnis (teed mööda) liikudes astuda nööri puudutamata
slaalomirida. Kui õpilane on oma ülesandega hakkama saanud, tuleb õpetajale näitama/ kontrollima. 14. MIS SINA ARVAD? JA EI H A) Käed pea 4 1 peal B) Käed kõhul C) Käed 2 3 põlvedel D) Käed 15. LAUSETE KOOSTAMINE Õpilastele jagatakse kätte sõnalipikud, et nad koostaksid lause. Õpilased loevad lipikud läbi ja rivistuvad sõnade järjekorra alusel lauses. Koosta etteantud numbritest suurim/ väikseim arv. 16. OTSIDES ÕIGEID VÄITEID Klassis on seintele asetatud erinevate väidetega lauselipikud. Õpilasterühmadel on erinevate pealkirjadega lehed. Nt SÜGIS, METSAMARJAD, SEENED, KÖÖGIVILJAD, PUUVILJAD jne. Õpilaste ülesanne on leida sobivad väited oma töölehel olevale pealkirjale. Loovus! Kleepida need paberile. Jätkub ettekanne koos rühmaga. 17. BINGO
Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeetri abil. Kumbki kromatiid koosneb ühest DNA molekulist. Interfaas- faas kahe mitoosi vahel, ettevalmistus jagunemiseks 1) DNA replikatsioon 2) ATP süntees 3) Suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv 4) Tsentriool kahestub Profaas Ettevalmistav faas Etapp nr. 1, kromosoomid muutuvad nähtavaks. Tsentrioolid liiguvad pooluste poole, nende vahele tekivad kääviniidid Metafaas Rändamisfaas 2. faasis kromosoomid rivistuvad ekvatoriaaltasandile Anafaas eraldumisfaas Kromatiidid liiguvad poolustele Telofaas rekonstrueerimisfaas Sünteesitakse uued tuuma membraanid, rakumembraan sopistub sisse ja moodustub 2 rakku Mitoosi tähtsus * Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel * Tütarrakud on geneetiliselt identsed * Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv * Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks Meioos
polümeeridest, karboksüülrühmad on seotud ristsidemetega Ca2+ kaudu. Pektiinained määravad rakuseina pooride suuruse, oma heterogeense ja liigispetsiifilise koostisega on nad olulised näiteks sümbiontsete suhete määramisel (rakk-rakk äratundmine), annavad rakuseintele tugevust (Ca-sidumisega) Mis määrab taimeraku jagunemisel fragmoplasti moodustumise koha? See, kuhu mikrotorukesed enne raku mitoosi plasmamembraani alla rivistuvad – ehk kuhu tekib profaasi eelne riba. Nimetage rakutsükli CDK-de aktiivsuse regulatsiooni kolm võimalust 1) Seostumine tsükliinidega ehk väikeste regulaatorvalkudega, mis määravad CDK substraatse spetsiifilisuse ja paiknemise rakus 2) teatud Tyr ja Thr jääkide fosforüleerimine/defosforüleerimine (CAK kinaasid fosforüleerivad) 3) Spetsiifiliste inhibiitorvalkude CKI-de seostumisel CDK-tsükliin kompleksile (takistab üleminekut G1st S-faasi)
retriiver. Tegutseb alles peale lasku, haistab surnud või vigastatud ulukit. JAHIPIDAMISVIISID: Ajujaht Eestis peetakse põhiliselt põdrale, muidu suurulukitele üldiselt ka hirved ja metssiga. Enne jahile minemist tuleks teha eeluuring, et palju jahipiirkonnas üldse loomi on. Kollektiivjaht. Valitakse jahijuhataja inimene, kes tunneb jahipiirkonda ning keda jahiseltsi liikmed aktsepteerivad. Osad on ajajad, teised kütid. Ajajad rivistuvad ühele poole, teisele poole lähevad kütid. Ajajad hakkavad liikuma reas. Varitsusjaht ulukit oodatakse kindlas kohas, kus on teda oodata (põld, männinoorendik). Niimoodi jahitakse meie mitmeid sõralisi, kuid ka kiskjaid sööda juures. Kõrgel istudes on jahimees ulukile raskemini märgatav ning seetõttu kasutatakse kõrgistmeid, jahikantsleid. Hiilimisjaht jahimees püüab varjatult laskekauguseni läheneda. Metskitse, hirve, vähem põtra ning metssiga
annaabi.ee 
