14. Põhiõiguste kandja ja adressaat Kandja on üksikisik ja adressaat on riik. 15. Põhiõiguste isikuline ja esemeline kaitseala Esemeline: põhiõiguse kandja tegevus, omadus või seisund Isikuline: isik, keda põhiõigus kaitseb e põhiõiguste kandja Iga põhiõigus kaitseb vaid teatud isikuid, nt õigus elule on igal inimesel, õigus perekonnaelu puutumatusele on ainult perekonnaliikmetel. 16. Legitiimne eesmärk põhiõigustepiiramiseks Põhiõiguste riivel peab olema legitiimne (õiguslik) eesmärk ja peab olema proportsionaalne (millegagi vastavuses olev). Põhiõiguste piiramine on põhiseaduspärane juhul, kui piirangul on legitiimne eesmärk, piirang sobib selle eesmärgi saavutamiseks, on võimalikest sobivatest vahenditest kõige leebem ja mõõdupärasem. 17. Seadusereservatsiooni põhimõte ja liigid Seaduse reservatsioon ei kohusta seadusandjat kõiki piiranguid detailselt kirjeldama,
PS-ga vastuolus. Säärasel juhul peitub põhiseadusvastasus just rakendusaktis. Teiseks võib põhiõiguse kaitseala riivata kohtuotsus. Säärasel juhul tuleb tuvastada, kas kohtuotsus vastab PS-le. Põhiõiguse riive põhiseaduspärasuse tuvastamise skeem sõltub põhiõiguse liigist. Vabaduspõhiõiguste puhul on õiguse kaitseala ja selle piiride skeemi tagajärjeks vabadust piirava avaliku võimu tegevuse õigustamise vajadus. Alati, kui riik sekkub üksikisiku vabadussfääri, peab sel riivel olema õigustus. Vabaduspõhiõiguse kaitseala riive õigustuse võib jaotada formaalõiguslikuks ja materiaalõiguslikuks (vt § 11 komm 2.1). Vabaduspõhiõiguse kaitseala riive peab olema nii formaalselt kui ka materiaalselt PS-ga kooskõlas. Riive vastab PS-le formaalselt, kui riiklik akt anti välja kõiki üldisi pädevus-, menetlus- ja vorminõudeid järgides. Peale selle peab akt vastama parlamendireservatsiooni (PS § 3 lg 1
Õigusnormi kaitseala määrab kindlaks selle kaitse eseme (esemeline kaitseala) ja õigustatud subjekti (isikuline kaitseala). esemeline - põhiõiguse kandja tegevus, omadus või seisund isikuline - osik, keda põhiõigus kaitseb, põhiõiguste kandja Iga põhiõigus kaitseb vaid teatud isikuid, nt õigus elule on igal inimesel, õigus perekonnaelu puutumatusele on ainult perekonnaliikmetel. 14. Legitiimne eesmärk põhiõiguste piiramiseks Materiaalses plaanis peab riivel olema legitiimne eesmärk ja riive peab olema proportsionaalne. „Materiaalne kooskõla põhiseadusega tähendab, et põhiõigust riivav õigusakt on kehtestatud põhiseadusega lubatava eesmärgi saavutamiseks ning on selle saavutamiseks proportsionaalne abinõu. Põhiõiguse piiramine on põhiseaduspärane juhul, kui piirangul on legitiimne eesmärk, piirang sobib selle eesmärgi saavutamiseks, on võimalikest sobivatest vahenditest kõige leebem ja mõõdupärane 15
Õigusnormi kaitseala määrab kindlaks selle kaitse eseme (esemeline kaitseala) ja õigustatud subjekti (isikuline kaitseala). esemeline - põhiõiguse kandja tegevus, omadus või seisund isikuline - osik, keda põhiõigus kaitseb, põhiõiguste kandja Iga põhiõigus kaitseb vaid teatud isikuid, nt õigus elule on igal inimesel, õigus perekonnaelu puutumatusele on ainult perekonnaliikmetel. 16. Legitiimne eesmärk põhiõiguste piiramiseks Materiaalses plaanis peab riivel olema legitiimne eesmärk ja riive peab olema proportsionaalne. ,,Materiaalne kooskõla põhiseadusega tähendab, et põhiõigust riivav õigusakt on kehtestatud põhiseadusega lubatava eesmärgi saavutamiseks ning on selle saavutamiseks proportsionaalne abinõu. Põhiõiguse piiramine on põhiseaduspärane juhul, kui piirangul on legitiimne eesmärk, piirang sobib selle eesmärgi saavutamiseks, on võimalikest sobivatest vahenditest kõige leebem ja mõõdupärane 17
b) kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga reservatsioon sisaldab lisaeeldusi, millele piirang peab vastama; c) Ilma seaduse reservatsioonita põhiõigus piiramiseks peab olema oluline seadusest tulenev põhjus. 18.7 Formaalse ja materiaalse põhiseaduspärasuse hindamine Formaalne nõue- tähendab, et iga põhiõiguse riive peab vastama kõigile pädevus-, menetlus ja vormieeskirjadele. Materiaalne nõue tähendab, et riivel peab olema legitiimne põhjus ja riive peab olema proportsionaalne. 18.8 Kuidas hinnatakse proportsionaalsust Proportsionaalsuse põhimõtte- piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. See tähendab, et isegi kui mõni põhiõiguse piirang oli kehtestatud PS-s kehtestatud lubatud eesmärgil, võib selline piirang osutuda siiski põhiseadusevastaseks. 18.9 Vabadusõigused
