docstxt/123270630725677.txt
docstxt/127083577217354.txt
docstxt/123270727325677.txt
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ärijuhtimise õppekava TOOTMISE PLANEERIMINE JA ETAPID Referaat Õppejõud: Mõdriku 2018 Planeerimine on ettevõtte tulevaste eesmärkide ja nende saavutamiseks vajalike meetmete ja ressursside paika panemine. Lähtuvalt ajahorisondist eristatakse pikaajalist planeerimist, keskmiseajalist planeerimist ja lühiajalist planeerimist. (Riives, Lavin, 2014, lk 43). Äri- ning tootmisprotsesside juhtimine ja planeerimine on tootmisele orienteeritud ettevõtete üks põhitegevustest. Tootmisplaani realiseerimiseks on vaja tootmist planeerida ehk määrata kus, mida ja millal teha. Tootmisplaanis jagatakse tellimused ajaliselt tootmisallüksuste vahel eesmärgiga tagada toote üleandmine kliendile. Tootmine peaks kulgema tõrgeteta, ressursse säästvalt, mitte tekitama tarbetuid kulutusi ning tagama toote kvaliteedi. Seetõttu tuleb tootmist asjatundlik...
docstxt/126294910420533.txt
.................................................................................... 5 1988. aastal asustati Tallinnas Eesti Inseneride Liit. Avalikes huvides tegusev mittetuludnusühing, mis ühendab Eesti Vabariigis inseneride erialaorganisatsioone ja insenerikoolitajaid.........................................................5 3.2 Euroinsenerid Eestis...................................................................................... 5 Leo Mõtus, Rein Haavel, Jüri Riives, Vello Reedik, Andres Laansoo, Priit Kulu, Riho Päärsoo, Jakob Kübarsepp, Andres Sarri, Kuno Peek, Toomas Peek, Igor Zukovets, Pavel Zukovets, Illar Varik, Enn Edusaar, Parbo Juhnevich, Andres Sarri, Rein Lõkene, Peep Sürje, Andres Keevallik, Andrus Aavik, Enno Agasild, Toomas Kutsar, Jüri Laving, Jüri Riimaa, Riho Sõrmus, Koit Tefels, Raimo Unt, Allan Aru, Ants Soon, Jüri Olt. (Eesti Inseneride Liit)............................................5 4.Kokkuvõte....
pole muud kui "üksteist õgivad putukad väikesel porikübemel". Täiuslik kord valitseb ehk kusagil kõrgemate olendite seas, kuid siin maailmas peab inimene leppima oma saatusega, mis inimesest endast sõltub vähe. · "Fanatism" raamatus "Valik prantsuse esseid", koostanud ja tõlkinud Aleksander Aspel, EKS, Tartu 1938, lk 137150 · "Filosoofilised jutustused" ("Zadig", "Mikromegas", "Candide"). Tõlkinud Tatjana Hallap ja Merike Riives. Järelsõna "Groteski ja filosoofia maailmas": Juri Lotman (tõlkinud Pärt Lias). "Eesti Raamat", Tallinn 1979 · "Filosoofiline sõnaraamat". Eessõna: Victor Hugo. Tõlge ja järelsõna: Herbert Stillverk. "Eesti Raamat", Tallinn 1986 · "Zadig; Candide". Tõlkinud Tatjana Hallap ja Merike Riives. Eessõna: Lauri Leesi. "Europeia, nr. 23, "Perioodika", Tallinn 1994 7
* Kulinaaria ajalugu 19.saj lõpul ja 20.saj algul Referaat Koostas: H . P. Sissejuhatus Ajalugu tunneb paljusid roogi, mille nimetustes on jäädvustanud end gurmaanidest vürstid, kuningad ja nende armukesed, kirjanikud ja heliloojad. Mitmed ajaloo suurkujud meenuvad tänapäeva inimestele kõigepealt mitte kui riigivalitsejad, vaid kui delikatessroogadele nimetuse andjad. Tänapäeva parimad klassikalised menüüd koosnevad endiste kuningate ja teiste suurmeeste jaoks loodud delikatessidest. 19. sajandi keskpaiku hakati kroonitud peade hõrgutisi pakkuma ka vähem kuninglikes seltskondades. Häid toite said nautida eelkõige Euroopa kultuuriringkonnad ning sööke ja jooke hakati nimetama ka kirjanike, heliloojate ja lauljate järgi. Prantsuse revolutsiooni ajal põgenes krahvist kirjanik Francois Rene de Chateaubriand Ameerikasse ning õppis seal indiaanlastelt...
