Varase punase ristiku KA kogusaak oli, võrreldes lutserniga, kõikides arengufaasides leherikkam (9, 5, 3% lehti rohkem vastavalt varsumine, nuppumine, õitsemine). Taime küpsusega koondub vaadeldaval arenguperioodil biomass vartesse (varsi koos õisikutega 61 ja 64% vastavalt ristik ning lutsern). Majanduslikult on oluline leida optimaalne suhe KA saagi suurenemise ja rohusööda toiteväärtuse vähenemise vahel. Varase punase ristiku puuduseks on väike kuivainesisaldus, (ristikul 13, 16, 17%, lutsernil 16, 18, 23% vastavalt varsumise lõpp, nuppumine, õitsemine), seetõttu oli lutserni KA kogusaak punase ristiku KA saagist suurem kõiges kolmes arengufaasis. Ka lutserni seeduva kuivaine hektarisaak oli punase ristiku saagist kõrsumine-õitsemise faasis kõrgem, aga alates täisõitsemisest lutserni seeduva KA juurdekasv aeglustub. Lutserni KA seeduvus püsib hea rohusööda nõuete tasemel veel õitsemise algul, ristiku
ristikheinaväsimus esineb vähem. Seemnesaak on kindlam, seeme variseb kergesti. Puhaskülvi ei tarvitata, sest taim lamandub. Ta annab ligi 120-240 kvintaali haljast või 25-50 kvintaali kuivatatud heina. Valge ristikhein on tähtis karjamaataim. Ta on kestvam põld- ja rootsiristikust, eriti on kodumaa seeme suure püsivusega. Ta sobib kergemaile kuivemaile muldadele ka niidu- ja põldheina segusse, siiskeimal jääb põld- ja rootsi ristikust saagi poolest taha. Karjamaal on valgel ristikul hea järelkasv, ta kannatab hästi sõtkumist ja söötmist. Võsundilise, roomava kasvu tõttu võib kergesti täitsa tühikud heinakamaras. Seemne varisemise ja loomade väljaheidete kaudu levib ta ise. Vastavalt oludele võib rohkus heinkamaras väga muutuda, vihmastel aastatel tõusta, põuastel kahaneda. Puhaskülvi normiks on 10-15 kg kahjukülvis hektari kohta. karjamaadele võetakse segusse head seemet kuni 5 kg, püsivaile niitudele ligi 2 korda vähem
.........................................................................................................9 Sissejuhatus Ristikute perekonda kuulub väga palju liike 342 liiki. Põllumajanduses omab neist tähtsust vaid 20 liiki. Eestis on peamisteks liikideks punane, roosa ja valge ristik. (Tamm, 2007) Punane ristik on üks tähtsaim liblikõieline niidutüübiline heintaim Eestis. Teda kasvatatakse kahte tüüpi: hilist ehk üheniitelist ja varast ehk kaheniitelist. (Tamm, 2007) Punasel ristikul on kaks sorditüüpi: diploidne ja tetraploidne. Tetraploidsed punase ristiku taimed on kasvu poolest võimsamad, kui diploidsed taimed. Nende varred on jämedamad ning lehed ja õienutt suuremad. Seepärast on tetraploidsete haljasmassisaak oluliselt suurem diploidsete taimede omast. Erinevus on väiksem kuivainesaagi osas, kuna samas arengufaasis koristades on tetraploidsetel taimedel kuivainesisaldus väiksem, aga proteiinisisaldus ja saak suurem. (Tamm, 2007)
mis on mõlemale kasulik (mügarbakterid ja liblikõielised). Obligatoorse sümbioosi puhul ei saa üks teiseta elada (orhidee ja seen), fakulatiivse sümbioosi puhul saavad organismid ka eraldi eksisteerida. Sümbiont on sümbioosis olev olend. Ektosümbioos on väline, endosümbioosi puhul elab üks teise sees (mügarbakter ja hernes). Parasitism on kahe liigi kooselu, kus üks saab kasu, teine kahju (paeluss seas, koeras, inimeses, verd imevad putukad, võrm ristikul, ebapärlikarbi vastne forelli lõpustel ja nahal). Parasiit ei tapa peremeesorganismi, vaid toitub ajutiselt või kogu elutsükli vältel kas peremeesorganismi peal (ektoparasitism) või sees (endoparasitism). Peremees jaguneb vaheperemeheks (parasiit elab ja areneb) ning lõpp-peremeheks (toimub paljunemine). Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline suhe (putukad, lepatriinud, hiireviu). Üksikule saakloomale on kisklus probleem, aga populatsioonile tervikuna kasulik.
