Veeteede navigatsiooniseadmed läbi läätse nähtavat vaatepiiri. Samaaegselt liigutatakse valgusallikat püstsihis seni, kuni hõõgkeha keskpunkt näib asuvat vaatepiiril. 2 meetod Selle fokuseerimismooduse puhul tuleb plekitahvlist välja lõigata ketas, mille läbimõõt on võrdne läätse metallraamisise välisläbimõõduga. Ketta keskpunkti puuritakse auk, millest pistetakse läbi ripploodi nöör. Nööri pikkus koos loodikuuliga peab võrduma läätse poole läbimõõduga. Ketas asetatakse läätsele nii, et selle servad ühtiksid läätse raamistusega. Ripploodi nöör ühtib sel juhul läätse fookust läbiva vertikaalteljega. Loodkuuli asendi järgi kontrollitakse ja reguleeritakse valgusallika paiknemiskõrgust. Ekraani abil fokuseerimine A B
Laboratoorne töö nr. 19 Lihtniveleerimine Koostas Juri Belov Juhendas Tarmo Kall Kompensaatornivelliiri Nikon AC-2s kontrollimine. I nõue: Ümarvesiloodi kontrollimine. Panime niveliiri statiivili ja tõste kruvide abil panime mulli keskele. Pärast pöörasime niveliiri 180 kraadi. Mull jäi keskele sllega on esimene nõue täidetud. II nõue: Niitristiku kontrollimine. Kuna meie niveleerimislattidel puudus vesilood tegime sell kontrollimist ripploodi abil. Viseerisime umbes 20m kaugusel olevale ripploodi niidile ja niitristiku vertikaalniit katuse täies ulatuses, sellega on teine nõue täidetud. III nõue: Pikksilma viseerimiskiiri kontrollimine. Läksime koos statiiviga ja niveliiriga koridori, kus panime kaks konna igaüks umbes 25m kaugusel. Esmalt panime statiivi kahe konna vahele panime ka latti mõlema konna peale ja hoidsime neid vertikaalselt siis võtsime lugemid. e1=1373 t1=1355 h12=t1-e1=1355-1373=-18
23. Horisontaalnurkade summa 1800 n-nurkse hulknurga sisenurkade summa peab olema (n-2)1800 sulgemisviga-saadud tulemus miinus teoreetiline 24. Enne mõõtmist tuleb joon maastikul tähistada, mille fikseerivad tema otspunktid. Joont tuleb min 2x mõõta! Britmarii Kroon Jaanuar, 2013 25. Tsentreerimine- teodoliidi põhitelg peab läbima nurga tippu. Kasutatakse nöör- ehk ripploodi. Horisonteerimine- põhitelg vertikaalseks. 27. Joonis- okulaar, viseerimistelg, fokusseerimislääts, objektiiv. 28. Nurk mõõdetakse ühe täisvõttega, mis koosneb kahest poolvõttest: RV ja RP. 29. Vesiloodi telg peab olema risti teodoliidi vertikaalteljega. Viseerimistelg peab olema risti horisontaalteljega ja vastupidi. Limbi pööramistelg peab olema paralleelne vertikaalteljega. Niitristi vertikaalniit peab olema risti horisontaalteljega. 30
Viseerides horisonteeritud nivelliiriga latile, võetakse latilt lugem esmalt keskmise horisontaalniidi parempoolse serva järgi ja siis vasakpoolse serva järgi (nivelliiri pööratakse peenliigutuskruvist). Saadud lugemite erinevus võib olla kuni 1 mm, siis on nõue täidetud. Kui lati hoidmist vertikaalselt ei saa tagada (latil puudub vesilood), kontrollitakse nõuet ripploodi abil. Ripplood kinnitatakse seinale, nivelliir asetatakse seinast ~20 m kaugusele ja viseeritakse ripploodi nöörile. Niitristiku vertikaalniit peab katma ripploodi nööri täies ulatuses (lubatud kõrvalekalle on u kolm niidi jämedust). 3. nõue (peanõue) - Pikksilma viseerimiskiir peab olema pärast nivelliiri loodimist ümarvesiloodi järgi horisontaalne. o Peanõude kontrollimiseks on palju erinevaid meetodeid. Kasutame siin keskelt ja
Pikksilma peamised koostisosad(joonisega!) 28. Horisontaalnurga mõõtmine C A B Horisontaalnurga mõõtmiseks asetatakse nurga haarasid märkivate punktide A ja C tsentritele vertikaalsed tähised ning nurga tippu B seatakse üles teodoliit. Tsentreerimine - teodoliidi põhitelg peab läbima nurga tippu. Täpsus 0,5 cm. Kasut. nöörloodi e. ripploodi. Horisonteerimine - põhitelg vertikaalseks. · Nurk mõõdetakse ühe täisvõttega, mis koosneb kahest poolvõttest: RV ja RP. Suunad määratakse tähestiku järjekorra või numeratsiooni kasvamise järjekorra alusel. · Instrument viiakse esimese poolvõtte (olgu selleks siin RV) asendisse. Esmalt viseeritakse tagumisele punktile (A) ja võetakse lugem (1), mis kirjutatakse välivihikusse.
