Konna siseehitus Luustik ehk skelett *kolju *rinnaluu *eesjäsemeluud *tagajäsemeluud *selgroog *üks kaelalüli Seedeelundkond *suu *neel *maks *magu *kloaak *sooltoru Hingamine *nahk *kopsud Vereringe *kops *süda *veri kannab hapniku kehasse *kopsu veri rikastub hapnikuga Eritamine *neerud
Metsalinnud Linnud Lindude skeletiluud on kerde ja õhukesed täis õhukambrikesi Lindudel on luuline nokk Pikk painduv kael Lindudel on paadikujuline rinnaluu koos rinnakukiiliga Linnu luustik Linnud Linnul on arteriaalne ja venoosne veri eraldatud Lindude kehatemperatuur on püsivalt 42- 44 C Lindudel on nelja kambriga süda Pöialpoiss (Regulus regulus) Sabatihas (Aegithalos caudatus) Suur-kirjurähn (Dendrocopus major) Mets-lehelind (Phylloscopus sibilatrix) Metsvint (Fringilla coelebs) Puukoristaja (Sitta europaea)
lame. Liikumiseks kaks paari jäsemeid. Nahk pidevalt niiske ja jahe. Suur suu hambaid kasutab ainult saagi hoidmiseks. Meeleelundid Hästi arenenud nägemine. Reageerib ainult talle olulistele helidele. Haistmiseks ja maitsmiseks peab toidupala suhu haarama. Toes ja lihaskond Lühike selgroog Roideid asendab rinnaluu Üks kaelalüli võimaldab tõsta ja langetada pead Hästi arenenud jalalihased Siseehitus Seedeelundkond sarnaneb kalaga Eritus- ja sigimiselundite juhad avanevad kloaaki Hingamiselunditeks on kopsud Kaks vereringet Kehas ringleb segaveri Süda on kolmekambriline Sigimine Lahksugulised Eelistavad sigida väikestes veekogudes Viljastamine kehaväline Isasloomadel häälitsemisvõime MUNA VASTNE e. KULLES - KONN
Tugielundkond- Lihased Ly-andra pärnaste Tugielundkond Toetab keha ja kaitseb organeid Tugielundkonna moodustavad luud ja liigesed KOLJU Lõualuu kaelalülid RANGLUU Rinnaluu abaluu õlavarreluu roided sõrmeluud Nimme- küünarluu lülid randmeluud puusaluu kodarluu riistluu niudeluu reieluu pindluu sääreluu Põlve- Pöia luud keder Kanna luud Lihased ja ülesanded Kaitsevad siseelundeid Annavad kehale kuju Toodavad kehasoojust Keha liigutajad Siseelundite tööks LIHASED
Kahepaiksed 1. Kes on kahepaiksed? Selgroogsed loomad, kes elavad nii maismaal kui vees, kuid paljunevad ainult vees. 2. Konna tunnused : kehakate - õhuke, limane nahk skelett - häsemed, kaelalüli, rinnaluu hingamiselundid - kopsud, nahk vereringe - kaks südame ehitus - kolme kojaline seedeelundid - kloaak, neerud, magu 3. MIlline meeleelund on konnal juhtivaks meeleelundiks? Nägemine. 4. Kuidas hingab konn maal ja vees? Maal kopsudega, vees nahaga. 5. Mis võimaldab konnal hingata kehapinna kaudu? Veresooned. 6. MIks võivad konnad vees uppuda? Konnad ei saa naha kaudu piisavalt hapniku ja kopsud töötavad ainult maismaal. 7
Kaelanahalihas / Suunurk, Surub lõua ja platysma alalõualuu alahuule nahka alumine äär allapoole, töötab koos suunurga- allarõhujaga Peapööritaja / Oimu-ja Rinnaluu Pead painutada, musculus kuklalihaste pidemele ja kallutada ja sternocleidomastoideu oimujätkest rangluu pöörata s sternaalsele otsale Pea ja kaela Oimuluu Esimesed rinna-ja Pea tahapoole ja pikklihas nibujätke kaelalülid ühele küljele
