dokumentide vormistamine ja allkirjastamine nii paberkandjal, kui elektrooniliselt. 2.4.1 Dokumendiplangid Asutuses on kasutusel nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt kahte liiki dokumendiplangid: kirjaplank formaadis A4 (210 mm x 297 mm); üldplank formaadis A4 (210 mm x 297 mm). 2.4.2 Kirjaplangile vormistatavad dokumendid ametikirjad. 2.4.3 Üldplangile vormistatavad dokumendid Koosolekute protokollid, nõukogu otsused, juhatuse otsused, korraldused, käskkirjad, ringkirjad, teated, aktid. 2.4.4 Valgele paberile vormistatavad dokumendid Asutusesisene kirjavahetus, dokumentide projektid/eelnõud, ühisdokumendid, st kui dokumendile kirjutavad alla kahe või enama asutuse esindajad ja juhendid. 2.4.5 Ümbriku vormistamine Asutusest väljasaadetavatele ümbrikutele peab märkima asutuse andmed. 2.5 Rekvisiitide vormistamise nõuded Dokumente koostavad ja vormistavad töötajad, kelle töövaldkonda teema kuulub. Kõikidele
asutused,poliit. Org.) Luuakse kogu rahva huvides vastava seaduse alusel. Teenivad kogu rahva huve. ÕIGUSVORM e ÕIGUSALLIKAS(a 510.) Soovituslikud-riigikohtutelt alamatele kohtutele ISESEISEV TÖÖ: EL õigusaktid ja nende mõju Eesti õigusele!!!!! Õigusaktid Üldaktid sisaldavad õigusnorme. Impersonaalse e üldise iseloomuga. (Seadus,määrus) Üksikaktid antakse üldakti alusel(otsused,korraldused,käskkirjad) konkreetne juhtum. Õigusaktideks ei ole juhendid,selgitused e kommentaarid,ringkirjad e tsirkulaarid ja deklaratsioonid(ÜRO inimõiguste dekl 1948). Õigusakti struktuur- Seadusandlike ja haldusaktide struktuur: 1. Pealkiri 2. Preambula e sissejuhatus (EV PS) 3. Üldsätted 4. Regulatiivne osa(otsustav osa) 5. Rakendussätted(millal hakkab kehtima) 6. Signatuur ja daatum Kohtuotsuse struktuur: 1. Juristiktsioonilised aktid e õigusemõistmise aktid 1.1 Motiveeriv osa 1.2 Teo kirjeldus 1.3 Resolutiivosa e kohtulahend 2
kõneaparaat, suhete loomine ja ja võib mõjutada inimeste ventilatsioon, nägemisel hoidmine. Sõnavara töö saamist. Släng suhtlemist. temperatuur, nägemisaparaat ja rikkus kergendab ja ametialased (videokonverent- füüsiline kuulmisel suhtelmist (osatakse keeled raskendavad sid, ringkirjad, keskkond, kuulmisaparaat. rohkematel teemadel suhtlemist. Samuti informeerivad valgustus jne. Kehakeele puhul on kaasa rääkida). on suhthlus erinev koosolekud jne.) oluline närvi- ja Olulisel kohal rassiti. Poliitilis- lihassüsteemi emotsioonid. Veendumused ja majanduslikud funktsioneerimine
volikogu otsus või valitsuse korraldus. Teovõime on isiku võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid: täielik teovõime, piiratud teovõime. Deliktivõime on isiku Õigusaktideks ei ole; juhendid, selgitused ehk kommentaarid, võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud ringkirjad ja tsirkulaarid, deklaratsioonid. (delikti) õigusrikkumise eest. Õigusaktide struktuur | Seadusandlike ja haldusaktide Juriidilisteks faktideks nimet. selliseid tegelikkuses toimuvaid struktuur: Preambula (PS), ültsätted, regulatiivne osa või ka muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja otsustav osa, rakendussätted, signatuur ja daatum. Kohtuotsus: juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise.
