HEINARITSIKAS 1. Välimus ja erilised tunnused. Suur ritsikas, isane on 21-28 mm pikk, emane 26-45 mm pikk. Värvus on väga muutlik, kuid sagedamine roheline tumedate laikudega. Tundlad on umbes kehapikused. Siristamine meenutab õmblusmasina heli. Laul on kõige aktiivsem hommikul ja päeval, õhtuks vaibub. 2. Elupaik ja levik. Heinaritsikas on levinud kõikjal Eestis see ritsikaline on arvukas puisniitudel, vanadel kesapõldudel metsa lähedal, kasevõsades, noortel ristikupõldudel, metsaservadel, raiesmikel, üksikult ka madalsoodel ja rabadel.
kaitstakse. Elupaigaks on enamasti puud, põõsad ja teised taimed, kus nad püsivad enamasti liikumatult paigal ning varitsevad saaki. On siiski ka liike, kes elutsevad maapinnal ning jälitavad saaki. Toitumine ja jahipidamine Röövritsikal on ainult talle omased röövjalad, mis on varustatud teravate ogadega. Reis ja jalasäär käivad kokku, moodustades kääridena toimiva võimsa haardeaparaadi. Saaki varitsev ritsikas istub rohu sees või põõsaste lehtede varjus ülestõstetud eesselja ja eesjalgadega. Sellise poosi tõttu kutsutakse röövritsikaid tihti ka palvetajateks. Ohvri lähenedes ründab palvetaja teda ootamatult. Põgenemiskatsed on mõttetud, kuna ogade abil hoiab ritsikas oma ohvrit kindlalt kinni. Et ohver ei liigutaks, hammustab palvetaja kõigepealt selle pea otsast ning seejärel neelab alla saagi ülejäänud osad. Selleks, et saakloom varitsevat röövritsikat ei
N: ämblikud Suguline ja mittesuguline paljunemine – vanemorganismi kehaosa/viljastumine N: ninasarvikpõrnikas / hüdrad Kehasisene ja -väline viljastumine – emaslooma kehas/väljaspool looma keha vees N: ämblikud / meritäht Liitsuguline organism – muna- ja seemnerakud arenevad samas organismis Täismoonde ja vaegmoodne etapid muna – vastne (röövik) – nukk – valmik N: Liblikas Muna – vastne – vastne -- valmik N: Ritsikas Selgrootute hingamine Gaasivahetuse valem – Glükoos + hapnik = Süsihappegaas + vesi + energia Kes milega hingab Kehapind – vihmauss Kopsud – skorpion Trahheed – putukad Lõpused - vähk Selgrootute toitumine (lk 46-47) Seedeelundkonna areng Ühe avaga – toit lõhustatakse rakkudes, siseneb ja väljub samast avast N: Ainuõõssed Kahe avaga – suu – neel – söögitoru - (pugu) – magu – toitainete imendumine sooles – väljub pärakust
Suured, 2.Imilont (tööjaotus) E vastu esitiiba tugevad D titsikas- kiletiivad(2 hõõrub tiiva- paari) otsi vastamisi 4.vastsel 3.Tugevad püünismask hüppejalad T -rohutirts: putukad Õienektar Taim- Õienektar Toidujäätmed O lehetükid,rohi toidulised (mesilane) veri I -ritsikas: Rööv- putukad värske liha T putukad toidulised taimed õienektar U Sõnniku-, (sipelgad) M kõdu- ja I laiba- N toidulised E