liikumisest; eestkostja ja eestkostetava õigustest, kohustustest ning eestkostetavate õiguste piirangutest. Artiklis tõstetakse üles ka küsimused eestkoste töö koormuse ebaühtlasest jaotusest (eestkostetava elukoha aadressi registreerimisest ja muutmisest) ning seadusliku esindaja määramise tähtaegadest, mis on erinevad täisealiste ja laste puhul. Suureks probleemiks on õiguslikud küsimused, mis lahendatakse kohtus. Sotsiaaltöötaja peab olema pädev õiguste riives mistahes eluvaldkonnas ja omama õigusalast ettevalmistust sellises laias spektris. Lõpetuseks mainib autor, et kooste korraldus peaks olema kogu riigi mure, mitte ainult omavalitsuse asi. Artiklis kirjutatakse mitmest põhiteemast. 1.Eestkostetöö koormuse ebaühtlane jaotus. Nii täiskasvanu kui eestkostet vajaval lapse puhul eestkostjaks sobiva isiku puudumisel määrab kohus eestkostjaks valla- või linnavalitsuse. Analüüsides eestkostel olevate inimeste
Saint-Exupéry järgi on nimetatud Lyoni rahvusvaheline lennujaam ja asteroid 2578 Saint- Exupéry. Väikese printsi järgi on nime saanud asteroidikuu Petit-Prince. Teosed eesti keeles: "Inimeste maa". Tõlkinud Maria Hange, "Väike prints". Tõlkinud Ott Ojamaa. "Öine lend" Tõlkinud Eha Vasara "Lahingulendur" Tõlkinud Eha Vasara "Sõnad kui taevatähed" Tõlkinud Liina Ootsing. "Tsitadell". Tõlkinud ja eessõna: Laine Hone. "Lõuna postilennuk. Tõlkinud Merike Riives ja Maria Hange. Pildid 6 Antoine de Saint-Exupéry Antoine de Saint-Exupéry 7 Kokkuvõte Antoine Saint-Exupéry kui kirjaniku jaoks oli tema lenduriamet heroilise eetose allikaks, mis raamis pea kogu tema kirjanduslikku loomingut
Hinna kujunemise valem on järgmine: p ü sikulud +muutuvkulud+ planeeritav kasum (8) Hind= toodangu maht ü hikutes Hinna kujundamisel arvestatakse konkurentide hindadega ja turunõudlusega, kuna turul on palju pakkujaid ja kliendil on valikuvõimalus. Liiga kõrge toote hinna puhul puudub nõudlus ja liiga madala hinna puhul puudub kasum. (Truuts, 2016) Riives ja Lavin (2014, lk 57) toovad välja hinnakujunduse kolme põhimõtet: kulupõhine hinnakujundus lähtub põhimõttest, et müügihind peab katma toote omahinna ning kalkuleeritud riskipreemia (soovitud kasum), mis lisatakse omahinnale, turu- või nõudlusepõhine hinnakujundus lähtub turu poolt aktsepteeritavast hinnast, mis on klientidele vastuvõetav ja konkurentsivõimeline konkurentide
Theodor Lutsu tegevusest ja tähendusest eesti filmiloos Nagu vanema venna Oskar Lutsu panus eesti kirjandusse, on niisama oluline noorema venna Theodori osa eesti filmiloos. Filmioperaator ja -lavastaja Theodor Luts sündis 14. augustil 1896 Kuremaal. Tema lapsepõlv möödus Palamusel. Õppinud Simuna kihelkonnakoolis ja Tartu kaubanduskoolis, lõpetas ta Peterburi kommertsgümnaasiumi. Hiljem õppis Tartu ülikoolis keemiat ja majandust, lisaks käis Tallinna Sõjakoolis. Vabadussõjas tegi Theodor Luts Julius Kuperjanovi partisaniüksuse koosseisus kaasa nii Paju kui Võnnu lahingus; temast sai suurtükiväe ohvitser. Edasisele ohvitserikarjäärile sai takistuseks sõjaväes saadud seljapõrutus. Olles käinud Berliinis uuemaid moetantse õppimas, hakkas Theodor Luts koos oma naise Aksella Lutsuga salongitantsu kursustega elatist teenima. Peagi haaras noort abielupaari filmivaimustus. Theodor Luts oli iseõppija nagu teise...
