(näiteks Toba vulkaan). Tavaliselt ei ole sellised vulkaanid lihtsalt äratuntavad, sest esiteks on nad tohutu suured ning teiseks oli purse nii võimas, et vulkaanist jäi järgi vaid kaldeera ehk hiiglaslik lohk maapinnas, mitte mägi. Maavärinad Inimesed tevad juba ammu, et loodu vahepeal liigub ja, et looduses tekib vahpeal nihkeid. Inimestele on alati olnud maavärinad kõige hirmsamad, sest maavärinaid ei osatud ennustada ja need võivad mägesid laiali lammutada ja uusi tekitada ja üldse pinnavormi tundmatuseni muuta. Ühe aasta jooksul on Maal keskmiselt 20 suurt mavärinat, millest vähemalt 2 on
1. El Salvador asub kariibi laamal. Kariibi laam on peamiselt ookeanilise maakoorega laam Kesk-Ameerika ja Kariibi mere all Lõuna-Ameerika põhjarannikust põhja pool. Kariibi laama pindala on umbes 3,2 miljonit km². Ta piirneb Põhja-Ameerika laama, Lõuna-Ameerika laama, Nazca laama ja Cocose laamaga. Need piirid on intensiivse seismilise aktiivsuse piirkond, kus esineb sageli maavärinaid, tsunamisid ja vulkaanipurskeid. Kariibi laam liigub Cocose laama poole. Idas sukeldub Cocose laam Kariibi laama alla. Piirkonnas puuuduvad kuumad täpid. Asub Vaikse ookeani tulerõngas. Rahvastiku tihedus 294,7 in/km2 Kõige väiksem ja tihedalt asustatud riik kesk-ameerikas. El Salvador on vulkaaniderikas. Enamus vulkaane on suikunud ainult mõned on veel aktiivsed nt Santa Ana, San Salvador, San Miguel. Tugevam purse võib osutada väga ohtlikuks.
Üldiselt võime nimetada maavärinat maakoore liikumiseks teine teise suhtes. Kui aga võtta sõna maavärin, kui seismoloogia mõistet siis on see seismeliste lainete põhjustatud maapinna võnkumised, millest võime eristada nelja erinevat põhjustajat. Esimeseks ja kõige sagedamaseks põhjustajaks on Maa sisepinged, teiseks on aga vulkaanipursete järgsed värinad, kolmandaks põhjustajaks on koobaste kokku langemine ning neljandaks võime eristada värinaid, mille põhjustajaks on inimtegevus. Antud referaadis tuleb juttu maavärinatest ning nende tekkepõhjustest. Samuti puutume kokku selliste faktidega nagu maavärina ette ennustamine ja raskus astme hindamine. 1. Maavärin mis see on ? "Maavärin on maapinna lühiajaline järsk kõikumine või vappumine, mis on tekitatud kivimiplokkide liikumises piki maakoore murranguid."( http://www.rescue.ee/19669)
MAAVÄRINAD Sissejuhatus Maavärinad on kõige ilmsem tõendus laamtektoonikast laamade liikumisest üksteise suhtes. Maavärinad on hävitanud kõigutamatutena näivad mäed ja muutnud maastiku tundmatuseni. Maavärinaid ei toimu niikaua kuni hõõrdejõud on piisavad takistamaks laamade omavahelist libisemist. Mis on maavärinad? · Maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. · Maavärina lained tekivad maavärinakoldes ja jõuavad hiljem maapinnale. · Kõige tugevamini väriseb maa epitsentris. · Maavärinaid mõõdetakse Richteri skaala järgi. · Maavärinaid esineb laamade äärealadel, vulkaanilise
Mudavoolud 15. Mis kasu saavad in.-d tegutsevatest vulkaanidest? Kohalik turism kasvab, kuum vesi, mineraaliderohke pinnas (kuld,vask jne). 16. Miks tekivad maavärinad? Maavärinad tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. 17. Kuidas nimet. Kohta maapinnal, maavärina kolde kohal? Epitsenter 18. Nimeta seismiliste lainete liigid. Keha- ja pinnalained 19. Millistes riikides esineb maavärinaid? Laamade liitumiskohtade lähedal olevad riigid (Jaapan, Tsiili) 20. Millega mõõdetakse maavärinaid? Seismograaf 21. Millise skaala alusel hinnatakse maav.-te võimsust? Richteri skaala
Looduskatastroo Looduskatastroof on loodusliku ohu – fide sagenemine, üleujutuse, keeristormi, orkaani, suurenemine vulkaanipurske, maavärina, kuumalaine, maalihke, metsatulekahju vms – tagajärjel tekkinud finantsiline või keskkonnakahju või inimelude kaotus. Maavärinad ja Maavärin on seismilistest lainetest Maavärinaid tuleb Nõrgemaid maavärinaid tuleb vulkaanipursked põhjustatud maapinna võnkumine. kõige enam ette ka Eestis aegajalt ette, näiteks Maavärina võimsuse hindamiseks seismiliselt Viljandi ja Osmussaare lähistel. kasutatakse Richteri skaalat. Maavärina aktiivsetes tagajärgede hindamiseks kasutatakse piirkondades, eriti Mercalli skaalat