7. Too näiteid , kus elavad erinevad putukad? Mullas, taimedel, vees, loomadel, inimese juures 8. Too näiteid, kuidas erinevad putukad liiguvad. Lennates, Hüpates, Joostes, Ujudes 9. Iseloomusta sihktiivalisi, too näiteid. Elupaik maismaal, rohekat või pruunikat värvi, pikliku kujuga, tagumine jalapaar hüppejalad, lennu-ja kattetiivad. Toituvad taimedest osad putukatest. Paljunemine: munevad mulda või taimedele, arenevad vaegmoondega. Näited: rohutirts, ritsikas 10. Iseloomusta liblikalisi, too näiteid. Elupaik maismaal, rohekat või pruunikat värvi, pikliku kujuga, tagumine jalapaar hüppejalad, lennu-ja kattetiivad. Toituvad taimedest osad putukatest. Paljunemine: munevad mulda või taimedele, arenevad vaegmoondega. Näited: rohutirts, ritsikas 11. Iseloomusta mardikalisi, too näiteid. Elupaik maa sees, taimedel, jässakas kuju, nahkjad kattetiivad, kilejad lennutiivad, haukamissuised
TIIVAD SUISED ARENG MUUD NÄITED ISELOOMULI KUD TUNNUSED SIHKTIIVALIS Eestiivad Asuvad suu Vaegmoondega Kasutab tiibu vaid Ritsikas,tirts, ED paksemad ümber,vajalikud vastne:nümf hüppe sirts,kilk, kattetiivad, toitumiseks, väikesed, pikendamiseks kaerasori tiheda haukamissuised väikeste Ei ole hea lendaja, soonestikuga ja tiivaalgmetega kaks liitsilma, katavad nende vahel 3
RENESSANSS Ars Nova (14. sajand) Philippe de Vitry - Motett 'Imprudenter Circumivi" (Mõistmatult petma) Guillaume de Machaut - 'Messe de Notre Dame' (Jumalaema missa), I osa 'Kyrie' Madalmaade koolkond (15.-16. sajand) Guillaume Dufay - Chanson 'Se la face ai pale' (Kui mu nägu on kahvatu) Ilmalik laul 16. sajandil Itaalia ilmalik laul ja instrumentaalmuusika Josquin Desprez - Frottola 'El Grillo' (Ritsikas) Orlando di Lasso - Madrigal 'Matona mia cara' (Minu armas daam) Renessanssiaegne tantsumuusika Itaaliast - 'Saltarella' Hilisrenessansi kirikumuusika Reformatsioon Martin Luther - Koraal 'Ein Feste Burg ist unser Gott' (Üks kindel linn ja varjupaik), ingliskeelne versioon 'A Mighty Fortress is our God' Rooma koolkond Giovanni Pierluigi da Palestrina - 'Missa Papae Marcelli' (Paavst Marcelluse missa), I osa 'Kyrie'
suuremasse majja, sest maasikaroosa maja oli liiga väike. Järgmine maja kuhu koliti oli tibukollane maja. See maja oli kõrge ja kandiline ning seisis mere kaldal künkal. Talvel juhtus seal majas tulekahju ning pere pidi jälle kolima. Nüüd koliti lumivalgesse majja. See maja seisis künkal keset oliivipuid. Seal majas tegi Gerry tutvust palvetajaritsikatega. Nende viie aasta jooksul kogus Gerry kokku palju huvitavaid loomi. Näiteks gekod, kärnkonnad, ritsikas, harakapojad, kolm koera ja palju teisi loomi veel. Gerry väga huvitus Korfu saare loodusest ning seda käis ta uurimas koos Theodoresega, kes oli samasugune loodushuviline nagu Gerry. Kõik raamatutegelased olid raamatus väga omapärased ja huvitavad. Kirjanik oli neid väga hästi kirjeldanud. Peategelane Gerry on kümne aastane poiss, kes huvitub väga palju erinevatest loomadest ning loodusest. Ta on väga seiklushimuline. Teda huvitasid kas või
eest,külma eest Platsenta: ainevahetuse tagamine ema ja loote vahel, 22.Tertogeenid Loodet kahjustavad tegurid a)bioloogilised bakterid, viirused emalt pärinevad vaegused keemilised: alkohool, narkootikumid, nikotiin, olme, keskonna mürgitused 23.Lootelehed, millal ja miks? 24.Vaegmoone, täismoone, otsene areng selgitus +näide Vaegmoone: vastne, muna, valmik, vastne Ritsikas, kiil Täismoone: vastne, muna, valmik, nukk, vastne Liblikas mardikas Täis: imetajad, loomad, lonnud 25.Kuidas jaguneb inimese närvisüsteem 26.Mis on sünaps? Mis seal toimub ja mille abil Sünaps on koht kus toimub impulsside kandumine ühe närvirakud nendriidilt teise närviraku dendriidile, medriaanide abil 27.Mälu liigid 28.Mis on homöostaas? varusüsivesik 29.Maksa roll homöostaasis? Veresuhkru reguleerija, sapi tootmine, 30