Arengupeetus Väljaarenemata Vaimne väärareng pöidlad/sõrmeküüned Eraldumata munandid poisslastel Kodarluu puudumine Suurem muhk kuklal või peas 2.-3. varba kokkukasvamine Väike pea Kompjalgsus Väändunud/väärarenenud kõrvad Väike vaagnaluu, mis takistab Tavatult väike lõug puusade liikumist Väike suu Lühike rinnaluu Lõhe huules/suulaes Neerude väärarengud Püstakil ninaots Kitsad silmalaud Ehituslikud südame väärarengud Lai vahe silmadel Kehast väljaulatuv sisikond Tänan kuulamast Meelis Maalder
võimalikuks lõpuks lendamise . Unenlagia - 90 Miljonit aastat tagasi • Abaluu oli evolveerunud teistsuguse kujuga luuks. • See lubas sellel jaanalinnu suurusel loomal suuremat üles ja alla liigutamist kätega. • Nüüd ilmnes, et ka teised dromaeosaurid olid võimelised liigutama oma käsi sellisel viisil. Archaeopteryx - 150-148 Miljonit aastat tagasi • See oli vanim tuntud lind ning umbes varese suurune. • Tal oli väike rinnaluu ja pikk saba, mis võis anda kiirema manööverduse põgenemisel. • Lendamine oli ilmselt võimalik vaid lühikeste hüpete näol. • Tiivaotsad ümmargused ning suled sarnased tänapäeva lindude omadele. Eoalulavis - 125-130 Miljonit aastat tagasi • Sellel primitiivsel linnul oli pöial arenenud tähtsaks toetusstruktuuriks tiivaotsa sulgedele mis võimaldasid lendamist kontrollida. • Tiivaehitus oli juba üsna aerodünaamiline ning
· Väike pea · Väändunud/väärarenenud kõrvad · Tavatult väike lõug · Väike suu · Lõhe huules/suulaes · Püstakil ninaots · Kitsad silmalaud · Lai vahe silmadel · Longus ülemised silmalaud · Kokku kasvanud/väändunud sõrmed · Väljaarenemata pöidlad/sõrmeküüned · Kodarluu puudumine · 2.-3. varba kokkukasvamine · Kompjalgsus · Väike vaagnaluu, mis takistab puusade liikumist · Lühike rinnaluu · Neerude väärarengud · Ehituslikud südame väärarengud · Kehast väljaulatuv sisikond 5 LISAD Kromosoomide asetus Edwardsi sündroomi korral(vt. joonis 2). Joonis 2 6 KOKKUVÕTE Sain teada palju uut geneetiliste haiguste kohta
https://en.wikipedia.org/wiki/Unenlagia Abaluu oli evolveerunud teistsuguse kujuga luuks. See lubas sellel jaanalinnu suurusel loomal suuremat üles ja alla liigutamist kätega. Nüüd ilmnes, et ka teised dromaeosaurid olid võimelised liigutama oma käsi sellisel viisil.[3] 7 Archaeopteryx - 150-148 Miljonit aastat tagasi https://en.wikipedia.org/wiki/Archaeopteryx See oli vanim tuntud lind ning umbes varese suurune.Tal oli väike rinnaluu ja pikk saba, mis võis anda kiirema manööverduse põgenemisel. Lendamine oli ilmselt võimalik vaid lühikeste hüpete näol. Tiivaotsad ümmargused nind suled sarnased tänapäeva lindude omadele.[3] Eoalulavis - 125-130 Miljonit aastat tagasi Umbes tihasesuurune. Tiivaehitus oli juba üsna aerodünaamiline ning asümmeetrilised suled hakkasid rohkem meenutama tänapäeva tiiba kuna 8 lennuvõimekus oli üsna hea
Kubemekanal Kulgeb põiki läbi kõhu Allkeha alumiste sisemiste Mehel kulgeb seemneväät; naisel eesseina lihaste ette alla lihaste aponeuroosi vahel emakaümarside mediaalsele Kõhuvalgejoon Paikneb kõhusirglihaste vahel Vertikaalselt kõhu Kõõluseline osa; pole funktsiooni ja ulatub mõõkjätkest keskjoon rinnaluu sümfüüsini mõõkjätkelt kubemeni Deltalihas (m. deltoideus) Rangluu, õlanukk, Õlavarreluu Tõstab õlavart horisontaal- abaluu hari deltalihasmine köprus tasapinnani ja pöörab Suur ümarlihas Abaluu alumine nurk Õlavarreluu väike köbruke Tõmbab õlavart taha, lähendab kerele,