ookeaniline maakoor tahkest ülaosast. maakoorr Astenosfäär on vahevöö ülaosas paiknev kivimite litosfäär astenosfäär plastiline mõningase ülesulamise piirkond. alumine vahevöö Seismograafiga uuritakse maavärinaid. vahevöö tahke Energia: potentsiaalne: energia, mida keha omab oma asendi tõttu jõuväljas. välistuum vedel Kineetiline: veeliikumine, tuul, liustikuliikumine. tuum Keemiline: vabaneb reaktsioonide käigus
Vulkaanide kuju ja suurus sõltub maapinnal tarduva laava keemilisest koostisest. On olemas happeline laava, aluseline laava e basaltne laava. Viimase tulemusena tekivad kilpvulkaanid, mida leidub arvukalt Islandil, Hawaiil ja Uus-Meremaal. 11.Suurimad eeldused maavärinateks on litosfäärilaamade servadel. Maavärinad tekivad Maa sisemuses tekkivatest liikumistest. Mida kiiremad need on, seda purustavamad on maavärinad. Maa sees liikumisi nimetatakse seismilisteks laineteks. Maavärinaid mõõdetakse 2. moel- tugevust pallides ja võimsust magnituudides. Kõige nõrgemaid värinaid suudab mõõta vaid aparaat ja neid toimub aastas tuhandeid. Kõige ohtlikematesse kohtadesse on rajatud seismoloogiajaamad, mis uurivad maavärinate põhjuseid ning on võimelised neid ette ennustama. 12.Lahtedest ja poolsaartest tugevasti liigestatud riarannikud on tekkinud piirkondadesse, kus mäeahelikud ja nendevahelised orud ristuvad rannajoonega
Õe vastuvõtule pöördub 66. aastane naisterahvas, kes kaebab sümptomitena palavikku, valusid rinnus, külmavärinaid ja 2 nädalat kestnud köha. Visuaalsel vaatlusel märkab õde, et patsiendi huuled ja küüned on sinaka tooniga. Anamneesi võttes selgub, et patsient suitsetab umbes pool pakki päevas ning alkoholi ja narkootikume ei tarvita. Kopsude auskulatsioonil on kuulda raginaid ning pulssoksümeetria näitab SpO2 92%. Õde kahtlustab kopsupõletikku, mille tõttu määrab õde patsiendile diagnostikaks rindkere röntgenülesvõtte ja vereanalüüsid
küttekehade, valgustite, arvutite jms töötamiseks. Kahjuks tõi tuumajaam rohkem kahju kui kasu. Plahvatuse tagajärjel paiskus õhku suur kogus radioaktiivset ainet, mis põhjustas nii inimestes kui loomades kiiritumist, saastas veekogusid ning maismaad. Teine suur tuumakatastroof leidis aset 2011. aastal Jaapanis, Fukushimas, kus maavärina tagajärjel sai tuumajaam tugevaid purustusi. Jaapan ise asub kohas, kus maavärinaid esineb tihti ning seetõttu peavad inimesed elama pidevas hirmus uue looduskatastroofi ees. Iga hullem loodusjõud võib tuumajaama mõjutada, mis omakorda mõjutab inimesi ning ümbritsevat maad. Sellisele olukorrale oleks lahenduseks see, kui füüsika jõuaks nii kaugele, et võimalik oleks ennustada vulkaanipurskeid, maavärinaid, taifuune jms. Hetkel pole see veel täielikult võimalik. See on suund, kuhu poole teadlased kindlasti pürgivad,
· Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. (1) tektooniline maavärin, mida põhjustavad Maa sisepinged; 2) vulkaaniline maavärin, mis kaasneb vulkaanipurskega; 3) langatusvärin, mida tekitab koobaste varisemine; 4) tehnogeene maavärinat, mida põhjustab inimtegevus) · Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. · Seismoloogia on teadusharu, mis uurib maavärinaid ja Maa siseehitust, kasutades selleks loodusliku tekkega seismilisi laineid. · Seismograafe kasutatakse maavärinate tugevuse ja asukoha määramiseks ning Maa siseehituse uurimiseks. · Epitsenter on punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal. · Rekultiveerimine ehk korrastamine on rikutud ala taas kasutuskõlblikuks muutmine. · Magnituud on maavärina võnke tugevuse suurusjärk Richteri skaala järgi.