*) 2. Seotud Maad ümbritseva osooonikihiga. *) 3. Osaleb põlemisprotsessides. -) Tooge produtsentide, konsumentide ja destruentide kohta näiteid. Kuidas on need organismis omavahel seotud? Koostada toiduahel! *) Produtsendid toiduahela tootjad, toiduahela esimene liige. *) Konsumendid toiduahela tarbijad, jagunevad: herbivaarid, karnivaarid ja omnivaarid. *) Destruendid surnud orgaaniliste ainete lagundajad. *) Võilill (tootja) ritsikas konn kurg rebane (lõpptarbija ehk konsument) destruendid võilill (+ kõigist liikmetest nool destruentide suunas). *) Rukis (tootja) hiir rästiks siil rebane (lõpptarbija ehk konsument) destruendid võilill (+ kõigist liikmetest nool destruentide suunas).
kaasaegne linnaelu, vulganiseeringud, tätis oli kuidas ainet on nähtud ja kujutatud, vähendas varjudega ruumi kujutamist, heleda ja tumeda vstandumine, ,,Eine murul", ,,Olympia", ,,Raudtee", Venemaa peredviznikud rändnäituste ühing, V. Surikov maalikunstnik, peredviznikute liige, ,,Bojaaritar Morozova", ,,Lumelinna vallutamine", ,,Streletside hukkamise hommik", I. Repin olustiku, portree ja ajaloomaalija, maalis kaasaja kultuuritegelasi, rahva elu, peredviznikute liige, ,,Ritsikas", ,,Burlakid Volgal", ,,Zaporoozlased kirjutavad kirja Türgi sultanile", I. Siskin maalikunstlik ja graafik, peredviznikute liige, maalis Venemaa loodust, ,,Hommik männimetsas", ,,Metsatihnik", ,,Männimets", I. Aivazovski maalikunstnik, maalis merd ja taevast, ,,Üheksas laine", ,,Reval", ,,Sinine koobas Napoli lähedal", Eesti J. Köler akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik, pani aluse Eesti portree ja maastikumaalile, ,,Eeva granaatõunaga", ,,Isa
Kalmu popsisaunas elas. Masinkirja õppides kohtas ta pr. Sinimetsa, kes enam ei lõhnanud ei ühegi taime järele. Kui ristikheina lõhna asemel tundis parukaga masinkirja mees tema kuklas koos preili Sinimetsaga vaarika lõhna. Irma oli nüüdsest teise lõhnaga, ta lõhnas parfüümide järele, mille mees talle kinkinud oli, seda tundsid paljud, kes temaga suhtlema tulid. Irmale see ei meeldinud, ta tahtis lõhnata nagu varem- nagu ritsikas. Inglise keele tundides kohtus ta hr. Liegenheimiga, kes temasse armus. Proua Brett - õpetaja rääkis Irmaga aga palju armastusest, rikutusest. Lõpuks oli Brett kindel , et Irma mees ei ole üle 35-e nagu Irma seda teadis olevat. Irma käis ühes hr. Liegenheimeiga kinos. Mees ajas Irmat rikkuma, ta tahtis, et Irma oleks rikutud, ei oleks nii neitsilik, nagu ta seda oli. Mehe armastus oli kadunud, ta pettis oma