lihaste kinnituspunktides pikki selgroogu. See võib põhjustada jäigastumist ristluudes, rinakorvis või kaelas. Need vaevused tulevad sageli eriti teravalt esile peale pikemat rahus olemist, nagu näit. peale öist magamist või sügavas toolis istumist. Öösiti peab patsient sageli sobivamat positsiooni otsima, et vähendada valusid, millest tuleneb öine magamatus. 5.6. Hingamishäired Põletik võib esineda lülides rinnaluu ja roiete vahel, pindluu ja rinnaluu vahel või selgroo ja roiete vahel. See võib kujuneda valurikkaks, eriti sissehingamisel ja öösiti. Pikema aja järel viib selline põletik rinnakorvi jäigastumise ning hingamisvõime vähenemiseni. 15 6. RÜHIVIGADE ENNETUS JA RAVI Töö ja puhkus Töötades on tähtis pidada meeles, et aeg-ajalt tuleb teha puhkepausid (tõusta püsti, liikuda, venitada ). Reziim
ei sõltu välistemperatuurist. Lindudel on voolujooneline kehakuju, mille tõttu väiksem õhutakistus. kehakate: Nahk on õhuke ja näärmeteta ainus nahaääre on päranipunääre, mille rasune eritis muudab suled märgamatuks. Nahk on kaetud sulgedega udu ja kattesuled, sabasuled tüür. Jäsemed: tiivad ja jalad, tiivadel pikad hoosuled. Tiivad laialisirutatuna hoiavad lindu õhus. Tugevad rinnalihased aitavad tiibu tõsta ja langetada. Luustik: kolju, selgroog, roided, rinnaluu, rinnakukiil, tiivaluud, tagajäsemeluud. Luud on õhukesed kerged, paljude õhukambrikestega, kael painduv, kolju väike, lõugade asemel luuline nokk, hambad puuduvad. Hingamiselundid: kopsud ja õhukotid. Vereringe: 4 kambriline süda vatsakeste vahel täielik vahesein keha ja kopsuvereringe. arteriaalne ja venoosne veri teineteisest täiesti eraldatud. veri ringleb kiiresti, sest süda lööb kiiresti. Seedeelundid: suuõõs,
suled uute vastu (Ernits, 2003). 2.5. Eluviis Elutsevad soistel aladel. Paljud öise eluviisiga, tegutsevad äärmiselt peidetult rohurindes. Toituvad seemnetest ja väiksematest loomadest (putukatest, ussidest, tigudest). Kurglased (Gruidae) on rookanalastele mitmeti vastandlikud: nad on suured linnud, pika noka, pika kaela ja pikkade taga jäsemetega. Enamikule on iseloomulik hingetoru pikenemine: see moodustab mitu kääru rinnaluu kiilu sees (hääle resonaator). Elutsevad soodes ja steppides. Traplased (Otididae) on keskmise suurusega kuni väga suured linnud. Tagajäsemed pikad, kolme varbaga, mille küünised on nürid. Tiivad tugevasti ümardunud, päranipunääre puudub. Ruiklaste sugukonnad teevad pesa tihedasse taimestikku, sookurg vahel ka lagedamale alale. Seotud märgade elupaikadega, v.a. rukkirääk, kes elutseb rohumaadel. Loomtoidulised (putukad, sookurg sööb ka hiiri, kahepaikseid jmt
