1. Tähista oma Eesti baaskaardi lehel geodeetiline võrk Ühendan punased ristikesed. 2. Määra oma kahele punktile geodeetilised koordinaadid PL 5’=18,55 cm=185,5 mm; 185,5*50=9275 m IP 5’=9,55 cm=95,5 mm; 95,5*50=4775 m 9275 PL: 300“ – 9275 m x= ≈ 31 m 300 1“ –x 4775 IP: 300“ – 4775 x== ≈ 16 m 300 1“ –x PL 1“=31m
Kõivu tehtud teleseriaalist ,,Komissar Rex" võetud peategelane ja koer Rex. Need olid värvitud akvarellvärviga, kehad traatkarkassil ja kostüümidel oli kasutatud nahka, tekstiili, paberit ja traati. Need nägid välja nägu päris eluski ainult, et kahandatud. Kõike neid nukke tehakse kingitusteks või siis elatise teenimiseks. Ja need mis seal olid, on enamus tehtud lihtsalt hobi korras. Nendel kunstnikel olid oma ära tuntavad tunnused, näiteks silmadeks ristikesed või siis säravad päikest meenutavad silmad. Kui olime esimesed kaks ruumi läbi käinud siis liikusime kolmandasse ruumi kus oli Paul Kondase maalinäitus. Ta on kokku teinud 26 maali, millest neist 6 on kahepoolsed. Kondase keskuses oli 4 kahepoolset maali. Paul Kondas alustas maalimist 50 aastaselt. Ta polnud selleks õppinud ja tegi lapsemeelseid ning naiivseid maale. Viljandi linnale maasika idee tuli Paul Kondase maalilt(kui ma õigesti aru sain). Kondas ise oli
J. Liivi külajutt ''Igapäevane lugu''. Kõik jutud algavad sellega peale, et kuskil midagi iseäralist sünnib, et kuskil midagi saab sündima või et kuskil midagi on sümdinud, millest iseäralised asjad järele on jäänud. Selles jutus siin ei ole midagi iseäralist; sellel ei ole muust jutustada kui ainult vaesest Punasoo Marist. Ja ühe Punasoo Mari elus ei ole tõesti midagi iseäralikku ette tulnud, ei alguses ega lõpus. Kuidas ta elas ja oli, nõnda on palju teisi ka elanud. Need ristikesed, mis kirikaeda katavad, ühed täna pandud, teised kõdunenud, kolmandad poolküllakil, neljandad päris maha langenud - need kõik räägivad Maridest, kes kord on sündinud, elanud ja surnud nagu Punasoo Marigi. Kui ta poole aastane oli, suri ta ema ära, ja kui ta roomates ukse pealt kukkus ja otsaesise ära lõi, võttis teda karjase naine kasvatada, kus ta niikaua põrandal kasukatüki sees istus, kuni käima hakkas. Isa oli ju enne ta sündimist surnud. 3.Liivi luule teemad, näited
Suhtumine loodusesse-arvati, et looduse osadel on ka hing-animism.Vaimud,haldjad,jumalad-hoidsid loodust(metsaisad,veevaimud jne.)Tõnn-koduhaldjas, Peko- viljahaldjas.Tarapitha,Uku-põhijumalad. Ohvripaigad-hiied ja üksikud puud,allikad,kivid,mäed,järved,jõed .Pühad puud-tammed,pärnad. Ennustamine,nõidumine,maagia-ennustati sõjaretki, mõjutada seda püüti ohverdustega.Ravimaagia. Ristiusu mõjud-mõjusid võib näha kommete muutumises(laibamatus, pea suunatud lääne poole, kabelid, ristikesed.) Fulco- pühitseti eestimaa piiskopiks.Hiltinus-oli piiskop, tagandati kuna polnd tulemusi. Muistne vabadusvõitlus(1208-1212)-!.periood-põhjusteks-saksa kaupmeeste huvi põhjatu vene turu vastu.poliitilised põhjused-ristiusu levitamine ja pol.mõjuvõimu saavutamine.Meinhard-augustiinlaste ordust,tuli Väina jõe äärde,lasi end pühitseda liivi piiskopiks.Berthold-peale Meinhardi oli võimul, läks tülli liivlastega ja pöördus saksa tagasi