toiduobjekt jne) § Esineb pea kõikide tuntud hõimkondade esindajatel § Kõige täiuslikum putukatel (kõik eri arenguvormid): • Ürgseltel praktiliselt moonet ei olegi, sest kooruvad isendid on vanemorganismiga sarnased. Samas on neil täiskasvanult väga erinevaid vorme, olenevalt elukohast • Vaegmoone – vastne, valmik (ritsikas, prussakad, lutikad, täid, kiilid) • Täismoone – vastne(liblikas-röövik, mardikas-tõuk, kärbes- vagel), nukk, valmik § Tähtsus • Väheneb konkurents elupaigale, toiduallikale • Nukustaadiumis ebasobivate tingimuste üleelamine • Võimaldab pikendada eluiga (ühepäevikulised elavad
elutegeuse mõjul toiduained riknevad. Selle vältimiseks kasutatakse, soolamist, suitsutamist, kuivatamist, külmutamist, steriilimist ja pastöörimist. Lisaks toiduainetööstusele kasutab inimene baktereid ka ravimitööstuses - nende abil toodetakse paljusid ravimeid, vitamiine ja vaktsiine. ____________ Putukad võivad areneda kas vaegmoondega või täismoondega. Arenemist, kus moone jaguneb kolme etappi - muna, vastne ja täiskasvanu - nimetatakse vaegmoondega arenguks (nt. ritsikas) Arengut, kus muna-, vastse-, ja valmikujärgu kõrval esineb ka nukujärk, nimetatakse täismoondega arenguks (nt. liblikad) ______________________________________________________________________ _____ 8. Muld kui loodusvara. Keskkonnamürgid, Erosioon; Kisklus ja konkurents Muld on väga tähtis loodusvara, sest mullapinnas on ainus pinnas, kus taimed kasvavad. Kui mulda poleks, poleks taimi ja poleks ka loomi. Keskkonnamürgid on
Harilik raiesmikud, puisniidud, lauluritsikas hõredamad pargid. Harilik niiduritsikas Heinaritsikas Sihktiivalised Siristamine meenutab õmblusmasina Suur ritsikas, värvus väga muutlik, Elutseb peamiselt heli. Laul on kõige aktiivsem kuid sagedamine roheline tumedate puisniitudel, vanadel hommikul ja päeval, õhtuks vaibub. laikudega. Tundlad on umbes kesapõldudel metsa kehapikused. lähedal, kasevõsades,
ja siis sellele juur leida. Millist puud valida? Valitakse niisugune puu, mis eeldab minimaalse arvu evolutsioonilisi sündmusi (säästuprintsiip, parsimoonia). Siit tuleneb üks tähtis põhimõte: n objekti puhul võrreldavate omaduste koguarv ei ole iseenesest veel oluline suurus - oluline on see, kas on erinevusi minimaalselt vajalike evolutsiooniliste sündmuste koguarvus kahe erineva topoloogiaga puu vahel. Näitena lihtne puu neljast objektist: inimene, simpans, mustikas ja ritsikas. Nelja objektiga hulk võimaldab konstrueerida 3 juureta puud: inimene mustikas inimene ritsikas inimene mustikas ritsikas simpans mustikas simpans simpans ritsikas (a) (b) © Millist neist valida? Võtame mingi tunnuste hulga, mille võrdlemisel näiteks selgub, et nii
märk. Tüüp – ühesugune vorm, token – märgi üksikjuht Varjevärvus, mimees… Väga paljudel loomadel, kellel ei arvakski, enamik hiiri meie ümber näiteks varjevärvusega. Varjevärvusega loom, kes on vales keskkonnas, võib olla väga silmatorkav. Herilase värvid peaksid hoiatama, aga nt teetööde kollamusta märgi taustal täielik varjevärvus. Olukorrad, kus organism ise oma varjevärvust muuta saab, nt ritsikas, kes suvel mitu korda kestub – kevadel hästi helerohelised, sügisel pigem kollakaspruunikad. Varjevärvust suurendab mustri ebaühtlus, liigendatus – igasugune liigendatud muster muudab ähmaseks looma keha piirid => kiskjal või röövloomal on palju raskem märgata. Liblikas pruunvalge-kirivaksik, kelle värvus on kasega väga sarnane ning ka tema elutsükkel on kasega seotud. Väga detailsed sarnasused on liikidel, kes on väga staatilise eluviisiga, väga kindla kohaga seotud. Nt