Õigussuhte subjektid volikogu otsus või valitsuse korraldus. ehk isikud ehk füüsilised ja juriidilised isikud. Juriidiline isik – võivad osaleda õigussuhtes alati v.a kui see on võimalik vaid Õigusaktideks ei ole; juhendid, selgitused ehk kommentaarid, füüsilisele isikule (nt abiellumine, kaitsevägi). Objekt on nähtus, ringkirjad ja tsirkulaarid, deklaratsioonid. millele subjektide õigused ja kohustused on suunatud (nt. elu ja tervis, oma nimi, au ja väärikus) Õigusaktide struktuur | Seadusandlike ja haldusaktide struktuur: Preambula (PS), ültsätted, regulatiivne osa või ka Õigussuhte liigid | Juriidilise kohustuse iseloomu järgi: a) otsustav osa, rakendussätted, signatuur ja daatum
Õigusaktid Kirjalik dokument Kindlatele nõuetele vastav Õigusnormid kui käitumisreeglid peavad olema teatudu süsteemis Pädeva riigiorgani poolt kehtestatud (näiteks ministril on õigus anda määrusi) Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühsikondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Õigusaktideks ei ole! Juhendid Selgitused e kommentaarid Ringkirjad e tsirkulaarid Deklaratsioonid Jurisdiktsioonilised aktid ehk õigusemõistmise aktid. Õigusakti struktuur ehk ülesehitus Seadusandlike ja halduskatide struktuur Pealkiri (ntks töölepingu seadus, lastekaitseseadus jne) Preambula (meil on PS olemas) sissejuhatus Üldsätted (kes on tööandja, mis lepinguga tegu on, kes on pärija jne jne ) Regulatiivne osa otsustav osa (konkreetsed ) Rakendussätted Signatuur ehk allkiri
Lisa 1: Arhiividokument "Politsei varustuse ja teenistustasude üle" 1 lehel 1920.a. suvel võttis valitsus vastu määruse politseiametnike vormiriietuse kohta. Aasta lõpul kandis politsei ühtset vormiriietust (vormiriietuse näidised lisa 2 5 lehel) ,mille nõuetekohasele kandmisele pöörati väga suurt tähelepanu. Nii reglementeerisid politsei vormi kandmist juba 19.12.1921 , 28.04.1922 ja 14.06.1922 Politsei Peavalitsuse poolt välja antud ringkirjad ja muidugi 1938.aasta "Siseministri eeskiri politsei vormikandmise kohta" (lisa 3 10 lehel) . Väga hea ülevaate politsei vormiriietuse järk-järgulisest arengust 6 ja muudatustest vormi kandmisel annab lisana nr 4 esitatud arhiividokumendi koopia. Politsei vormiriietus oli samavõrd oluline kui nende kaitsevahendidki. Munder eristas
taimi ning hahka ja korra, mille järgi ühe nn. viljakandva puu (tamm, metskitse. Ringkiri lõppes üleskutsega, et iga mets-õunapuu, pöök, pihlakas ja toomingas) kooli lipukirjaks olgu sõnad: "Armastagem raiumise korral tuleb asemele istutada kaks uut. ning kaitskem loodust!". Need olid esimesed omataolised ringkirjad, millega viidi 1853 asutati Eesti looduseuurijate selts (ELUS), looduskaitse mõte rahva sekka. looduse uurimist ja kaitset edendav organisatsioon (kuni möödunud sajandi 1920 alustas LUS-i juures tööd looduskaitsesektsioon. üheksakümnendateni loodusuurijate selts Selle esimene esimees oli botaanik prof. Fedor LUS). Tartu sillakohtu määrusega kõrvaldati Bucholtz
...., säästmine jne. Sisseelamise planeerimine Personalipoliitika ja sisseelamine Eesmärkide määratlemine Sisseelamise programm Sisseelamise läbiviijad Ajakasutamine Abimaterjalid (teretulemast majja jms) Varakasutus Kontroll. Abimaterjalid Teretulemast majja - juhendid Muud ettevõtet puudutav info Personalilehed, kliendilehed, infolehed, ringkirjad, märgukirjad, töökoha interneti- lehed Sisseelamisjuhendid, sisselamise kontroll- ja märgulehed Sisseelamiskaust uute töötajate jaoks Manuaalid ( käsiraamatud), tööjuhendid, tegevuse kirjeldused AV- materjalid (video- programmid jne) E-õppematerjalid. Teretulemast majja - sisukord sisukorra näidis 1. Juhtimine (juhtkonna poolt tehtav tervitus) 2
Viimast varianti on aga raskem praktikas teostada, kuna arhiivide ja raamatukogude dokumentide klassifitseerimist raskendab saidiga seonduva veebidokumendi ebamäärane definitsioon. Käsitledes saidil olevate dokumentide ajalist määratlust, tuleks tähelepanu pöörata eelkõige ajamäärangule. Olenevalt dokumendi tüübist võib see definitsioon viidata kas dokumendi saidile ülespaneku kuupäevale (süsteemikuupäev) või selliste dokumentide nagu seadused, määrused, ringkirjad, teated jms juriidilisele ja administratiivsele kehtivusele. 93 Otsingu tulemused saab järjestada, pakkudes lihtotsingu raames võimalust tulemuste kuva ühel või enamal viisil muuta: kirjete arv ühel leheküljel, iga loetelus esineva kirje ülesehitus, koostis, jne. KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED (KKK) Kontekst: kui riiklik haldusasutus on Internetis esindatud veebisaidiga, on see
otsused. Konkreetsel juhul võib olla: 1) kohtuotsus; 2) kohtumäärus; 3) kohtu erimäärus. P.4. Haldusdokumendid Ülalpool tutvusime õigusaktide, sh üld- ja üksikaktide süsteemiga. Kõik dokumendid, mida riiklikus või kohalike omavalitsuste haldustegevuses veel kasutatakse, on haldusdokumendid. 52 Nende hulka kuuluvad nt: juhendid, ringkirjad (tsirkulaarid), selgitused, protokollid, ametikirjad, mitmesugused formularid (tõendid, teatised, kviitungid, aruanded jne). Need ei ole üldse õigusaktid. Seega Eesti praktikas valitsusasutuste või kohaliku omavalitsuse organite poolt ikka veel praktiseeritav nn protokolliline otsus ei ole samuti formaalses tähenduses üldse õigusakt ega loo adressaatidele õigusi ega kohustusi. Omaette küsimus
annaabi.ee 
