10. Millised isikuomadused peavad olema laotöötajatel? V: Vaimne võimekus, teotahe, vastutusvõime, suhtlemisoskus, enesekindlus koos otsustusvõimega, eesmärkide seadmise oskus, valmisolek riskida. 11. Mida tähendab FIFO, LIFO, FEFO? V: FIFO- Esimesena sissetulnud kaubad väljastatakse esimesena. LIFO- Viimasena sissetulnud kaubad väljastatakse viimasena. FEFO- Kõige vanema realiseerimisajaga kaubad väljastatakse viimasena. 12. Mida tähendab toote ringlussagedus? V: Suurus, mis näitab, mitu korda müüakse aasta jooksul ühe laoartikli keskmise laosaldu suurust tootekogust. 13. Millised abinõud on liigsetest laovarudest vabanemiseks? V: * Varusid odavalt müües · Realiseerides turgudel, kus nende järele võib veel nõudlust olla. 14. Millest lähtud laoteenuste planeerimisel? V: Lao asukohast Hoonete, ruumide ja tehnoloogia planeerimisel Laoinventari planeerimisel 15. Mis vahe on hulgilaol ja logistika terminalil?
Õige varu aitab hoida tarneahela efektiivses toimimises. Logistika juhtimise üks põhiküsimustest on varude optimaalse suuruse leidmine ahela erinevate lülide jaoks. Liigsed varud toovad endaga kaasa asjatute kulude tekkimise. Liiga väikesed varud aga puuduliku klienditeeninduse, täitmata tellimused, halvemal juhul ka kaotatud kliendid. Laovarude ringlusagedus näitab, mitu korda kaup laos rahaliselt vahetub aasta jooksul. (Laovarude ringlussagedus = aastane käive/ keskmine laoväärtus). Laovarude piisavus näitab mitmeks päevaks laovarusid jätkub (laovarude piisavus = 365/laovarude käibesagedusega). Varude juhtimise strateegiad on kliendile parim teenindustase, madalad hinnad ja kulud ning uuenduslik ja lai tootevalik. Varude juhtimise suunad on tihe koostöö kus kaubanduspartnerid töötavad üheskoos ning jagavad infot, millest tõuseb tulu mõlemale. Tarnijal ja kaupmehel on klassikalisele tellimusmudelile vastupidine
Valik füüsilise asukoha järgi iga päev inventeeritakse teatud osa laost Valik ABC analüüsi järgselt mida kiiremini tooted ringlevad või mida suurem on nende väärtus, seda sagedasemalt neid inventeeritakse. Näiteks: A rühma tooted kord kuus, B tooted kord kvartalis, C tooted kord aastas. varude haldamise tulemuslikkuse mõõtmine: 1. Varude ringlussagedus (inventory turns) 2. Tasuvusaste GMROII (gross margin return on inventory investment) 3. Tellimuse täitmise määr (fill rate) 4. Tarneaukude (OOS out of stock) tõttu kaotatud müügid 5. Õigeaegne tarne (OTD on time delivery) OTD ehk on time delivery · Mõõdab, kui suur osa tarnetest toimetati kätte tähtajaks · Tellimuspõhise tootmise puhul haarab ajalubadus hankimise, tootmise kui transpordiaega tervikuna
Ln= tõenäosus, et teenindusprotsessis ei teki osapoolte vahel konflikte. VARUDE TÄIENDAMISE OPTIMAALNE PERIOOD - Ajavahemik kahe järjestikuse tellimuse esitamise vahel. T= Q / D * 365, kus T=tellimusvahe (päev) , Q= tellimuskogus (tk), D=eeldatav aastane nõudlus (tk) Säilituskulu= (ladustamiskulu + hoiukulu ) / lao keskmine väärtus) * 100% KESKMINE LAOSEIS Keskmist laoseisu saab arvutada tükiarvestuses, keskmist laoväärtust rahaühikutes. Varude ringlussagedus- suurus, mis näitab mitu korda müüakse aasta jooksul ühe laoartikli keskmise laosaldo suurust tootekogust. - Kui konkreetse laoartikli aasta keskmine laosaldo on 250 tk ja aastas müüakse nimetatud toodet kokku 3000 tk, siis toote ringlussagedus on 3000/250=12 - Laoartikli keskmiseks laoväärtuseks on 600 , aasta jooksul müüakse seda toodet ostuhindades 5400 eest, toote käibesagedus on 5400/600=9
29. Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsiooni üldtingimused- http://www.elea.ee/et/tingimused.html 30. DuPont analüüs ja logistika mõju finantsidele läbi DuPont mudeli · Lihtne mudel ettevõtte kasumlikkuse ja koguvara tootluse analüüsiks · Hõlmab ainult bilansi ja kasumiaruande andmeid seega heaks võrdlusaluseks kõigile, kuna andmed on avalikud · ROE kolme komponendi eraldamine 1. Puhasrentaablus (net profit margin) 2. Aktivate ringlussagedus (asset turnover) 3. Finantsvõimendus e omakapitali kordaja · ROE = (netokasum / käive) * (käive / varad) * (varad / omakapital)