maikellukesel). Pea ehk tähk erineb kobarast selle poolest, et õied on raotud ja kinnituvad vahetult õisikuteljele (teelehel). Kobaraga sarnaneb pööris kuid erinevalt kobarast harunevad sellele õisiku peateljele kinnituvad külgharud (kaeral). Õisikud mille jämenenud ja lihakaks muutunud peateljele kinnituvad raotud õied, nimetatakse tõlvikuks (maisil). Nutt on õisik kus lühenenud peateljele kinnituvad raotud või lühiraolised õied (ristikul). Kui laienenud ja lamenenud liua- või korvitaolisel õisikuteljel asetsevad tihedasti raotud õied, siis nimetatakse seda korvikuks (päevalillel, rukkilillel, võilillel). Kobarõisikute hulka kuulub ka kännas. Selle õisiku alumised õieraod on ülemistest tunduvalt pikemad, seetõttu asetsevad kõik õied enam-vähem ühel tasapinnal (pirnipuul). Sarikas on kujunenud kobara peatelje taandarenemise tagajärjel (nurmenukul, sibulal). Õiraod on siin
härjapea, maaumalad, valge härjapää, jaani rohud Valge ristiku välimuse kirjeldamist ei vaja ilmselt mitte ka väikesed lapsed. Eelkõige tuntakse teda valgete õite järgi. Tegelikult aga polegi need õied, vaid paljudest õitest koosnevad, nutiks nimetatavad õisikud. Valge ristiku õienutis võib olla isegi kuni kaheksakümmend õit. Ristikud on kõik liblikõielised. See tähendab, et nende üksikud õied on samasugused, kui näiteks herne õis. Seega on valge ristikul väikeses õies olemas nii laevuke, puri kui ka tiivad. Õitest aga arenevad pisikesed kaunakesed, milles on tavaliselt kaks seemet. Ristiku õitest on palju kasu. Eelkõige on taim need loonud muidugi seemnete kasvatamiseks. Selleks tuleb neid aga tolmeldada. Selle töö võtavad enda peale mitmesugused putukad, näiteks mesilased. Korraliku taimena ei jäta ristik neid aga ilma vastuteenest. Ristikuõied on küllaltki meerikkad ja nii on ristik hinnatud meetaim ka mesinike poolt
Kohaliku populatsiooni avastas minu isa Ain Piir, loendades seal üle kümne isasliblika. Hiljem käis liblikaid püüdmas ja määramas liblikahuviline Teet Ruben Tallinnast. Ruuge-võiliblika siruulatus on 4,2-4,8 cm. Tiibade ülakülg on kollakaspunane ehk ruuge. Isasliblika ees- ja tagatiibu ääristab lai must serv. Eestiiva ülaserva keskosas on must täpp. Tagatiiva keskosas on punakas kaheosaline täpp. Emasliblika mustal äärisel on kollased tähnid. Röövikud toituvad ristikul, hiirehernel ja lutsernil. Liblikaid võib kohta avamaastikul, teepervedel, raudteetammidel ja liigirikastel aasadel. Ruuge- võiliblikas meie tingimustes ei talvitu. (Viidalepp, Remm 1996: 205) Ruuge-võiliblikas 26.07.2013 Raadama küla, Räpina vald Nõelastatud ruuge-võiliblikas 30.07.2013 7 2.4.Niidu-võiliblikas (Colias hyale) Euraasias ulatub liigi levila Lääne- Euroopast Jakuutiani. Niidu- võiliblikas on levinud kõikjal
VARS Vars koos lehtedega võsu. Varre ülesanded: 1. Ühendus lehtede ja juurte vahel 2. Võimaldab lehtedele suure pinna paigutades nii, et lehed saaksid rohkem valgust Puitunud varred puud, põõsad Rohttaimed kasvuks ebasoodsatel aastaaegadel võib maapealne osa hävida. Vastavalt elueale jaotatakse: · Üheaastased · Kaheaastased · Mitmeaastased Varred võivad olla erineva kuju ja asetusega. Valgel ristikul roomavad varred vastu maad. Roosal ristikul tõusvad varred. Lapiknurmikal on lapik vars. Varred võivad olla siledad või karvased. Varre primaarne ehitus Esineb ainult üheaastastel vartel, sekundaarne ehitus on mitmeaastastel taimedel, seoses varte jämedamaks kasvamisega. Primaarsel ehitusel katab vart epidermis. Epidermis katab noori varsi ja lehti, mis võivad olla kaetud vahaga. Epipleemil on karvad, peab vastu võtma vett. Järgneb esikoor, teatud sügavusel näeme juhtkimpe