) 27. Pikksilma peamised koostisosad(joonisega!) 28. Horisontaalnurga mõõtmine C A β B Horisontaalnurga mõõtmiseks asetatakse nurga haarasid märkivate punktide A ja C tsentritele vertikaalsed tähised ning nurga tippu B seatakse üles teodoliit. Tsentreerimine - teodoliidi põhitelg peab läbima nurga tippu. Täpsus 0,5 cm. Kasut. nöörloodi e. ripploodi. Horisonteerimine - põhitelg vertikaalseks. Nurk mõõdetakse ühe täisvõttega, mis koosneb kahest poolvõttest: RV ja RP. Suunad määratakse tähestiku järjekorra või numeratsiooni kasvamise järjekorra alusel. Instrument viiakse esimese poolvõtte (olgu selleks siin RV) asendisse. Esmalt viseeritakse tagumisele punktile (A) ja võetakse lugem (1), mis kirjutatakse välivihikusse.
horisontaalkaugus. Samuti võib joonte mõõtmiseks kasutada elektronkaugusmõõtureid. Elektronkaugusmõõturi töö joone mõõtmisel põhineb valguse kiiruse c ja kulutatud ajan korrutise leidmisel. Joone mõõtmisel läbib valgus vahemaa kaks korda punktini ja sealt tagasi. 25. Mõõteinstrumendi horisonteerimine ja tsentreerimine tsentreerimine - teodoliidi põhitelg peab läibima nurga tippu. Täpsus 0,5 cm. Kasutatakse selleks nööriloodi e. ripploodi. (instrument tsentreeritakse jaama punkti kohale ja tavaliselt täpsusegat +-1 ..2 cm ja seda tehakse ripploodi abil.Täpsemate instrumentide puhul nõutakse ka täpsemat tsentreerimist, paljudel instrumendi mudelitel on olemas optiline tsentriit) horisonteerimine- põhitelg vertikaalseks 26. Nurgamõõtmise instrumentide peamised koostisosad (joonisega!) 27. Pikksilma peamised koostisosad(joonisega!) 28. Horisontaalnurga mõõtmine 29. Teodoliidi teljestik, nõuded teodoliidi telgedele
takistatud. Abriss - silmamõõdistamise skeem, millele kantakse kõik mõõdud ja selgtavad märkused. 18. Horisontaalnurga mõõtmine. Horisontaalnurga mõõtmiseks asetatakse nurga haarasid märkivate punktide A ja C tsentritele vertikaalsed tähised ning nurga tippu B seatakse üles teodoliit. tsentreerimine - teodoliidi põhitelg peab läbima nurga tippu. Täpsus 0,5 cm. Kasut. nöörloodi e. ripploodi. horisonteerimine - põhitelg vertikaalseks. Instrument viiakse esimese poolvõtte asendisse. Nurk mõõdetakse ühe täisvõttega, mis koosneb kahest poolvõttest: RV ja RP. Alidaadi pööramisel päripäeva viseeritakse tagumisele punktile (A) ja tehakse vajalikud lugemid (1) ning kirjutatakse mõõtmiszurnaali. Suunad määratakse tähestiku järjekorra või numeratsiooni kasvamise järjekorra alusel. Samal viisil viseeritakse eesmisele punktile C ja tehakse
takistatud. Abriss - silmamõõdistamise skeem, millele kantakse kõik mõõdud ja selgtavad märkused. 18. Horisontaalnurga mõõtmine. Horisontaalnurga mõõtmiseks asetatakse nurga haarasid märkivate punktide A ja C tsentritele vertikaalsed tähised ning nurga tippu B seatakse üles teodoliit. · tsentreerimine - teodoliidi põhitelg peab läbima nurga tippu. Täpsus 0,5 cm. Kasut. nöörloodi e. ripploodi. · horisonteerimine - põhitelg vertikaalseks. Instrument viiakse esimese poolvõtte asendisse. Nurk mõõdetakse ühe täisvõttega, mis koosneb kahest poolvõttest: RV ja RP. Alidaadi pööramisel päripäeva viseeritakse tagumisele punktile (A) ja tehakse vajalikud lugemid (1) ning kirjutatakse mõõtmiszurnaali. Suunad määratakse tähestiku järjekorra või numeratsiooni kasvamise järjekorra alusel. Samal viisil viseeritakse eesmisele punktile C ja tehakse
