vaasid ROOMA KUNST · Rooma kunst ei olnud rahvakunst, see oli aristokraatne ja ametlik kunst · Roomlaste saavutused on märkimisväärsed eelkõige ehituskunstis, portrees ja ajaloolises reljeefis · Rooma ehituskunst: olulisim iseärasus on võlviehitus silindervõlv, ristvõlv; kreeka sambaehituse rakendamine, kasutamine dekoratiivse elemendina; stiilide omavoliline segamine on tavaline nähtus; püüti toonitada toredust, mitmekesisust ja rikkalikkust; foorum lahtiste sammaskäikude ja avalike hoonetega ümbritsetud turuväljak, tähtsad ehitised seal olid tempel ja basiilika(kohtu ja kaubamaja) · Basiilika pikk nelinurkse põhiplaaniga hoone, mille kaks rida sambaid jaotas kolmeks lööviks · Marcelluse teater, Maison carrée LõunaPrantsusmaal mis on näide vanaitaalia ja kreeka elementide ühendamisest, Colosseum(rooma kaarehitis on ühendatud kreeka
Planeedi ökoloogilised protsessid peaksid jääma puutumatuks 2. Looduse rikkalikkus ja mitmekesisus aitavad kaasa elu heaolule ja omavad iseseisvat väärtust. Kui antropotsentristlik vaade tugineb kõrgema ja madalama eristamisele, inimese kui evolutsiooni kõrgeima astme väärtustamisele, siis biotsentristlik vaade ja keskkonnaeetika rõhutavad erisugususe ja mitmekesisuse rolli, kõigi organismide osalust looduse ringeis. 3. Inimestel pole õigust vähendada elu rikkalikkust ja mitmekesisust, välja arvatud oma eluliste vajaduste tarbeks vastutusrikkal viisil. Troofilised suhted on ökosüsteemide alatine koostisosa, kusjuures need mitte üksnes et ei vähenda ökosüsteemide liigilist ja vormilist mitmekesisust, vaid on koguni üks sellele kaasa aitavaid mehhanisme.Ometi võib tarbimine olla niisugune, mis mitmekesisust vähendab. Elulised vajadused on need, mis tagavad kauast püsimist, mitte need, mis seotud ajutise heaoluga. 4
Aastaaegade vaheldumise mitmekesisus Juhan Liiv ja Lydia Koidula aastaaegadest luuletuste võrdlus Aastaajad lähevad märkamatult teineteisest üle. Kõik juhtub kiirelt ja silmapaistmatult. Loodus tahaks end justkui salaja muuta, nii, et keegi sellest aru ei saaks. Tema maalilisust ja ilu tahavad kirjanikud oma luuletustes välja tuua võimalikult palju. Läbi luuleridade on looduse rikkalikkust ja võimu ning muutusi hea näidata. Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva biograafiaga isik. Mõlemad luuletajad on kirjutanud palju loodustemaatilist luulet. Liivi loodusluule on koondunud aastaaegadele, enamasti sügisele:
g. köögiviljaroad h. jahu- ja tanguroad, pastad i. juustud j. magustoidud kuumad külmad k. puuviljad l. kuumad joogid m. külmad joogid 6. Toidukaardi kujundamise soovitused a) Tuleb kindlaks määrata sortimendi usaldust iseloomustavad näitajad: sortimendi laius-näitab toodangu- ja kaubagruppide arvu;sortimendi sügavus- näitab sortimendi rikkalikkust. Sügav sortiment rahuldab kliendi vajadusi kuid nõuab suuremat töömahukust ja seadmete ning töövahendite olemasolu. b) Tuleks kanda kliendile huvitavad andmed:roogade ja jookide nimetused,hinnad,ooteaeg c) Erisortimendiga restoranides võiks olla iga roa lühiiseloomustus. d) Erinevad keeled (põhiklientuuri alusel) e) Hinnad arvestatakse pikemaks ajaks ja võimalikult ümardatuna f) Toidukaardile tuleks märkida roa aeg,mille valmistamiseks kulub rohkem aega