OHVERDAMINE- eesmärk oli saavutada looduse,jumalate,haldjate,vaimude heasoovlikus. ohverdati pühade puude juures(hiied,tammed,pärnad,pihlakad) ohvrikivide,ohvriallikate juures. Parim aeg selleks oli pühad,neljapäev,suurte ettevõtmiste eel. Ohvrid olid: palveohvrid, tänuohver,lepitusohver. Ohverdati: vereohvrid,inimohvrid(lapsed),aineohvrid(toiduained) hakkas levima laibamatus. Matmine ida-lääne suunas. 12.saj. haua kaasapanustena väikesed ristikesed. 11.saj võimalikud kabelid ja kirikud. 6. Muistne vabadusvõitlus: Balti ristisõdade põhjused. Muistse vabadusvõitluse käik. Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. Õpik lk. 64-89 Vallutustest olid huvitatud kaupmehed,katoliku kirik,feodaalid. Loodi mõõgavendade ordu. Muistse vabadusvõitluse käik 1208-1218 a Ümera lahing,Viljandi esmakordne piiramine,sõlmiti 3 aastane rahuleping. 1215 a eestlased võtsid ristimise vastu
Kiriku põhjaseina läänepoolsesse tugipiilarisse on müüritud trapetsikujuline hauaplaat, mis arvatavasti 13. sajandist pärinevana esindab selliste plaatide uuemat liiki. Paganliku päikeseketta - ratasristi motiivi kõrval näeme juba selgelt kristluse sümboolikasse kuuluvat Maarjaroosi. Kiriku sissepääsust kümmekond meetrit põhja pool seisab massiivne 15. sajandi (?) kivirist, mille idaküljel paiknevad omakorda süvistatud ristikesed. "Saaremaa ajaloo - ja kultuurimälestised" Olavi Pesti Külli Rikas Kaarma kiriku restaureerimistööd on jätkunud vahelduva eduga. 1992. aastal valmis kiriku pikihoonele uus katus. 1996. aasta suvel hakati restaureerima kiriku kooripealset võlvistikku, mis oli sissevarisemise ohus juba 1950 - ndatel aastatel. Seoses 1997. aastal kiriku tornikiivri ennistamisega, kooripealse võlvistiku restaureerimine seiskus. Kuid 1998. aastal 11. mail alustati selle tööga uuesti
Kahe viiendiku kohal toorikust on laius 25-30 cm ja 1/5 ning 1/3 kohal 35 cm. Otsad jäevad 10 cm pikkuselt tahumata. See on tooriku ülemine koorealune pind. Kanuu väliskuju ja välispinna viimistlus on väga oluline, sest sellest oleneb pärast paadi seest tühjaksõõnestamist ja servade laiali painutamist kanuu kuju. Kui kanuupakk on kummuli pööratud, tõmmatakse pliiatsiga paku välispinnale iga 25-30 cm tagant ristikesed radiaalsed jooned. Siis puuritakse joone pealt 10 cm vahedega 14-16 mm sügavused 8 mm läbimõõduga augud. Nendesse aukudesse asetatakse tihedalt seedrimännist tehtud kollakasroosad punnid. Õõnestamine Nüüd keeratakse kanuupakk põhja peale ja tõmmatakse pakule ringiga piirjoone, millest sissepoole jäänud pinna kaudu tuleb pakk kuni punnide ülemiste otsteni seest tühjaks õõnestada. Joonega ümbritsetud pind on korrapäratu, aga kui see piki kanuud mõeldava
jahu. Leivataigna tegemiseks pandi riivitud kartuleid vette, lisati natuke rukkijahu ja jäeti hapnema. Hommikul sõtkuti juurde maltsajahu ja küpsetati leivad. Ristiga leivad prosirnat tehakse nisujahust: veeretatakse kaks erineva suurusega ümmargust taignapätsi ja asetatakse need teineteisele nii, et suurem jääks alumiseks ja väiksem pealmiseks. Pealmisele pätsile tehakse rist. Siit johtub, et nende leibade valmistamine on seotud religioossete rituaalidega. Krjosket' 'ristikesed' tehti nii, et võeti kaks lamedaks rullitud taignatükki ja asetati nad risti teineteisele. Nende ristumiskohta uuristati auguke, kuhu pandi viljateri. Suure paastu kolmapäeva peeti pöördelise tähtsusega päevaks ja ristikeste tegemine kõigile perekonnaliikmeile pidi tooma õnne kogu aastaks. Loodeti ühtlasi ka head viljakasvu. Pliinid patshalkset' on mordvalaste traditsiooniline tavanditoit. Pliine küpsetatakse hommikueineks. Enamasti tehakse nad nisujahust, kuid mõnikord segatakse
