koostöös Päästeameti, Politsei- ja piirivalveameti jt. Millega tegeletakse? "Pruunid" valdkonnad Jäätmed: jäätmetekke vähendamine, jäätmete taaskasutussüsteemid. Vesi: puhas joogivesi, kanalisatsioon ja reoveekäitlus; veereostuse vähendamine, veekogude tervendamine; merekeskkonna kaitse; üleujutusriskide maandamine. Välisõhk: saasteainete vähendamine välisõhus, osoonikihi kaitse; müra. Maapõu: maavarade kasutamise suunamine; geoloogilised uuringud. Kiirgusohutus: kiirgusallikate ohutu kasutamine ja radioaktiivsete jäätmete käitlemine; loodusliku kiirguse ohtliku mõju vähendamine (radoon). Millega tegeletakse? "Rohelised" valdkonnad Looduskaitse: liikide ja elupaikade kaitse ja soodsa seisundi tagamine; maastike kaitse; Natura 2000 programmi täitmine. Metsandus: metsa säästlik kasutamine, efektiivne majandamine. Jahindus: ulukiseire ja arvukuse regulatsioon. Kalandus: kalavarude säästlik kasutamine Millega tegeletakse? "Hallid" valdkonnad
võimsustihedusest, enamasti elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades. III Optiline ohutus. 1. Milline on vahe laia ja kitsa spektriga optilise kiirguse mõjul silmale? 2. Miks koherentne optiline kiirgus on eriti ohtlik silmale? Tegemist on laserkiirgusega, lained on ühes faasis ega haju 3. Missuguse kategooria optilise kiirguse seade on kõige ohtlikum? IV kategooria-meditsiinilised seadmed IV Kiirgusohutus. 1. Mis eristab ioniseerivat ja mitteioniseerivat kiirgust? Ioniseeriv on ohtlik, mõjutab elusaid rakke, saad kiirgusdoosi, suurem läbivusvõime. Mitteioniseeriv ei mõjuta elusaid rakke. 2. Milles avaldub erineva lainepikkusega mitteioniseeruva kiirguse kahjulik toime? 3. Mis on isotoop?sama prootonite arvuga, kuid erineva neutronite arvuga keemilise elemendi aatom. Mis on radioktiivsus?prootonite ja neutronite suhe tuumas on energeetiliselt
vanustele isikutele 1mSv- rasedatele Aastadoosid Loodusliku taustkiirguse aastadoos 0,4-4mSv, kohati kuni 50mSv. Kiirgusväljas töötava inimese kogu keha kiirituse aastadoos ei tohi ületada 50 mSv Paiksel kiiritamisel talub inimene kogudoose 10-100 Gy 10mSv aasta keskmine doos- 1 vähkkasvaja 1000 elaniku kohta Kindlalt kahjulik- 200- 500 mSv kogu kehale aastas Seadus Kiirgusseadus 24.03.2004, täiendatud 2006 Kiirgustöötajate tervisekontroll Isikudooside seire Kiirgusohutus meditsiinikiirituse kasutamisel Kiirguskeskus Mitteioniseeriv kiirgus Laserkiirgus Laserkiirgus- kudedes neeldunud laserkiire energia pöördub soojuseks- termiline kahjustus Silmad- nägemise kaotus Nahk- pigmentatsioonihäired Põletus Laserkiirgus Kasutamine Kirurgias- lõikab, koaguleerib kudesid verejooksu sulgemiseks Endoskoopias Teaduslikes uuringutes Mitte vaadata laserkiirt, aparatuuril kaitsekilp, küljeklappidega kaitseprillid, juhendamine Mitteioniseeriv kiirgus UV- kiirgus
mõningane vigastuse oht. Kui kiirt vaadata mitmeid sekundeid, siis on vigastus tõenöoline.B võib kahjustada kohest vigastust juba hetkelisest kiire langemisest silma.) ning IV kategooria kõige ohlikum, laserid võivad kahjustada nahka. Mõnikord piisab lausa hajunud kiirest, et nahka või silma vigastada. Paljud tööstuslikud laserid kuuluvad sellese klassi. (meditsiinilised seadmed). III Kiirgusohutus. 9. Mis eristab ioniseerivat ja mitteioniseerivat kiirgust? Ioniseerivl kiirgusel on suurem läbivusvõime, on võimeline esile kutsuma bioloogilist ja keemilist mõju. Mitteioniseeriv kiirgus ei lõhu keemilisi sidemeid. 10. Milles avaldub erineva lainepikkusega mitteioniseeruva kiirguse kahjulik toime? Mitteioniseeriv kiirgus on kahjulik organismide proportsionaalsele soojapidavusele 11.Mis on isotoop?
Vesi: puhas joogivesi, kanalisatsioon ja reoveekäitlus (infra); veereostuse vähendamine (hajureostus, punktreostus); veekogude tervendamine; merekeskkonna kaitse; üleujutusriskide maandamine. Välisõhk: saasteainete vähendamine välisõhus alates transpordisaastest kuni tooteohutuseni (nt värvid, lakid); saasteainete kauglevi; osoonikihi kaitse; heitmekvoodid, Kyoto protokoll, EL kliimakokkulepped; müra. Maapõu: maavarade kasutamise suunamine; geoloogilised uuringud. Kiirgusohutus: kiirgusallikate ohutu kasutamine ja radioaktiivsete jäätmete käitlemine; loodusliku kiirguse ohtliku mõju vähendamine (radoon). "Rohelised" valdkonnad: (tegelevad) Looduskaitse: liikide ja elupaikade kaitse ja soodsa seisundi tagamine; maastike kaitse; Natura 2000 programmi täitmine; looduses liikumise suunamine; võõrliigid; GMOd; rahvusvaheline looduskaitsealane töö. Metsandus: metsa säästlik kasutamine, efektiivne majandamine. Jahindus: ulukiseire ja arvukuse regulatsioon.
annaabi.ee 
