Ring 1. Ring ehk kinnine ring on ringjoone poolt piiratud tasandi osa. 2. Ring sisaldab kõiki punkte, mis on kas ringjoonel või ringjoone sees. 3. Ringi keskpunktiks nimetatakse seda piirava ringjoone kõikidest punktidest võrdsel kaugusel olevat fikseeritud punkti, mis asub ringiga (ja ringjoonega) samal tasandil. 4. Ringi raadiuseks nimetatakse ringi keskpunkti kaugust ringjoonest (ringi keskpunkti kaugus ringjoone mis tahes punktist), samuti ringi keskpunkti ringjoone ükskõik millise punktiga ühendavat sirglõiku. 5
4. S=ah 5. S=d1d2/2*h 6. Rombi, mille nurgad on täisnurgad, nimetatakse ruuduks. RÖÖPKÜLIK 1. Rööpkülik ehk rööpnelinurk on nelinurk, mille vastasküljed on paralleelsed. 2. Vastasküljed on võrdse pikkusega. 3. Vastasnurgad on võrdsed. 4. Lähisnurkade summa on 180 kraadi. 5. Diagonaalid poolitavad teineteist 6. Diagonaalide lõikepunkt on rööpküliku sümmeetriakeskpunkt 7. S=ah RING 1. Ring ehk kinnine ring on ringjoone poolt piiratud tasandi osa. 2. Ring sisaldab kõiki punkte, mis on kas ringjoonel või ringjoone sees. 3. Ringi keskpunktiks nimetatakse seda piirava ringjoone kõikidest punktidest võrdsel kaugusel olevat fikseeritud punkti, mis asub ringiga (ja ringjoonega) samal tasandil. 4. Ringi raadiuseks nimetatakse ringi keskpunkti kaugust ringjoonest (ringi keskpunkti kaugust ringjoone mis tahes punktist), samuti ringi keskpunkti ringjoone ükskõik millise
RINGJOON JA SELLE PIKKUS. RINGI PINDALA Matemaatika 6.klass Uued mõisted (ehk millest täna räägime) Ringjoon Ringjoone raadius ja diameeter Ringjoone kõõl ja kaar Ringjoone pikkus Ringi pindala Arv Ringjoon Märgime tasandile (vihikulehele) punkti O. A Võta sirkli haarade vahele mingi pikkus ja pane sirkli teravik punkti O O ning tõmba joon. C Punkti Tekkis O nimetatakse geomeetriline ringjoone kujund keskpunktiks. ringjoon. B Märgi Mõõda OAringjoonele nende = ...... punktid punktide A, B ringjoone OB =kaugus ...... jaOC C. = ....
3.4. Matemaatika 7.klassile II raamat Käsitlesin ka teist 7.klassi matemaatika õpikut. Raamatust kirjutasin välja valemid, info kohta ning arvutusülesanded. Õpikus, 7.klassile, meenutatakse arvu ringjoone pikkuse ja ringi pindala arvutamisel. Arvu üleskirjutamiseks tuleks kasutada lõpmatult palju kümnendkohti pärast koma. Praktiliselt kasutatakse alati vaid ligikaudseid väärtusi : 3, 14 või . Õpikus on ka ära seletatud järgmised mõisted: ringjoon, ring, raadius, diameeter. Valemid on järgmised: C = = 2 - Ringjoone pikkuse arvutamise valem. S = 2 Ringi pindala arvutamise valem. 3.4.1. Näiteülesanded Leia antud kujundi ümbermõõt ja pindala, kui R = 12 cm Joonis 3 Leida: P, S Lahendus: Leiame väiksema ringjoone raadiuse r = = = 6 (cm). Olgu C1 väiksema ringjoone pikkus ja C2 suurema ringjoone pikkus. P = R + a + b = R + C 1 + C2 C1 = x 2 = = 6 (cm) C1 = x 2 = = 12 (cm)
Ring Ringjoone kõik punktid asuvad tema keskpunktist ühel ja samal kaugusel. Radius Seda kaugust nimetatakse raadiuseks r. r M Diameeter on kaks korda pikem kui raadius. Diameeter läbib alati Durchmesser ringjoone keskpunkti d r M r d = 2r Ringi ümbermõõt on võrdeline diameetriga. Umfang Mida pikem on diameeter, seda suurem on ringi ümbermõõt. d d d Võrdetegur on arv . C=d· C = 2r · Pindala r C 2 C S= ·r=r· ·r 2 S = r² · Arv on kõi
kahekordse võrdub põhja pindala ja põhjapindala püstprisma kõrguse summaga korrutisega St= 6a² V= a³ täispindala = 6· serva ruumala = serva pikkus · Kuup pikkus · serva pikkus serva pikkus · serva pikkus (C)P= 2· · r S = · r2 Ring ümbermõõt= kaks · pindala 3,14 · raadius · 3,14 · raadius raadius P= 2(a+b) S= a · b ümbermõõt= külgede Pindala= ristküliku Ristkülik summa kahekordse külgede korrutisega korrutisega St = 2(ab + bc + ac) V=a·b·c Risttahukas täispindala = 2 · ruumala = pikkus · laius
Geomeetria algkursus Nurkade liigitus Sirgnurk nurk, mille haarad moodustavad sirge Täisnurk pool sirgnurgast Teravnurk täisnurgast väiksem nurk Nürinurk täisnurgast suurem nurk Teravnurk Kaks haara moodustavad nurga. Nurga mõõtühik on kraad. Teravnurk on alati väiksem kui täisnurk Täisnurk Täisnurk on pool sirgnurgast. Täisnurk on alati 90 kraadi. Nürinurk A Nürinurk on alati suurem kui täisnurk. O B Nurkade suurused Sirgnurk 180° Täisnurk 90° Teravnurk < 90° Nürinurk > 90° Kaks sirget Kõrvunurgad · Kaks haara moonustavad nurga · Pikendades nurga ühte haara tekib selle kõrvale uus nurk · Nurki ja nimetatakse kõrvunurkadeks.
5.ptk Ringjoon ja korrapärane kolmnurk 8.klass Õpitulemused Näited 1.Ringjoone kaar ja kõõl - kaar: ringjoone osa, Ül.1060 saadakse vähemalt kahe punkti märkimisel Ringjoone punktist on joonestatud kaks ringjoonele; tähistamine: kirjuatatakse raadiusega võrdset kõõlu. Leida kõõlude otspunktide tähised (vajadusel lisatakse veel vaheline nurk. kolmas täht vahele) ja tõmmatakse kohale joonestada kõõlude otspunktidesse raadiused kaareke; mõõdetakse kaarekraadides; kõõl: tekivad kaks võrdkülgset kolmnurka ringjoone kaht punkti ühendav lõik, kõige iga nurk on 60° pikem kõõl on ringjoone diameeter kõõlude vahele jääb kaks sellist nurka seega kõõlude vaheline nurk on 2 60°=120° NB kesknurk suurusega 1° toetub kaarele, mis moodustab ringjoonest 2.Kesknurk - ringjoone kahe
Kõik kommentaarid