Parasitism +/- Parasiidi ja peremehe suhe. Eristatakse välisparasiite (kirbud koeral; pistesääsed imetajal, puugid kassil) ja siseparasiite (paeluss või solge koera sooletikus, naharakkudesse tungivad seened); Loomulikult esineb parasitismi ka taimedel (võrm ristikul). Taimtoidulisus +/- Taimtoidulise looma (herbivoori) ja taime suhe: näiteks lehetäi, metskits, jänes ja taimed. Konkurents -/- Kahjulik mõlemale osapoolele. Eristatakse liigisisest või liikidevahelist konkurentsi, keskkonnaressursside või vastassugupoole pärast
· Kasutab 116 kg N/ha; 76 kg K/ha; 9 kg P/ha · Tagastub mulda koos põhuga 59% N;80% K; 49% P; 69% C · C/N = 36, põhul kaks korda laiem suhe · Tekib huumust põhuga 0,80 t/ha; laguneb huumust 1,20 t/ha · Tekib huumust ilma põhuta 0,40 t/ha · N biol. neeldumine põhu korral 2 korda suurem! · Oder + ristik · Kasutab 227 kg N/ha; 198 kg K/ha; 16 kg P/ha · Tagastub mulda koos põhuga 76% N;91% K; 68% P; 77% C · C/N = 24, ristikul suhe 25% kitsam · Tekib huumust 2,34 t/ha; laguneb huumust 1,20 t/ha · Esimesel aastal vabaneb mulda - 40-50 kg N/ha Erinevad põllukultuurid omastavad sügisperioodil lämmastikku erineval hulgal. Nii kasutab talirüps sügisel enne talve tulekut lämmastikku 50...100 kg/ha, normaaltihedusega külvatud rukis 20...50 kg/ha ning 2...3 lehefaasi arenenud talinisu vaid 5...10 kg/ha (Linden & Walgren, 1988).
Peale sarnane on kobar, mida iseloomustavad raolised õied. Nutile, korvõisikule ja tõlvikule on iseloomulik paksenenud õisikupõhi. Korvõisikul on see lame ja lapik, tõlvikul jäme nuiataoline ja nutil nende kahe vahepealne (viimasele võivad vahel kinnituda ka väga lühiraolised õied). Korvõisiku, nuti ja tõlviku puhul on üksikud õied sagely raskesti märgatavad ja seega võidakse neid ekslikult pidada õiteks. Nii on nt võilillel ja ristikul paljudest õitest koosnevad õisikud. Tihti ümbritseb korvõisikut või nutti väljastpool roheline või muuvärviline kõrglehtedest kate, mida nimetatakse üldkatiseks. 29. Tolmlemise viisid (näited). Nende seos õie ehitusega. Tolmlemise viis Tolmeldajad Õie ehituslik eripära Näited Putuktolmlemine Õied (õisikud) silmatorkava kroonida, enamasti on nectar,
Peale sarnane on kobar, mida iseloomustavad raolised õied. Nutile, korvõisikule ja tõlvikule on iseloomulik paksenenud õisikupõhi. Korvõisikul on see lame ja lapik, tõlvikul jäme nuiataoline ja nutil nende kahe vahepealne (viimasele võivad vahel kinnituda ka väga lühiraolised õied). Korvõisiku, nuti ja tõlviku puhul on üksikud õied sageli raskesti märgatavad ja seega võidakse neid ekslikult pidada õiteks. Nii on näiteks võilillel ja ristikul paljudest õitest koosnevad õisikud. Tihti ümbritseb korvõisikut või nutti väljastpoolt roheline või muuvärviline kõrglehtedest kate, mida nimetatakse üldkatiseks. Esmapilgul on mõnevõrra sarnased kännas, pööris, lihtsarikas ja liitsarikas. Neil kõigil on õied raolised ja õisik on sageli haraline ja mittekompaktne. Lihtsarikal algavad kõik õieraod ühest kohast taime varrel, kännasel aga erineval kõrgusel. Õied ise on neil enam-vähem ühel tasapinnal
Peale sarnane on kobar, mida iseloomustavad raolised õied. Nutile, korvõisikule ja tõlvikule on iseloomulik paksenenud õisikupõhi. Korvõisikul on see lame ja lapik, tõlvikul jäme nuiataoline ja nutil nende kahe vahepealne (viimasele võivad vahel kinnituda ka väga lühiraolised õied). Korvõisiku, nuti ja tõlviku puhul on üksikud õied sageli raskesti märgatavad ja seega võidakse neid ekslikult pidada õiteks. Nii on näiteks võilillel ja ristikul paljudest õitest koosnevad õisikud. Tihti ümbritseb korvõisikut või nutti väljastpoolt roheline või muuvärviline kõrglehtedest kate, mida nimetatakse üldkatiseks. Esmapilgul on mõnevõrra sarnased kännas, pööris, lihtsarikas ja liitsarikas. Neil kõigil on õied raolised ja õisik on sageli haraline ja mittekompaktne. Lihtsarikal algavad kõik õieraod ühest kohast taime varrel, kännasel aga erineval kõrgusel. Õied ise on neil enam-vähem ühel tasapinnal
annaabi.ee 
