· Kust me oleme tulnud? · Kus me praegu oleme? · Kuhu me minna tahame? · Kuidas me sinna jõuame? Strateegiat vajatakse selleks, et teada saada, kuidas saavutada püstitatud eesmärke ja järgida organisatsiooni missiooni. Oluline on välja valida õige strateegia, mis viib soovitud tulemuseni kõige efektiivsemal viisil, arvestades sealjuures ka erinevate valikute riskantsust. Strateegia on tegevusele orienteeritud; ta käsitleb seda, mida teha, millal teha, kuidas teha ja, kes peab tegema. Strateegia planeerimine Strateegia planeerimise protsess algab olemasoleva strateegilise plaani missiooni ja visiooni hindamisega. Analüüsitakse organisatsiooni sise- ja väliskeskkonda ja tulenevalt keskkonna muutustest tehakse kindlaks, millised strateegia osad vajavad muutmist. Situatsiooni analüüsiks
Hoolimata üksikutest kainestavatest häältest, kes hoiatasid, et infotehnoloogiaga seotud aktsiate hinnad on naeruväärsed, ei olnud paljud valmis buumile järgnenud metsikuks languseks. Piisavalt hull oli isegi üldise aktsiaturu langus 2000. a märtsi tipust 2002. a septembri põhjani langes turg 38,2%. Õnnetute internetiinvestorite fondiinvesteeringute väärtus kahanes sel ajal koguni 83,2%. Fondi riskantsust saate hinnata, kui analüüsite fondi ajaloolise tootluse graafikut. Statistiliselt näitab fondi riskantsust tootluse standardhälve, mis mõõdab fondi tootluse keskmist erinevust keskmisest tootlusest mingis ajavahemikus. Fondi standardhälbe leiate fondi kuuraportist. Tänan tähelepanu eest
organisatsiooni tugevad ja nõrgad küljed. 3 STRATEEGIA PLANEERIMINE Strateegiat vajatakse selleks, et teada, kuidas saavutada püstitatud eesmärke ja järgida organisatsiooni missiooni. Oluline on välja valida strateegia, mis viib soovitud tulemuseni kõige efektiivsemal viisil, arvestades seejuures ka erinevate valikute riskantsust. Strateegia on tegvusele orienteeritud: ta käsitleb seda, mida teha, millal teha ja kes peab tegema. Konkreetsete sammude planeerimise ja elluviimiseni jõudmata ei ole strateegiaalasest töös kasu. Suurettevõtetes kaldutakse kasutama iga-aastast strateegilise planeerimise tsüklit, mis hõlmab protseduure, plaanide koostamise vorme ja ajakava. See tsükkel lõpeb järgmise aasta eesmärkide, olulisemate strateegiliste sammude ja eelarvete heakskiitmisega.
oodatavast tulususest tänu üldistele arengutele makromajanduses (majandustsükkel, rahapoliitika, kursside kõikumine). Seda riski pole võimalik hajutada. Mõne aktsia süstemaatiline risk on suurem kui teisel suurema riskiga on need aktsiad, mis kõiguvad turu keskmisest kõikumisest rohkem ja vastupidi. Standardhälve- statistiline näitaja, mis iseloomustab väärtpaberi riskantsust (ehk tulususe varieerumist). Mida suurem on standardhälve, seda suurem on risk. Tulumäärade vaheline korrelatioon – statistiline näitaja, mis iseloomustab seda, kui seotult portfellis olevad väärtpaberite hinnad kõiguvad. Väike korrelatsioonikoefitsent vähendab portfelli riskantsust ja suure arvväärtusega korrelatsioonikoefitsent suurendab seda. Korrelatsioon võib olla vahemikus [-1 ; +1] • Väärtus -1 viitab perfektsele negatiivsele seosele
-Suurema süstemaatilise riskiga on sellised väärtpaberid, mille hind ja tulusus liiguvad keskmisega (näiteks turuindeksiga) võrreldes võimendatult. -Väiksema süstemaatilise riskiga on seevastu sellised väärtpaberid, mille hind ja tulusus ei sõltu eriti turu keskmisest (näiteks turuindeksi) liikumistest. standardhälve riski mõõdikuna- statistiline näitaja, mis iseloomustab väärtpaberi riskantsust (ehk tulususe varieerumist). Mida suurem on standardhälve, seda suurem on risk. tulumäärade vaheline korrelatsioon- näitab väärtpaberite tulumäärade vahelist lineaarset seost. Korrelatsioon võib olla vahemikus [-1 ; +1] -Väärtus -1 viitab perfektsele negatiivsele seosele -Väärtus +1 viitab perfektsele positiivsele seosele -Väärtus 0 näitab, et seos üldse puudub kahe väärtpaberi tulumäärade vahel.