Terav vastuolu klassitsistide ja realistide vahel, 1863 heidetakse Peterburi Kunstiakadeemiast välja üle kümne noore kunstniku, sest nad nõuavad olustikumaali. Neist tuntuim Vassili Perov konservatiiv ja tsarismi tulihingeline pooldaja. Tuntumad teosed ,,Fjodor Dostojevski portree" ja ,, Matused". 1870 Rändnäituste Ühing peredviznikud. Tegutseb 1870-1924, juhtivaks kujuks Ilja Repin. Ukrainlane, elu lõpetab pagulasena Soomes. Olustikumaal, portreed. ,,Ritsikas" kunstniku tütre Veera portree. Repin oli huvitav kunstnik, Peterburi kunstiakadeemiasse ta alguses sisse ei saanud, käis seal vabakuulajana, kuid oma tööga ,,Elija nutmas Jeruusalemma varemetel" saab ta kõrgema hinde ning sellega võetakse ta ka kunstiakadeemiasse vastu. Vassili Surikov - ,,Bojaaritar Morozova" vanausuline bojaaritar saadetakse kindluskloostrisse. ,,Lumelinna vallutamine" vana rahvamäng, mida korraldati vastlate ajal
1 Ta laul väljendas enamasti siiski rõõmu ja ta näis laulvat nagu linnuke rõkates ja muretult. Mustlastüdruku laul oli Gringoire'i mõtted lainetama pannud, nagu ujuv luik vee lainetama paneb. Ta kuulas teda võlutuna ja kõike unustades. Esimest korda üle mitme tunni oli see esimene kord, kus ta oma kannatused unustas. See silmapilk oli aga lühike. Sama naisehääl, mis mustlastüdruku tantsu oli katkestanud, katkestas nüüd ka ta laulu. «Kas sa jääd kord vait, põrgu ritsikas?» kisas ta samast hämarast väljakunurgast. Vaene ritsikas jäi kohe vait. Gringoire pani oma kõrvad kinni. «Oh sa neetud saekonts, juba purustasid sa kandle!» hüüdis ta. 3 5 Teisedki vaatlejad nurisesid samuti. «Käigu kus kurat see kaltsukott!» ütlesid mõned. Ja vana nähtamatu hirmutis oleks peagi pidanud kahetsema oma kallaletungi mustlastüdrukule, kui samal hetkel kõigi tähelepanu poleks endale tõmmanud narride paavsti rongkäik, mis
keda armastate, aga ärge armastage juuti, sest juudil on kange veri. Temal on Jehoova ja selle prohvetite veri, kas kuulete? Jehoova ja prohvetid! Sest kui Leas poleks olnud Jehoova verd, kas oleksin mina siis siin. Ah, mäletan nii selgesti seda viimast suve Kaukasuses. Teate teie, mis on Kaukasus? Mäed, mäed otse taevani ja taevas igavene lumi, niisugune on Kaukasus. Elbrus ja Kasbek! Ja sealsamas inimene, see pisitilluke ritsikas, kuski orus, kuski mäeveerul või jõe kaldal. Vahutab, vuliseb, müriseb! Seal meie naisega suvitasime siis, kui oli viimane kord. Järve kaldal, puhtüksi, ainult kahekesi, mees ja naine. Ja tema võttis enese riidest lahti, mõistate, alasti, naine nimelt. Võttis alasti ja tahtis minna suplema. Päike kuumendas, aga vesi oli külm, külm, tuli otseteed jääst ja lumest, mis taevas. Naine armastas seda külma, kui kuumendas päike. Mina mitte, mina istusin ja vaatasin
annaabi.ee 