28. Horisontaalnurga mõõtmine Teodoliit on geodeetiline instrument, millega saab mõõta vertikaal- ja horisontaalnurki. Horisontaalnurgad on alati positiivsed. Horisontaalnurga mõõtmiseks asetatakse nurga haarasid märkivate punktide A ja C tsentritele vertikaalsed tähised ning nurga tippu B seatakse üles teodoliit. 1) tsentreerimine: teodoliidi põhitelg peab läbima nurga tippu. Täpsus 0,5 cm. Kasutatakse selleks nöörloodi ehk ripploodi. 2) Horisonteerimine- instrument peab olema horisontaalses asendis. Alidaad vesilood mull aetakse 3 tõstekruvi abil keskpunkti. 3) viseerimine- horisontaalnurk mõõdetakse ühe täisvõttega, mis koosneb kahest poolvõttest: RV ja RP. vasakpoolne nurk = eesmine punkt- tagumine punkt Parempoolne nurk= tagumine- eesmine Mõõta tuleb vähemalt 2 korda. Skeem: Tagumine punkt-> eesmine punkt -> eesmine punkt -> tagumine punkt
Lati ümarvesiloodi kontrollitakse kaks korda päevas – hommikul ja õhtul. Latt asetatakse nivelliirist 40 meetri kaugusele ümarvesiloodi järgi vertikaalseks. Nivelliir horisontreeritakse ja niitristiku vertikaalniit suunatakse lati servale. Kui lati serv ei ühti vertikaalniidiga täies pikkuses, siis kallutatakse latti vajalikul määral ja viiakse lati vesiloodi mull paranduskruvidega keskele. Ruumis võib kontrollimiseks kasutada ka ripploodi. Kontroll tehakse tai kahes, teineteise suhtes 900 pööratud asendis. Lati talla tasapinna ja pikitelje ortogonaalsuse kontroll tehakse koos nullpunktide kõrguste erinevuste määramisega. Lati tald asetatakse igale vaiale viie punktiga (keskel ja iga nelja nurga ligidal). Igas punktis tehakse kolm lugemit põhi ja abiskaala järgi. 50) Kuidas kontrollitakse kompensaatornivelliiri vaegkompensatsiooni?
1,2 = 4,1 + '1 - 180° kontroll Kui arvutatud on negatiivne siis tuleb liita 360 °. Kui aga suurm kui 360° siis lahutada 360°. 6.Horisontaalnurkade mõõtmine. Horisontaalnurga môôtmiseks asetatakse nurga haarasid märkivate punktide A ja C tsentritele vertikaalsed tähised ning nurga tippu B seatakse üles teodoliit. 1)tsentreerimine - teodoliidi pôhitelg peab läbima nurga tippu. Täpsus 0,5 cm. Kasut. nöörloodi e. ripploodi. 2)horisonteerimine - pôhitelg vertikaalseks. Instrument viiakse esimese poolvôtte asendisse. Nurk môôdetakse ühe täisvôttega, mis koosneb kahest poolvôttest: RV ja RP. Alidaadi pööramisel päripäeva viseeritakse tagumisele punktile (A) ja tehakse vajalikud lugemid (1) ning kirjutatakse môôtmiszurnaali. Suunad määratakse tähestiku järjekorra vôi numeratsiooni kasvamise järjekorra alusel. Samal viisil viseeritakse eesmisele punktile C ja tehakse vajalikud lugemid (2)
Kui ümmarguse vesiloodi mull ei välju teise ringi piiridest, loetakse nõue rahuldavalt täidetuks. hh^vv. Horisontaalniit peab olema risti instrumendi vertikaalteljega. vv vertikaalne. Suunan niitristiku latile (mull keskel), teen lugemid vasaku ja parema otsa järgi. Kui lugemid on võrdsed siis on nõue täidetud. Lubatud vahe võiks olla 0.5 1mm. 20 30 m kaugusele seatakse ülesse ripplood ja viseeritakse sellele. Vertikaalniit peab kokku langema ripploodi nööri kujutisega. Lubatud kõrvalekalle on vertikaalniidi pikkuses 0.5mm. Kui nõue ei ole täidetud: 1) tuleb pöörata niitristiku raami, 2) saab õige lugemi niitristiku keskkoha järgi. LL÷KK. Silindrilise vesiloodi telg peab olema paralleelne viseerimisteljega (peanõue). Kontrollimiseks tuleb nivelleerida kahe punkti vahelt, keskelt ja otsast. Elevatsioonikruvist keeratakse peale õige lugem ja seejärel nivelliiri silindrilise vesiloodi justeerimiskruvidest