millist kasu suudetakse pakkuda tootearendusele, tootmisele, turundusele, müügile? Tarnijaaturgude tundmine- kuidas kasutatakse seda läbirääkimistel Olulised tegevusnäitajad 1. Tarnijate arv ostutöötaja kohta 2. Tooteartiklite arv ostutöötaja kohta 3. Tellimuste/tarnete arv ostutöötaja kohta 4. Ostude rahaline maht ostutöötaja kohta 5. Likviidsete ja mittelikviidsete toodete suhe 6. Toodete ringlussagedus laos 7. Lao käibesagedus 8. Tellimuspartii suuruse ja optimaalse ostupartii suhe 9. Oma käibevahendite ja tarnija käibevahendite kasutamise suhe. 10. Keskmine makseaeg tarnijale. 11. Toote ostuhinna ja turu keskmise müügihinna suhe. 12. Tegelik keskmine ostuhind / eelarveline ostuhind. 13. Laoväärtus / seotud kapital. 14. Mittelikviidsete materjalide väärtus / kogu laoväärtus. 15. Ostutöötaja operatiivne tööaeg / tarnijate arv.. 16
29. Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsiooni üldtingimused- http://www.elea.ee/et/tingimused.html 30. DuPont analüüs ja logistika mõju finantsidele läbi DuPont mudeli • Lihtne mudel ettevõtte kasumlikkuse ja koguvara tootluse analüüsiks • Hõlmab ainult bilansi ja kasumiaruande andmeid – seega heaks võrdlusaluseks kõigile, kuna andmed on avalikud • ROE kolme komponendi eraldamine 1. Puhasrentaablus (net profit margin) 2. Aktivate ringlussagedus (asset turnover) 3. Finantsvõimendus e omakapitali kordaja • ROE = (netokasum / käive) * (käive / varad) * (varad / omakapital) VÄHENDA! PARANDA TEENUST! VÄHENDA! / ROE
Sõltuva nõudluse korral kasutatakse varude ajalise plaanimise meetodeid (MRP – materjalivarjaduse planeerimine) 92. Varude haldamise tulemuslikkuse mõõtmine: 1. Õigeaegne tarne (OTD - on time delivery) - Mõõdab, kui suur osa tarnetest toimetati kätte tähtajaks 2. Tellimuse täitmise määr (fill rate) 3. Tarneaukude (OOS out of stock) tõttu kaotatud müügid 4. Varude ringlussagedus (inventory turns) 5. Tasuvusaste GMROII (gross margin return on inventory investment) - Tasuvusaste näitab varudesse seotud kapitali tootlust, selleks jagatakse müügikate (brutokasum) varude keskmise väärtusega. 93. ABC analüüs: • ABC analüüsi põhimõte seisneb selles, et alati on mingid kliendid ja kaubad ettevõttele kasulikumad kui teised (kas kasumlikkuse, müügikäibe, müügi kasvu põhjal …)
Peenkaubariiuleid liigutatakse käsitsi, alusekaubariiuleid elektrimootoritega. Iga riiulirea otsas asub juhtpult , millest võimalik tekitada riiuliridade vahele koridor. Kallid ja aeglased, kui võimaldavad suurt ladustamise tihedust, vaba juurdepääsu kõikidele hoiukohtadele, minimaalset lao ruumala ühe alusekoha kohta. Peamiseks puuduseks aeglus, kuna korraga saab kasutada vaid ühte vahekoridori. Sobivad hästi arhiividele ja varuosade ladudele (väike ringlussagedus), samuti külmladudes, kus laoruumi maksumus eriti kõrge ning temperatuurikõikumist püütakse vähendada õhuruumi vähendamise teel. 7. Sügavad riiulid. Nagu konventsionaalne ladu, ainult võrreldes viimasega riiulid paigutatud topeltridadena. Võimaldab parendada - ruumikasutust, kuid vaba ligipääs ainult esimese räulirea kaubaühikutele. Samal ajal suureneb ka vahekoridoride laius (keskmiselt 45%, kuna käsitlustehnika peab töötama kahvlipikendustega
tamiseks ja käsitsemiseks. Hulgilaod tegutsevad ka kaupluse- ja kaubamajakettide keskladudena. Jaotuslaod on enamasti vahelaod suurte hulgiladude ja jaekaubanduse vahel. Kui mitme riigi territooriumist koosneva suure jaotuspiirkonna kesklaos hoiustatakse suure sortimendiga suuri kaubakoguseid, siis igas riigis paiknevas jaotuslaos on kaubavarud ja tootevalik palju väiksemad kui kesklaos. Jaotuslaos on kauba ringlussagedus suur. Tavapäraselt komplekteeritakse väljastus- saadetisi edasimüüjatele, lisaks tehakse saadetiste konsolideerimist ja ristlaadimist. Tavapärane on kesklao otsesaadetiste konsolideerimine jaotuslaos olevate toodetega. Samuti on võimalik mitmest kesklaost tulevate otsesaadetiste ja laosaadetiste ristlaadimine. Jaotuslao üks alaliike on jaotusterminal, kus kaupu ei hoiustata. Jaotusterminali veetakse
Tarbija tegelikku vajadust tooteid soetada ei uuri keegi ehk tegelik nõud- luse tase tarneahela liikmeid eriti ei huvita. Eeldatakse, et kui kaupa soodsa hinnaga pakkuda, õnnestub see ikkagi lõpuks realiseerida. Pakkumisahelat iseloomustavad suured tarnitavad partiid, suured veetavad ja ladustatavad kogused, väike ringlussagedus ja vähene infovahetus. Nõudluse informatsiooni liigub ahela lõpust tootja suunas vähe, mistõttu ei tehta ka nõudlusinfo kohaseid tootmisplaane. 1990. aastatel hakati mõistma, et sellise tegutsemismudeli (SC) kasutamine pole paljudes valdkondades jätkusuutlik
annaabi.ee 