Sugukond: Salamanderlased Perekond: Vesilik Liik: Tähnikvesilik Liik: Harivesilik Kõige suurem muutus kalade skeletiga võrreldes on maismaal liikumiseks sobivate jäsemete teke Jäsemed moodustavad paljudest luudest Konna kolju on lai ja lame Selgroogu liigendub kolju ühe kaelalüli abil, mis võimaldab konnal pead tõsta ja langetada, mitte aga kere suhtes pöörata Selgroog on kalade omaga võrreldes üsna lühike, roided puuduvad Roideid asendab siseelundeid altpoolt kaitsev rinnaluu 12. Kuidas kasutavad kahepaiksed neelamisel silmade abi? Toidu allaneelamisel tõmmatakse silmamunad silmakoobastesse ja need aitavad toidupalasid neelu poole suruda - selline nähtus on iseloomulik ainult amfiibidele. 13. Kirjeldage kahepaikse meeli: nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine Keskkonnast info vastuvõtmiseks on tähtsaim osa nägemisel, mis konnadel on hea Suurte silmadega näevad nad hästi oma lähimat ümbrust, aga märkavad ainult liikuvat saake
· Kollane luuüdi toitainete rasvarikas varu, mida leidub toruluude õõnsustes · Kõõlus valgulise ehitusega tõmbele ja venitusele vastupidav sidekude, mille abil kinnituvad lihased luudele. · Inimese kolju koosneb aju- ja näokoljust. Kolju koosneb üle 20-st luust. · Selgroog 7 kaelalüli, 12 rinnalüli (igale rinnalülile kinnitub üks paar roideid; rinnalüli + rinnaluu + roided = rinnakorv, rinnakorvis süda ja kopsud), 5 nimmelüli, 5 ristluu lüli (liikumatult kokku kasvanud sp kutsutakse ka ristluuks), 4-5 õndraluu lüli (koondunud õndraluuks). · Selgroolülid paiknevad kohakuti ja lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles asub seljaaju. · Õlavööde 2 abaluud, 2 rangluud. Õlavööde ühendab ülajäsemete luud selgroo ja rinnakorviga
Sisalikel on nii ala- kui ka ülalõualuus väikesed teravad hambad. Maolised kasutavad oma hästi arenenud peenikesi hambaid saagi haaramiseks ja söögitorusse lükkamiseks. Roomajate toes on arenenud täiuslikumaks kui kahepaiksetel. Nende keha on liigenenud peaks, kaelaks kereks ja sabaks. Selgroo külge kinnitunud roided on rinnaluuga kokku kasvanud, tekkinud on hingamise ajal laienev ja ahanev rinnakorv. Madudel rinnaluu ja rinnakorv puuduvad. Madudel (ning osadel sisalikel) puuduvad ka jäsemed, liiguvad loogeldes. Samuti puudub madudel selgelteristatav kaelaosa, aga see ei tähenda seda, et tal see puudub. Roomajate jäsemed - kämmal ja pöid on lühenenud ja seetõttu on nad väga liikuvad. Roomajate nahk on paks, veekindel ja kuiv. SISALIKU VÄLISEHITUS 5. Kl linnud, nende kohastumused lendamiseks. Linnu välisehitus.
Jäsemete pikkade varvaste vahel on vees ujumiseks vajalikud nahakurrud ehk ujunahad. Konna nahk on õhuke ja soomusteta, kuid arvukate limanäärmetega. Osadel on limanäärmed muutunud mürginääremeteks. Luustik : jäsemed koosnevad paljudest luudest. Neil on nii esi jäsemeluud kui ka taga jäsemeluud. Kahepaiksete kolju on lai ja jäme. Selgrooga (lühike) ja koljut ühendab üks kaelalüli ning see võimaldab konnal pead tõsta ja langetada pead. Konna skeletil kaitseb tema siseelundeid rinnaluu. Kahepaiksed hingavad maismaal läbi niiske naha ja vees kopsudega. Kahepaiksetel on kaks vereringkonda : kopsuvereringe ja kehavereringe. Kolmekambrilist südant läbib segaveri. Kahepaiksed ei suuda hoida oma kehas ümbritsevast keskkonnast kõrgemat kehatemperatuuri ja seega on nad kõigusoojased. Seede-, eritus- ja sigimiselundite juhad avanevad konnadel soole tagaosa laiendisse ehk kloaaki. Konnad söövad putukaid, nälkjaid (nad on loomtoidulised). Suuneelsöögitorumagusooltorukloaak
annaabi.ee 