3. Laeva püstuvus c empiiriline tegur, mis sõltub veeväljasurvest c = 0,7 ...0,85 või praktikas kasutatakse c = CB , st. plokk-koefitsienti. Kreenikatse ripploodiga valemist m b l GM = , a kus m kreenballasti mass (0,5 ...1,0% l) ; b kreenballasti ümberpaigutusõlg; l ripploodi e. pendli pikkus mõõteskaalani; a kalde lugem mõõtelatilt; l laeva mass tühilastis veeväljasurvel. Sama kreeninurka võib mõõta ka vedelik-kreenimõõturi (vesilood) abil. Ripploode olgu vähemalt 2 või soovitavalt 3 ning pendli pikkus väikestel laevadel vähemalt 1,5m ja suurtel laevadel 4 ... 6m. Kreenikatse inklinograafiga, mis mõõdab kreeninurga lühikese pendli abil ja kirjutab pöörleval trumlil olevale paberlindile, mille skaalavõrgustik
Kui ümmarguse vesiloodi mull ei välju teise ringi piiridest, loetakse nõue rahuldavalt täidetuks. Horisontaalniit peab olema risti instrumendi vertikaalteljega. vv vertikaalne. Suunan niitristiku latile (mull keskel), teen lugemid vasaku ja parema otsa järgi. Kui lugemid on võrdsed siis on nõue täidetud. Lubatud vahe võiks olla 0.5 1mm. 20 30 m kaugusele seatakse ülesse ripplood ja viseeritakse sellele. Vertikaalniit peab kokku langema ripploodi nööri kujutisega. Lubatud kõrvalekalle on vertikaalniidi pikkuses 0.5mm. Kui nõue ei ole täidetud: 1) tuleb pöörata niitristiku raami, 2) saab õige lugemi niitristiku keskkoha järgi. Silindrilise vesiloodi telg peab olema paralleelne viseerimisteljega (peanõue). Kontrollimiseks tuleb nivelleerida kahe punkti vahelt, keskelt ja otsast. Elevatsioonikruvist keeratakse peale õige lugem ja seejärel nivelliiri silindrilise vesiloodi justeerimiskruvidest
keskele, on pööramistelje ja ümarvesiloodi telje paralleelsusnõue täidetud. *Horisontaalniit peab olema risti instrumendi vertikaalteljega. Suunan niitristi niitide lõikepunkti latile (mull keskel), teen lugemid vasaku ja parema otsa järgi. Kui lugemid on võrdsed siis on nõue täidetud. Lubatud vahe võiks olla 0.5 1mm. Ka võib nõuet kontrollida, kui viseerida vertikaalniit ca 20 25 m kaugusele riputatud ripploodile. Vertikaalniit peab kokku langema ripploodi nööri kujutisega. Lubatud kõrvalekalle on vertikaalniidi pikkuses 0.5mm. Kui nõue ei ole täidetud: 1) tuleb pöörata niitristiku raami, 2) saab õige lugemi niitristi keskkoha järgi. *Silindrilise vesiloodi telg peab olema paralleelne viseerimisteljega (peanõue). Kontrollimiseks tuleb nivelleerida kahe punkti vahelt, keskelt ja otsast. Keskelt ja otsast nivelleerides kõrguskasvude erinevus (h-h') tehnilisel nivelleerimisel võib olla 2x10 mm,
ja märgib krokiile lati asukoha ning numbri. Töö alguses kontrollitakse instrumendi kaugusmõõturit. Igas jaamas mõõdetakse käigu nurk täisvõttega ja mõõdetakse nii horisontaalnurk kui ka vertikaalnurk. Mõõdistatavatele punktidele võib mõõta nurga ühe poolvõttega ja vertikaalnurga mõõtmise täpsuseks võib võtta 1'. 4. Tööde järjekord tahhümeetrilise mõõdistamise jaamas - Tsentreerimine seda tehakse täpsusega 1-2cm ripploodi abil, täpsemate instrumentide puhul nõutakse tavaliselt ka täpsemat tsentreerimist, paljudel mudelitel on olemas optiline tsenriir - Instrumendi loodimine - Horisontaalringi orienteerimine alidaadi pööramisega seatakse horisontaalringi lugemiks 0, seejärel alidaad kinnitatakse, vabastatakse limb ning limbi pööramisega viseeritakse käigu naaberpunktile, kui onteada lähtesuuna
annaabi.ee 