1 Foto 6. Pildil Taavet Rootsmäe. Autor teadmata, koht teadmata, aeg teadmata. Allikas http://www.aai.ee/muuseum/Kasikirjad/HTML/index.html?teadustartuobservatooriumis.htm Foto 7. Pildil Ernst Öpik. Autor teadmata, koht teadmata, aeg teadmata. Allikas http://www.aai.ee/muuseum/Kasikirjad/HTML/index.html?teadustartuobservatooriumis.htm 1 Foto 8. Pildil T. Rootsmäe, V. Riives, V. Ambartsumjan ja A. Kipper. Autor teadmata, koht teadmata, aeg teadmata. Allikas http://www.aai.ee/muuseum/Kasikirjad/HTML/index.html? teadustartuobservatooriumis.htm Intervjuu Jaan Einastoga Foto 9. Pildil Jaan Einasto. Autor teadmata, koht teadmata, aeg teadmata. Allikas http://www.akadeemia.ee/et/liikmeskond/_liikmed/einasto/ 1 1
liitub kolmas? 37. Missugusel joonisel on täidetud nõuded vaadete ja lõigete kohta? 52 Kasutatud kirjandus 1. Koloviski, A., Särak, J-E.. Insenerigraafika. Juhendmaterjal kaugõppe üliõpilastele. Tln Tallinna Tehnikakõrgkool 2006, 104lk. 2. Angelstok, F. Insenerigraafika. Siseakadeemia kirjastus, Tln. 2001 3. Ratner, V. Tehniline kommunikatsioon, Tln. 2001 4. Riives, J., Teaste, A., Mägi, R. Tehniline joonis. Õppeotstarbeline käsiraamat. Tallinn „Valgus”, Tln. 1996 5. Riives, J., Tihase, K. Joonestamine. Tallinn „Valgus”, Tln .1983 6. Rünk, O., Targo, E., Tihase, K. Joonestamise ja joonistamise põhikursus. Tallinn „Valgus”, Tln .1970 7. С.К.Боголюбов Черчение. Учебник для средних слециальных учебных заведений. 2-e изд. М. Машиностроение, 1989
moodustama partisanide väesalka. Kui levis kuuldus, et Kuperjanov Puurmanis võitlussalka formeerib, hakkasid siia kogunema kaitseliitlased kõikjalt Tartumaalt. Palju täienes pataljoni koosseis vabatahtlike arvel, kelle hulgas oli palju koolipoisse. Kuna lossi kogunes üle mitmesaja mehe, siis jagati kokkutulnud nelja roodu ning väeosast moodustus üksikpataljon. Pataljoni juhiks sai J. Kuperjanov. I roodu ülemaks sai lipnik R. Riives, II leitnant E. Saar, III alamkapten R. Kuslap ja IV leitnant J. Unt. Varuroodu ülemaks ja ka Puurmani komandandiks määras Kuperjanov leitnant J. Soodla. Asutati ka ratsakomando, mida juhtis alamkapten K. Tiimann.7 Suurim probleem pataljoni moodustamisel oli relvade puudus. Ei jätkunud püssegi, kõnelemata muust. Kergeid kuulipildujaid oli ainult 2. Varustuse ja moona kandsid kokku mehed ise ja ümberkaudsed inimesed. Otsiti välja relvad, mis olid peidetud revolutsioonipäevil
Hendrik Voll III 124 620 2510 Ilme Rätsep Ehitajate tee 4A 620 3106 Innar Metsala Mäepealse 3-002 620 2607 Irene Lill IIIB 308 620 2465 Ivar Annus III 216 620 2559 Ivar Talvik IIIA 232 620 2410 Jaak Jaaku III 414 620 2508 Jaan Karu III 123 620 2500 Jaan Riives III 402 620 3101 Jana Kivimägi III 409 521 7867 Janek Laanearu III 215 620 2559 Janet Roosimägi IIIA 416 620 2506 Jekaterina Ossipova III 319 Jelena Lebedeva III 409 620 2508 Johannes Pello IIIA 230 620 2406 Juhan Idnurm III 320 620 2610 Jüri Engelbrecht Akad.tee 21 - B 229 620 4160
andmesubjekti osalust andmetöötlusel võimalik tervise ja kõlbluse huvides piirata. Kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks. 17 18 Võivad vastanduda kahe indiviidi vastandlikud huvid ning ka sellisel juhul on vajalik leida lahendus, mis säilitab suurimal võimalikul määral vastanduvad õigushuvid. Reeglina prevaleerivad vastanduvate õigushüvede riives õigussuhete nõrgema poole huvid. Suhtes riik ja üksikisik loetakse nõrgemaks pooleks üksikisikut. Kahe isiku vastanduvates õigussuhetes tuleb hinnata õigussuhete olemust, aga ka indiviidi isikut. Andmesubjekti osalusprintsiibi piiramises on EIÕK võtnud seisukoha kaasuses Gaskin vs. UK. EIÕK leidis, et UK süsteem, mille kohaselt on konfidentsiaalsuse eeldusel antud informatsiooniga võimalik tutvuda üksnes informatsiooni andja
Hendrik Naar IIIB 316 620 2552 Hendrik Voll III 124 620 2510 Ilme Rätsep Ehitajate tee 4A 620 3106 Innar Metsala Mäepealse 3-002 620 2607 Irene Lill IIIB 308 620 2465 Ivar Annus III 216 620 2559 Ivar Talvik IIIA 232 620 2410 Jaak Jaaku III 414 620 2508 Jaan Karu III 123 620 2500 Jaan Riives III 402 620 3101 Jana Kivimägi III 409 521 7867 Janek Laanearu III 215 620 2559 Janet Roosimägi IIIA 416 620 2506 Jekaterina Ossipova III 319 Jelena Lebedeva III 409 620 2508 Johannes Pello IIIA 230 620 2406 Juhan Idnurm III 320 620 2610 Jüri Engelbrecht Akad.tee 21 - B 229 620 4160 Juri Hmelnitski IIIB 109 620 2463
XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandi...