Edvard Hagerup Grieg (1843-1907) Faktid Norra helilooja ja pianist Norra rahvusliku muusika rajaja Tõeline romantik, aga ka müstik Elu jooksul juba saavutas ülemaailmse tuntuse Kodumaal peeti teda keskpäraseks Biograafia Isa- Briti konsul Bergenis Ema- andekas luuletaja ja pianist 12 aastaselt komponeeris ise 1858-1862 Leipzigi konservatoorium Rikard Nordraak - "Leinamarss Nordraaki mälestuseks" Liszt 1880-1882 Bergeni Filharmoonia Orkestri muusikajuht 1903. a. Mängis Pariisis oma klaverimuusikat üheksale grammofoniplaadile Looming 140 soololaulu Klaverisonaadid Klaverikontsertid Kammermuusika Teosed "Klaverikontsert a-moll" Klaveritsükkel- "Lüürilised palad" Orkestriteos- "Sümfoonilised tantsud" Süit- "Peer Gynt" "Norra tantsud" "Pöialpoiste rongkäik" Tänan tähelepanu eest!
Eesti erakonnad Teha esitluse, kus antakse ülevaade ühest Eestis tegutsevast erakonnast. Eesti Reformierakond http://www.reform.ee/et/reformierakond/erakond/Programm Hardi Peeter, Triin, Mari-Ann, Reimo, Teivo, Evelin Isamaa ja Res Publica Liit http://www.irl.ee/mida-me-teeme Kerstin, Oliver, Elvin, Marianne, Sander, Kaspar Eesti Keskerakond http://www.keskerakond.ee/erakond/programm/programm Rikard, Kätlin, Helena Mai, Mark, Katleen, Sten Christian Sotsiaaldemokraatlik erakond http://www.sotsdem.ee/maailmavaade/2011-valimisprogramm/ Pilleriin, Bert, Harri, Helen, Mattias Carol Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid http://www.ekd.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=46&Itemid=27 Brita, Martin, Mark Andreas, Johanna, Andre Erakond Eestimaa Rohelised http://www.erakond.ee/et/roheline- poliitika/valimislubadused2011 Kati, Mikk-Taavi, Kristjan, Liisa, Karl Esitluse osad:
Ema õpetas Edwardile klaverimängu varakult. 12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega. 1858. aastal astus ta tuntud Norra viiulimängija Ole Bulli õhutusel Leipzigi konservatooriumi, mille lõpetas aastal 1862. Õppeasutuses õppis Grieg muusikateooriat, kompositsiooni ja klaverit. 1863. aastal läks Kopenhaagenisse, kus jätkas ta kompositsiooniõpinguid taani helilooja Niels Gade juhendamisel. Taanis kohtus ta norra helilooja Rikard Nordraakiga, kes õhutas teda huvi tundma rahvusliku muusika vastu. Sõprus katkes Nordraaki surmaga ning Grieg kirjutas teose "Leinamarss Nordraaki mälestuseks". Siit alates pühendus Grieg täielikult norra rahvusmuusikale. Ta ei saanud Norra võimudelt taotletud reisistipendiumi. Siis sai ta aga kiidukirja ungari heliloojalt Lisztilt, kes rääkis selles Griegi andekusest, kirjeldades muuhulgas seda, kui hästi talle meeldis norra helilooja 1. viiulisonaat (Op
Griegi esivanemad pärinesid Sotimaalt. Isa oli tal Briti konsul Bergenis ning ema andekas pianist ja luuletaja. Ema õpetas pojale varakult klaverimängu selgeks ning 12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega. 1858. aastal astus ta Leipzigi konservatooriumi, mille lõpetas aastal 1862. Grieg suundus 1863. aastal Kopenhaagenisse, kus ta viisitas mitmeid Hans Christian Anderseni luuletusi, samal ajal õppides kompositsiooni. Taanis kohtus ta norra helilooja Rikard Nordraakiga, kes õhutas teda huvi tundma rahvusliku muusika vastu. Sõprus katkes Nordraaki surmaga ning Grieg kirjutas teose "Leinamarss Nordraaki mälestuseks". Siit alates pühendus Grieg täielikult norra rahvusmuusikale. 1867. aastal lahkus Grieg Taanist ja asus elama Norra pealinna Oslosse. 1867. aastal osales ta Norra Muusikaakadeemia asutamises. Grieg andis kontserte mitmetes Euroopa riikides, nagu Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal, Inglismaal
Ema, Gesine Hagerup, oli andekas pianist ja luuletaja. Tal oli muusiku haridus. Kuue aastaselt hakkas Edvardi ema talle kalverit õpetama, ning juba9- aastaselt alustas Grieg iseseisva muusika komponeerimisega. (Esimene kompositsioon ,,Variations on a German melody") 1958. aastal astus ta Leipzigi konservatoormuisse, mille lõpetas 1862. õpinguid järkas Taanis. 1863. aastal läks Grieg Taani, kus viisistas Hans Christian Anderseni luuletusi. Taanis kohtus ta Rikard Nordraakiga, tänu kellele hakkas Edward rahvusliku muusikaga tegelema. 1867 abiellus Grieg oma nõbu Ninaga, kes oli tuntud laulja, nende abielu oli pikk ja õnnelik. 1867 osaleks ta Norra muusikaakateemia asutamisel. 1880 kohtus Lisztiga Roomas. 1880 1882 oli ta Bergeni Filharmoonia Orkestri muusika juht. 1883 jättis Edvard naise, sest 1869 suri nende tütar Alexandra meningiiti ja tema vanemad suri 1875. Lisaks sellele tundi Grieg, et ta on kunstiliselt seiskunud.
muusika rajaja. Esimeseks õpetajaks oli ema, kes õpetas pojale varakult klaverimängu selgeks ning 12aastaselt alustas Grieg iseseisvalt komponeerimsiega. 1858. aastal astus Leipzigi konservatooriumi, kus õppis muusikateooriat, kompositsiooni ja klaverti ning õppeasutuse lõpetas aastal 1862. Andis edukaid klaverikontserte kodumaal, kuid 1863 siirdus Kopenhaagenisse, kus viisistas mitmeid H. C. Anderseni luuletusi, jätkas ka kompositsiooniõpinguid. Taanis kohtus ka norra heliloojagaga (Rikard Nordraak) kes õhutas teda huvi tundma rahvusliku muusika vastu. Kuid sõprus lõppes Nordraaki surmaga ning Grieg kirjutas teose "Leinamarss Nordaaki mälestuseks" ja siis alates pühendus Grieg täielikult norra rahvusmuusikale. 1867 asus koos nõo Nina Hagerupiga, kellega abiellus, Christianiasse elama (Oslo) 1866 oli ta Christiana Filharmooniaühingu juht ning osales 1867 Norra Muusikaakadeemia asutamises.
lõpetas aastal 1862. Õppeasutuses õppis Grieg muusikateooriat, kompositsiooni ja klaverit. + ... Pärast edukaid klaverikontserte kodumaal, siirdus Grieg 1863. aastal Kopenhaagenisse. Siin viisistas ta mitmeid Hans Christian Anderseni luuletusi. Taanis jätkas ta ka kompositsiooniõpinguid taani helilooja Niels Gade juhendamisel. +Pühenduvus Norra rahvusmuusikale Taanis kohtus ta norra helilooja Rikard Nordraakiga, kes õhutas teda huvi tundma rahvusliku muusika vastu. Sõprus katkes Nordraaki surmaga ning Grieg kirjutas teose "Leinamarss Nordraaki mälestuseks". Siit alates pühendus Grieg täielikult norra rahvusmuusikale. + Elukoha muutus 1867. aastal naitus Grieg oma nõo Nina Hagerupiga ja nad asusid elama Christianiasse. 1866. aastal oli ta Christiania Filharmooniaühingu juht ning osales 1867. aastal Norra Muusikaakadeemia
1858. aastal astus ta tuntud Norra viiulimängija Ole Bulli õhutusel Leipzigi konservatooriumi, mille lõpetas aastal 1862. Õppeasutuses õppis Grieg muusikateooriat, kompositsiooni ja klaverit. Pärast edukaid klaverikontserte kodumaal, siirdus Grieg 1863. aastal Kopenhaagenisse. Siin viisistas ta mitmeid Hans Christian Anderseni luuletusi. Taanis jätkas ta ka kompositsiooniõpinguid taani helilooja Niels Gade juhendamisel. Taanis kohtus ta norra helilooja Rikard Nordraakiga, kes õhutas teda huvi tundma rahvusliku muusika vastu. Sõprus katkes Nordraaki surmaga ning Grieg kirjutas teose "Leinamarss Nordraaki mälestuseks". Siit alates pühendus Grieg täielikult norra rahvusmuusikale. 1867. aastal naitus Grieg oma nõo Nina Hagerupiga ja nad asusid elama Christianiasse (Oslo). 1866. aastal oli ta Christiania Filharmooniaühingu juht ning osales 1867. aastal Norra Muusikaakadeemia asutamises. Grieg andis kontserte mitmetes Euroopa riikides,
1858. aastal astus ta Leipzigi konservatooriumi, mille lõpetas aastal 1862. Õppeasutuses õppis Grieg muusikateooriat, kompositsiooni ja klaverit. ... Pärast edukaid klaverikontserte kodumaal, siirdus Grieg 1863. aastal Kopenhaagenisse. Siin viisistas ta mitmeid Hans Christian Anderseni luuletusi. Taanis jätkas ta ka kompositsiooniõpinguid taani helilooja Niels Gade juhendamisel. Pühenduvus norra rahvusmuusikale Taanis kohtus ta norra helilooja Rikard Nordraakiga, kes õhutas teda huvi tundma rahvusliku muusika vastu. Sõprus katkes Nordraaki surmaga ning Grieg kirjutas teose "Leinamarss Nordraaki mälestuseks". Siit alates pühendus Grieg täielikult norra rahvusmuusikale. Elukoha muutus 1867. aastal naitus Grieg oma nõo Nina Hagerupiga ja nad asusid elama Christianiasse. 1866. aastal oli ta Christiania Filharmooniaühingu juht ning osales 1867. aastal Norra Muusikaakadeemia asutamises. 10
1843-1907 Oli helilooja, pianist, dirigent, organiseeris üritusi, muusikakirjanik. Ta sündis Norra linnas Bergenist ja talle hakkas õpetama muusikat ta pianistist ema ja ta 12 aastaselt hakkas juba komponeerima. Norra viiuldaja Ole Bulli rõhutas Griegi astuma konservatooriumisse, mille lõpetas ülikooli 1862 aastal helilooja ja pianisti diplomiga. Ta tuli tagasi pärast kooli lõpetamist oma vanasse kodulinna, kus ta kontsert oli väga menukas. Suurt rolli etendas Rikard Nordraak, kellega tegi muusikaühingu. Mis hakkas muusikat propageerima(taani, rootsi jne) Euterpe- tutvustada publikule taani, rootsi norra heliloojate loomingut. 18..? rajas Troldhauger(ehitis, tema kodu, nüüd majamuuseum, mis on Bergenist väljas) seal on säilitatud asjad nii nagu vanasti, seal on väiksemid kontserte. 1898 organiseeris Bergenis norra muusikafestivali, seal esinesid tuntud muusikud, 1906-1907 olid kontsertturneed, saksamaal jne. 1907 suri südameatakki. Oli aktiivne
Eraelu: 1867. aastal naitus Grieg oma nõo Nina Hagerupiga, kes oli tunnustatud laulja tol ajal, ja nad asusid elama Cristianiasse (Oslo). 10. aprillil 1868 sündis Griegi perre tütar. Looming ja töö: Kodumaal muutusid ta klaverikontserdid väga edukaks. 1863. aastal siirdus Grieg Kopenhaagenisse. Seal viibimise ajal viisitas ta mitmeid Hans Christian Anderseni luuletusi. Taanis kohtus Grieg norra helilooja Rikard Nordraakiga, kes õhutas teda huvi tundma rahvusliku muusika vastu. Sõprus katkes Nordraaki surmaga ning Grieg kirjutas teose „Leinamarss Nordraaki mälestuseks“. Sellest hetkest alates keskendus Grieg täielikult norra rahvusmuusikale. 1886. aastal oli Grieg Christiania Filharmooniaühingu juht ning 1867. aastal osales ta Norra Muusikaakadeemia asutamisel Grieg andis kontserte mitmetes Euroopa riikides, nagu Saksamaal, Itaalias,
ning juba järgneval aastal tõusis ta Rootsis klaverimängus debütandiks. 1862.aastal lõpetaski ta Lepizigi konservatooriumi ning andis ka ühe suurema kontserdi oma sünnilinnas Bergenis. Juba järgneval aastal kolis ta ära Kopenhaagenisse, kuhu jäi elama 3 aastaks. Ta kohtus seal mitmete taani heliloojatega näiteks nagu J.P.E Hartmann ja Niels Gade. Seal kohtus ta veel ka ühe norra päritolu helilooja Rikard Nordraakiga, kes on muide ka Norra hümni autoriks. Nad said väga headeks sõpradeks ning inspireerisid üksteist ka heliloomingut kirjutama. Nordraak oli ka mees, kes õhutas Griegi väga rahvuslikku muusikat kirjutama. Kahjuks suri 1866.aastal ning Grieg kirjutas spetsiaalselt tema matuste jaoks leinamarsi. Edvard ja Nina Järgneval aastal abiellus Grieg Nina Hagerupiga, kes oli Edvard Hagerupi tütar. Nina oli väga
kaubalaevastik. Aastate 1972 ja 1994 referendumitel otsustas Norra mitte liituda Euroopa Liiduga.Kultuur Filmikunst Esimeseks Norra mängufilmiks peetakse 6-minutilist draamat ,,Fiskerlivets farer", mille valmimisajaks peetakse aastat 1907. Esimene helifilm, ,,Den store barnedåpen", loodi 1931. aastal. Silmapaistvaimaks animeeritud filmiks peetakse Ivo Caprino ,,Flåklypa Grand Prix'd". Muusika Peale klassikalise muusika Edvard Grieg, Rikard Nordraak on Norra üks tähtsamaid muusikastiile olnud black metal. 1990ndatel aastatel loodi mitmeid bände, mis on siiani maailmakuulsad, nende seas ka Gorgoroth, Mayhem, ning Darkthrone. Norra popmuusika lipulaevadeks on a-ha ja Röyksopp. Kirjandus 19. sajand oli Norra kirjanduse õitseaeg. Henrik Wergeland ja J. H. Sebastian olid kaks väljapaistvat luuletajat, kellest kumbki pani aluse iselaadi traditsioonile. Henrik Ibsenit peetakse üheks maailma suurimaks näitekirjanikuks
komponeerimisega. 1858. aastal astus ta Ole Bulli õhutusel Liepzigi konservatooriumi, mille lõpetas aastal 1862. Õppeasutuses õppis Grieg muusikateooriat, kompositsiooni ja klaverit. Pärast edukaid klaverikontserte kodumaal, siirdus Grieg 1863. aastal Kopenhaagenisse. Siin viisistas ta mitmeid Hans Christian Anderseni luuletusi. Taanis jätkas ta ka kompositsiooniõpinguid taani helilooja Niels Gade juhendamisel. Taanis kohtus ta norra helilooja Rikard Nordraakiga, kes õhutas teda huvi tundma rahvusliku muusika vastu. Sõprus katkes Nordraaki surmaga ning Grieg kirjutas teose "Leinamarss Nordaaki mälestuseks". Siit alates pühendus Grieg täielikult norra rahvusmuusikale. 1867. aastal abiellus Grieg oma nõbu Nina Hagerupiga. Grieg andis kontserte mitmetes Euroopa riikides, nagu Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal, Inglismaal. Vaatamata oma üldisele kuulsusele, ei loetud teda kodumaal keskpärasest heliloojast kõrgemaks
Norra: Edvard Grieg (1843-1907) Helilooja, pianist, dirigent, organiseeris erinevaid üritusi, muusikakirjanik. Grieg sündinud ja elanud Bergenis. Talle hakkas muusikat õpetama tema pianistist ema. 12- aastaselt hakkas ise komponeerima. Norra viiuldaja ja helilooja Ole Bulli õhutusel astus Leipzigi konservatooriumisse, lõpetas 1862. kahel erialal: komponist ja pianist. Naases kodulinna. Toimus ülimenukas kontsert. Suurt rolli etendas tutvus ja sõprus ühe teise Norra heliloojaga Rikard Nordraak. Organiseerisid muusikaühingu muusika propageerimiseks. Propageerisid Taani, Rootsi ja Norra heliloojate loomingut, ühingu nimi Euterpe. 1885 rajas Grieg Troldhaugeni, seal elas ise ja seal tema majamuuseum. See natuke Bergenist väljas. 1898 organiseeris Bergenis Norra muusikafestivali. Seal osalesid kõik Norra heliloojad ja muusikategelased. 1906-07 toimusid kontsertturneed nt Prahas, Londonis, Saksamaal (viimasel eluaastal). Looming
ning 12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega. 1858. aastal astus ta Ole Bulli õhutusel Leipzigi konservatooriumi, mille lõpetas aastal 1862. Õppeasutuses õppis Grieg muusikateooriat, kompositsiooni ja klaverit. Pärast edukaid klaverikontserte kodumaal, siirdus Grieg 1863. aastal Kopenhaagenisse. Siin viisistas ta mitmeid Hans Christian Anderseni luuletusi. Taanis jätkas ta ka kompositsiooniõpinguid taani helilooja Niels Gade juhendamisel. Taanis kohtus ta norra helilooja Rikard Nordraakiga, kes õhutas teda huvi tundma rahvusliku muusika vastu. Sõprus katkes Nordraaki surmaga ning Grieg kirjutas teose "Leinamarss Nordaaki mälestuseks". Siit alates pühendus Grieg täielikult norra rahvusmuusikale. 1867. aastal naitus Grieg oma nõbu Nina Hagerupiga. Grieg andis kontserte mitmetes Euroopa riikides, nagu Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal, 18 Inglismaal
annaabi.ee 