Vulkaanid Laam on litosfääri hiigelplokk, mis piirneb seismeliselt aktiivsete vöönditega. Litosfäär on Maa kõva ja tahke kivist koorik. See koorik ei ole ühtne, vaid on Maa siseenergia ja vahevöö ainese aeglase liikumise tõttu pragunenud mitmekümneks tükiks, mis üksteise suhtes liikudes põhjustavad maavärinaid ja vulkaanipurskeid. Need litosfääri tükid ongi laamad. Vulkaanid on tuld purskavad mäed. Neil on kindlad teadaolevad asukohad, nende purskeid ei ole nii raske ennustada kui maavärinad. Vulkaanilistes piirkondades on viljakas maa, mille tõttu inimesed elavad nende lähedal, olgugi, et see on väga ohtlik. Vulkaanid kujunevad, kui magma purskab maa sügavusest pinnale. Magma tekib kui osa kivimeid hakkavad sulama maakoore alumises osas või vahevöö ülemises osas. Magma on
tingimusis. Maavara-maare ehk maapõuevara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada. Maardla-on geoloogiliselt uuritud, piiritletud ja riigi registris arvele võetud maavaralasundi kaevandamisväärne osa. Maavärin-on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Magma-on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Seismoloogia-on teadusharu, mis uurib maavärinaid ja Maa siseehitust, kasutades selleks loodusliku tekkega seismilisi laineid. Seismograaf-on instrument, millega mõõdetakse seismilisi laineid. Epitsenter-on punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal. Konvektsioonivoolud- Laamade liikumist põhjustavad astenosfääri ainese Rekultiveerimine-on inimtegevusega (kaevandamine, puistangute ja prügilate moodustamine jms) rikutud ala taas kasutuskõlblikuks muutmine Magnituud-
Liiguvad graniidis u 6 km/s Liiguvad graniidis u 3,6 km/s Osakesed liiguvad laine liikumise sihis Osakesed liiguvad risti laine leviku suunaga Läbivad nii tahket, vedelat kui gaasilist Levivad ainult tahkes aines keskkonda 15. Missuguste lainete kohale jõudmist on märgitud seismogrammil numbritega 1 P-lained 2 S-lained 3 Pinnalained 16. Lähtudes laamtektoonikast, nimeta piirkonnad kus esineb maavärinaid. Too igale piirkonnale ka konkreetne näidisala. Maavärinad on suuresti laamade piirialadel. Näiteks Euraasia ja Aafrika laama vahel, Lõuna-Ameerika laama lääneosas, Põhja- ja Lõuna-Ameerika vahel, Põhja-Ameerika lääneosas.
.....................................................................................................................................7 5.Milliseid maavarasid leidub nimetatud riigis?................................................................7 6.Iseloomusta riigi asendit laamtektoonikast lähtudes (millisel laamal paikneb, kas laama kesk- või ääreosas jne)...............................................................................................7 7.Kas riigis esineb maavärinaid, vulkaanipurskeid? Kui jaa, siis milline on nende mõju inimtegevusele?............................................................................................................7 Atmosfäär.....................................................................................................................8 1.Mis on peamised selle riigi kliimat kujundavad tegurid? Iseloomusta nende mõju....8 2.Kliima üldiseoomustus: keskmine õhutemperatuur suvel ja talvel, sademete
See on inimloomule normaalne omadus ometigi juhivad ju riikigi kõigest inimolevused. Vahest ka mitte just kõige õnnestuma mõtlemisskaalaga. Siin tekivadki vastuolud: suurriigid lähvad ahneks, väikeriikide mitteedukad juhid ei oska ennast kaitsta tekib konflikt. Sõda... õõvastav sõna, nii nagu mõiste isegi. Ainuüksi mõte, et nii väga paljud surevad lahinguväljal mõttetult, samas kui suur protsent võidelnutest sandistub jäädavalt, tekitab külmavärinaid sõda on kohutav! Paraku vajalik, sest kui vaenutsejad kompromissi ei leia, aga üleüldise progressiooni nimel siiski tahetakse ,,asjad klaariks rääkida", tuleb haarata relvad ja võitlusesse tormata. Suurriikidel on see kasulik, et neil on palju rahvast, keda sõjaväkke värvata. Samas väiksemate territooriumide ühendamisel (vähemasti sõja ajaks) tekib eelispositsioon väikeriikidel: kasutatakse erinevaid taktikaid, mis on koos tegutsedes
annaabi.ee 