- Andideks piim, liha, veri, vill, vili, ka loomad Ennustamine, nõidumine ja maagia - Ohverdamise juures tähtis osa - Ennustati ettevõtmiste tulemust, püüti seda nõidumise ja ohverdamisega mõjutada - Maagia arvati et asjade ja nähtuste vahel on seosed, mida saab mõjutada - Ravimaagia tervistavad allikad, allikal tuli vee eest ohverdada Ristiusu mõjud - Naabrite läbi - Mõjud: Põletusmatuse kõrval ka laibamatus, ehete seas ristikesed, - 11.saj määrati munk Hiltinus piiskopiks misjonär tulemusi polnud - 1167 pühitseti Eesti piiskopiks munk Fulco abiliseks eestlasest munk Nicolaus - ristitutesse ei suhtutud esialgu vaenulikult, võitlus ristiusu vastu oli tingitud selle vägivaldsest pealesurumisest
Objektivalik tehakse hulknurga-kujulise ala abil, arvuti küsib järjest hulknurga tippe; hulknurga moodustamise lõpetab tühivalik. Valituks osutuvad objektid samadel põhimõtetel kui valikutel W- või C-akna abil, seega – valitud on kas täielikult või osaliselt hulknurga sees olev objekt. WPolygon CPolygon Objektivalikute võrdlus WP- ja CP-akendega (ristikesed – valiku-hulknurga punktid, mida ei kuvata) ÜLESANNE I Pinnatükk 207 NB! Valiku-hulknurga servad ei tohi üksteisega kokku puutuda ega lõikuda ja moodustada silmuseid! NB! CP-aknaga valik pole kasutatav siis, kui põhimuutuja PICKADD = 0. {valikuhulknurga esimene punkt} ↵ (valikuhulknurga serva lõpp-punkt või [ eelmise punkti sisestamise eiramine ])
1 2 3 J o o n i s 5 .9 E e l n e v a l t t i h e n d a t u d s a v i t e im i k u te n i h k e t e i m i d e tu le m u s e d Tihendades eelnevalt iga vertikaalsurve 1, 2 ja 3 juures sama pinnase 3 proovikeha ja seejärel teha nendega dreenimata teim, saame tulemused, mis joonisel on märgitud ristikestega. Seega igale tihedusele vastab oma cu. Tuleb lugeda õnnelikuks juhuseks, et ristikesed asuvad ühel sirgel ja lubavad määrata lihtsa sõltuvuse tugevuse ja vertikaalsurve vahel. Siit on ka selge, et ' ja c' ei ole füüsikalises mõttes puhtalt seotud hõõrde ega kohesiooniga, vaid on lihtsalt nihketugevuse sõltuvust vertikaalsurvest kirjeldava matemaatilise seose parameetrid. Lõiketeimil on olulised puudused. Pingejaotus lõikepinnal ei ole ühtlane nagu eeldatud parameetrite arvutamisel. Normaalpinge on keskel suurem kui äärtel
pesasuu ette pani. ,,Aga nüüd ta jätab pesa maha," ütles Indrek. ,,Ei see lind jäta," karjusid lapsed vastu, ,,me võtsime ta ennemalt ka kord kinni." Veel näitasid nad Indrekule mätast, kus otsas nad juba mitu korda näinud kaht suurt ussi, ja nüüd pidi vend neile nõu andma, mis teha, et ussid kätte saada: kas tõmmata terariistaga kriips ümber mätta, et nad siit minema ei pääseks; kas panna neile puust ristikesed mättale peapadjaks, nagu sauna onu õpetab, nii et neil tuleks raske uni; kas asetada siia piimapudelid, et ussid sisse poeksid, ja kust võtta nii suured pudelid, et need veerukad sisse mahuksid, või kas katsuda põleva õletuustiga pärast päikese loojakut, sest tulevalgele peavad ussid kohe välja tulema ning siis on nad, paganad, käes! Indrek oli neis asjus sama tark kui õedki; tema arvas ainult, et oleks hea koer, see võtaks nad mättast välja, või kui katsuks õige mätta ära
annaabi.ee 