Ekskursiooni tüüp, toimumise aeg: ajalooline, üks päev. Minimaalne osalejate arv: 18. Bussireis La Gomera saarele Hinnad: Täiskasvanu ~ 78 EUR Laps (212 a.) ~ 39 EUR 8 Ekskursiooni väljumiskoht: Playa de las Americas, El Medano, Costa Adeje, Playa Paraiso. Ekskursiooni kirjeldus: Vaid mõnes maailmapaigas võib näha sellist looduslikku rikkalikkust, kui sellel ümmargusel vulkaanilisel saarel, mis tõuseb esile oma unikaalse ürgaegse iseloomuga. La Gomera saare maastikupildi kontrastid ja mitmekesisus on üllatavad. Selle saare umbes 10-t protsenti katab Garajonay Rahvuspark, mis on UNESCO poolt kuulutatud Inimkonna Põlvnemispaigaks (Mankind Heritage Site). Jalutuskäik läbi võluvaid väikesi külasid üllatab teid ebaühtlase maastikuga. Hinnas sisaldub: lõunasöök, vein ja vesi lõunasöögi ajal
2012:8): 1) Tugiteenused teenused nagu aineringe, mullateke, fotosüntees 2) Reguleerivad teenused teenused, mis mõjutavad kliimat, vee-, õhu- ja mullakvaliteeti, veevarusid ja tolmendamist 3) Varustusteenused teenused, mida inimene saab ökosüsteemilt 4) Kultuuriteenused teenused, millega loodus pakub esteetilist ja vaimset naudingut. Inimtegevus on üheks oluliseks teguriks, mis mõjutab bioloogilist mitmekesisust, aga sugugi mitte ainus rikkalikkust mõjutav faktor. Bioloogilist mitmekesisust mõjutavad tegurid on järgmised (Lipp 2008): Elupaikade otsene hävimine Keskkonna saastumine Kliima muutumine Maastike killustumine Võõrliikide esinemine 4 2. INVASIIVSED LIIGID Võõrliigid ohustavad mitmel moel bioloogilist mitmekesisust. Naturaliseeruvad võõrliigid
kavatiste juures ja nende grupeerimisega. Tihti esinevad kõik kolm stiili ühes ja samas ehitises: dooria kui kõige rangem ja tugevam alumisel korrusel, joonia stiil teisel korrusel, korintose stiil kolmandal (vt. Lisa 1). Üldiselt peeti kinni kreeka vormidest, kuid neid ei käsitletud puhtalt; stiilide omavoliline segamine on tavaline nähtus rooma ehituskunstis. Igal juhul aga püüti toonitada toredust, mitmekesisust ja rikkalikkust, hüljates stiilipuhtuse ja konstruktiivse loogika. Rooma arhitektuuri iseärasusist ja veidrusist võiks näiteks esile tõsta, et roomlased kandsid kreeka templi lameda lae kassetid üle mitmesugustele võlvpindadele: lihtne kaar varustati samasuguse profileeringuga, nagu see oli arhitraavil; peakorruse peale asetati atika ehk poolkorrus, nagu seda näeme eriti triumfikaartel (vt. Lisa 2). Eenduva samba peale asetati osa
Northrop Frye tuletas 6 müüditeooria (žanriteooria), mis väidab, et Lääne kirjandustraditsioon baseerub müüdi teisaldustele/nihetele ja arhetüüpidele. Müüte reguleerivad neli narratiivimustrit: komöödia, tragöödia, romanss, iroonia/satiir. Komöödia avaldub kevademüüdina, mis kujutab liikumist reaalsest maailmast ideaalsesse. Romanss avaldub suvemüüdina, mis kujutab ideaalse maailma süütust ja rikkalikkust. Tragöödia avaldub sügisemüüdina, mis kujutab liikumist ideaalsest maailmast reaalsesse. Talvemüüt avaldub iroonia/satiirina, mis kujutab tegeliku maailma kogemusi, ebakindlust ja läbikukkumisi. | A. J. Greimas tuletas narratiivi struktuuri (A ja B on vastandid, A ja –A ning B ja –B on jaatused/eitused; armastus vs. vihkamine, armastuse puudumine e armastuse eitus). Narratiivis avaldub see
selle nelja nurga kohale. Ümmargusi ruume kaeti kupliga. Kreeka sambaehituse rakendamine sambal puht dekoratiivne tähtsus. Sambad võisid esineda ka poolsammaste või koguni pilastritena, konstruktiivne tähtsus oli vaid võlvil ja kaarel. Samba laadidest eelistatuim korintose order oma rikkalikkuse ja toreduse poolest. Samas stiile segati omavoliliseslt, ühes ehitises võisid olla rakendatud nii joonia, dooria kui ka korintose stiil. Püüti toonitada toredust, mitmekesisust ja rikkalikkust, hüljati stiilipuhtus ja konstruktiivne loogika. Võnksiirde motiiv eenduva samba peale asetati osa talastikust, mis samuti eendus müüri pinnast (seda motiivi kasutatud Triumfikaare puhul Roomas). Eriti meisterlikult oskasid roomlased konstrueerida suuri ehitiskomplekse (foorumid). Foorum oli lahtise sammaskäikude ja avalike hoonetega ümbritsetud turuväljak, see oli mõeldud avalikuks läbikäimiseks ja poliitilise elu üritusteks