erineb oodatavast tulususest tänu üldistele arengutele makromajanduses (majandustsükkel, rahapoliitika, kursside kõikumine). Seda riski pole võimalik hajutada. Mõne aktsia süstemaatiline risk on suurem kui teisel suurema riskiga on need aktsiad, mis kõiguvad turu keskmisest kõikumisest rohkem ja vastupidi. -Standardhälve- statistiline näitaja, mis iseloomustab väärtpaberi riskantsust (ehk tulususe varieerumist). Mida suurem on standardhälve, seda suurem on risk. -Tulumäärade vaheline korrelatioon statistiline näitaja, mis iseloomustab seda, kui seotult portfellis olevad väärtpaberite hinnad kõiguvad. Väike korrelatsioonikoefitsent vähendab portfelli riskantsust ja suure arvväärtusega korrelatsioonikoefitsent suurendab seda. -Korrelatsioon võib olla vahemikus [-1 ; +1] -· Väärtus -1 viitab perfektsele negatiivsele seosele
Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 4. KAPITALI HIND Kapitali hind on ettevõttes ühenduslüliks investeerimisotsuste ja finantseerimisotsuste vahel. On kindel seos selle vahel, kuidas ettevõte finantseerib oma vahendeid ja milliseid investeerimisprojekte on võimalik nende vahenditega ellu viia. Teisalt mõjutab investeerimisprojektide valik ettevõtte riskantsust ning seega finantseeringu ehk sellesama kapitali hinda. Kapitali hinda võib käsitleda kui tulunormi, mille ettevõte peab teenima, et rahuldada firma investeerijate tulusoovi antud riskitaseme juures. Sellest tuleneb ka kapitali hinna käsitlus investorite poolt nõutava tulunormina. Kui ettevõtte tegevusest tekkiva tulu määr on võrdne ettevõte kapitali hinnaga, siis rahuldab see omanike tingimusi ning ettevõtte aktsia hind ei muutu. Kui
Lühiajalistel võlakirjadel 5 Huvilistel tuleks kindlasti nende spetsiifikat uurida, sest nende väärtuse ja tulususe arvutamine erineb natuke antud peatükis käsitletust. Palju on igasuguseid matemaatilisi nüansse, mida tuleb lisaks arvestada. Eraldi on vaja tutvuda ka nende noteeringutega. välditakse kupongimakseid, samas pikaajaliste võlakirjade puhul on vahepealne tulu lausa vajalik, et meelitada investoreid neid ostma. See vähendab ka nende omamise riskantsust. Võlakirju võib liigitada ka järgmiselt. 1. Valitsuse võlakirjad (treasury bonds)6. Nendel puudub tavaliselt makserisk (default risk), samas on neil siiski intressimäära risk (interest rate risk), sest kui intressimäär tõuseb, siis võlakirja hinnad langevad7. 2. Ettevõtete võlakirjad (corporate bonds). Tegemist on tavaliselt suuremate äriettevõtete võlakirjadega. Need on avatud makseriskile (credit risk), sest ettevõtted võivad pankrotti minna. Vastavalt riskantsusele
läbimõeldud tegevuse kaudu saavutada; 4. strateegia kui tegevusmall - otsustatakse kuidas toimida, vastavalt tagasisidele viiakse sisse korrektsioone. Leimann ... Strateegiat vajatakse selleks, et teada, kuidas saavutada püstitatud eesmärke ja järgida organisatsiooni missiooni. Oluline on välja valida strateegia, mis viib soovitud tulemuseni kõige efektiivsemal viisil, arvestades seejuures ka erinevate valikute riskantsust. Strateegia on küsimus sellest, kuidas viia ettevõte sealt, kus ta on, sinna, kuhu tahetakse jõuda. Strateegia on tegvusele orienteeritud: ta käsitleb seda, mida teha, millal teha ja kes peab tegema. Konkreetsete sammude planeerimise ja elluviimiseni jõudmata ei ole strateegiaalasest tööst kasu. Ettevõtte strateegiat mõjutavad olulised tegurid: Lisaks omanike ja juhtide taotlustele mõjutavad strateegia kujundamist veel järgmised tegurid:
9 Riigikohtu 13.02.2008.a otsus nr 3-2-1-140-07 4 tegemise ajal tavapäraselt selliste krediitide eest makstavat intressi. Ilmse ebaproportsionaalsusega nende kahe määra vahel peaks reeglina olema tegemist siis, kui konkreetses lepingus ettenähtud intressimäär ületab tavapärast intressimäära 100% ulatuses. Siiski tuleb ka sellisel juhul hinnata kõiki tehinguga seotud asjaolusid, eelkõige võimalikku suuremat riskantsust krediidiandja jaoks, tagatiste olemasolu jms. 29.01.2007.a otsuses nr 3-2-1-137-06 leidis riigikohus, et ainuüksi ebaproportsionaalselt kõrgele laenuintressile tuginedes lei saa vähemalt üldjuhul lugeda laenulepingut tühiseks vastuolu tõttu heade kommetega, kuid seda on võimalik tühistada (vaidlustada) raskete asjaolude ärakasutamise tõttu. Lisaks leiab riigikohus et lühiajalise tagatiseta
annaabi.ee 