purpurpunane, tumelilla, malahhiitroheline ja must. Värvide kasutamine ei teeninud naturalistlikke eesmärke, dekoratiivsed pinnad saavutati selge, tugeva ja ereda värvigammaga. Kuld oli alati võimu ja väärikuse sümbol. Värv sai oluliseks ka mosaiikide ja freskode loetavusel – kõigel oli oma spetsiifiline värvigamma. Ornament. . Dekoratiivseid ornamente kasutati enamasti põrandamosaiikides. Kõiki pindu kattev ornamentaalne kujundus tähendas rikkalikkust. Taimsed motiivid stiliseeriti kerajateks vormideks, loomamotiivid esinesid ornamendis võimu sümbolina. Ornamentaalne kaunistus moodustus ka võlvidele ja kaartele paigutatud pühakuid kujutavate medaljonide reast. Sarnaste motiivide rütmiline kordumine andis piltkujutistele ornamentaalse iseloomu. Mööbel. Võrreldes kreeka ja rooma mööbliga oli bütsantsi mööbel lihtsam ja rohmakam, seda varjatakse rikkalike ülemaalingute ja kullatisega
Sambad: Kreeka sambaehituse rakendamine – sambal puht dekoratiivne tähtsus. Sambad võisid esineda ka poolsammaste või koguni pilastritena, konstruktiivne tähtsus oli vaid võlvil ja kaarel. Samba laadidest eelistatuim korintose order oma rikkalikkuse ja toreduse poolest. Samas stiile segati omavoliliselt, ühes ehitises võisid olla rakendatud nii joonia, dooria kui ka korintose stiil. Püüti toonitada toredust, mitmekesisust ja rikkalikkust, hüljati stiilipuhtus ja konstruktiivne loogika. Kreeka ehitiste range süsteem muudeti pehmemaks sammaste kuhamisega ja grupeerimisega. atika - poolkorrus Võnksiirde motiiv – eenduva samba peale asetati osa talastikust, mis samuti eendus müüri pinnast (seda motiivi kasutatud Triumfikaare puhul Roomas). Väga oskuslikult tehtud tee- ja sillaehitised, veevärgid, linnamüürid ja –
nende elupaikade kaitse ning mõnede taime- ja loomaliikide erikaitse. 3. RIO DE JANEIRO (1992) BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE KONVENTSIOON Ülemaailmsel Keskkonna- ja Arengukonverentsil Rio de Janeiros juunis 1992 kirjutati alla ,,Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon" CBD. Selles märgitakse, et kõik elav omab iseenesest väärtust, sõltumata tema kasulikkusest inimestele. Inimestel pole õigust vähendada elu rikkalikkust ja mitmekesisust, välja arvatud oma eluliste vajaduste tarbeks vastutusrikkal viisil. Inimeste toime maailmas on ülemäärane ja muutub kiiresti halvemaks. Eriti tugevasti on inimene muutnud süsiniku ringet, seda eelkõige fossiilsete kütuste kasutamise, metsade hävitamise ja muldade degradatsiooni soodustamise kaudu. Eesti kirjutas Bioloogilise mitmekesisuse konventsioonile alla Ülemaailmsel Keskkonna- ja Arengukonverentsil Rio de Janieros 12 juunil 1992. aastal
Seda teemat - "kuningriik miniatuuris" - on Koostanud: 100 Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a kasutatud paljudes praegustes hiina aedades mõttega, et seal oleks näha mitte ainult loodust, kus on võimalik leida omale spirituaalne paik, vaid ka erinevate maastike rikkalikkust. Isegi eraaiad olid üsna ekstravagantsed. Esimene suurem kunstlik maastik kujundati Han'i dünastia ajal (206. a e.Kr kuni 220. a AD) - keiser Vu Di aed kunstgrottide, ojade ja teedega, aias kasvasid ilupuud ja -põõsad. Ühel kaupmehel aga, Yuan Kuang-han'il, oli 800 orja, kes aitasid ehitada aeda, mis oli 2 km lai ja üle 3 km pikk, sisaldas 43 halli ja terrassi, mis olid seotud erinevate avatud vaadetega ümbritsevale maastikule. Ta kogus haruldasi loomi ja puid, mis ta