Määrusandlusõigus väljendab KOV üksusele immanentset üldaktide andmise võimu ja kujut seejuures endast kohalike ül-te täitmise õigusliku konkretiseerimise olulist eeldust. Õigustloovad aktid mainitakse ära PS § 139 lg 1. KOKS § 7 lg 1 kohaselt on volikogul ja valitsusel õigus anda üldaktidena määrusi. KOV on seotud nii kohaliku elu küsimuste kui talle pandud riigielu küsimuste korraldamisel seaduslikkuse pm-ga, st riivel peab olema alati õiguslik alus. o Sõltuvalt sellest, kas määrusega regul a-õ suhteid III isikutega (määrusel esineb välismõju) või KOV üksuse sisesuhteid, kehtivad või vastavalt ei kehti määruse suhtes HMS sätted. Mõlemal juhul vaja arvest PS, KOKS, asjaomaste eriseaduste ja KOV enda õigustloovate aktide regulatsioone. Saab erist põhi-, eelarve-,
alusel.” Sisaldab mitut alapõhimõtet: 1. positiivses tähenduses seadusliku aluse nõue ehk üldine seadusereservatsioon, mis tähendab, et: - teatud kompetents on reserveeritud üksnes seadusandjale (nt hulga põhiõiguste piirangute juures on põhiseaduses kirjas, et neid saab piirata vaid seaduses ette nähtud juhtudel ja/või korras; samuti tuleb mitmed riigikorralduse küsimused reguleerida seadusega); - igal põhiõiguse riivel peab olema seaduslik alus; 2. negatiivses tähenduses seadusliku aluse nõue ehk seaduslikkuse põhimõte, mis tähendab: - kõrgema õigusjõuga õigusakti kehtivuse prioriteeti (hierarhiliselt madalama õigusjõuga õigusakt ei või olla vastuolus kõrgema õigusjõuga õigusaktiga (nt määrus seadusega)); - madalama õigusjõuga õigusakti kohaldamise prioriteeti (st esmajärjekorras peab kohaldama määrust ja siis alles seadust).
peab vastama; c) Ilma seaduse reservatsioonita põhiõigus piiramiseks peab olema oluline seadusest tulenev põhjus. 8.7 Formaalse ja materiaalse põhiseaduspärasuse hindamine Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas PS-ga ehk siis iga põhiõigust riivav akt peab olema kooskõlas kõigi PS normidega. Formaalne nõue - tähendab, et iga põhiõiguse riive peab vastama kõigile pädevus-, menetlus ja vormieeskirjadele. Materiaalne nõue tähendab, et riivel peab olema legitiimne põhjus ja riive peab olema proportsionaalne. 18.8 Kuidas hinnatakse proportsionaalsust Proportsionaalsuse põhimõtte- piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. See tähendab, et isegi kui mõni põhiõiguse piirang oli kehtestatud PS-s kehtestatud lubatud eesmärgil, võib selline piirang osutuda siiski põhiseadusevastaseks. 18.9 Vabadusõigused
parlamendile. See, mida PS järgi on kohustatud tegema seadusandja, ei saa delegeerida edasi täitevvõimule, isegi mitte ajutiselt ja kohtuvõimu kontrolli alustes tingimustes. Kvalifitseeritud parlamentatsioon. Erand §104 lg2, §106 lg1. Seadusandja on kohustatud otsustama kõik olulised küsimused riigis. Mis on oluline? Olulised on eelkõige põhiõiguste seisukohalt olulised küsimused. Täpsustused võib delegeerida täitevvõimule. Seadusliku aluse põhimõte igal põhiõiguse riivel peab olema seaduslik alus, need tulenevad kõigist põhiõigustest. Kaasuse lahendamisel alustatakse kõige alumistest aktidest, põhiseadus jääb viimaseks. Madalama õiguse kohaldamise prioriteet. Sõltumatute kohtude poolt tagatav õiguskaitse Kohtute garantii §15 lg1 Kohtu poole pöördumine tähendab, et on õigus asi läbi vaadata sisuliselt. Väike individuaalkaebus võib minna igasse kohtusse ja nõuda seal mingi normi PS vastaseks tunnistamiseks.
piirangute ulatus.50 On selge, et karistusjärgne kinnipidamine piirab tugevalt vabaduspõhiõigust ning seega saab sellise piirangu kehtestada vaid seadusandja, mida on silmas peetud ka karistusjärgse kinnipidamise jõustamise üle otsustamisel. Eelnevast tuleneb, et formaalsed nõuded karistusjärgse kinnipidamise põhiseaduspäraseks kohaldamiseks on täidetud. Lisaks peab aga meede vastama PS-le ka materiaalselt. Selleks peab põhiõiguse kaitseala riivel olema legitiimne eesmärk, mis oleks samas ka proportsionaalne.51 Karistusjärgse kinnipidamise eesmärgiks on reageerida kurjategijast lähtuvale ohule, tagades sellega ühiskonnas turvalisus.52 Sellest võib järeldada, et meetmega tahetakse saavutada 48 Ernits, M. Kommentaarid §-le 13. - Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, Õigusteabe AS, 2002 § 13 komm 5. 49 Ibid. 50 Merusk, K jt. Kommentaarid §-le 3. - Eesti Vabariigi Põhiseadus
suhetes kolmandate isikutega olema määratud seadusega ning piisavalt selged. · Seaduse kohaldajal peab olema võimalus kaaluda, kas õiguste ja vabaduste piiramine on demokraatlikus ühiskonnas vajalik, kusjuures seaduse kohaldaja peaks saama kaaluda erinevaid põhiseaduslikke väärtusi. · Põhiõiguse riivet saab lugeda põhiseadusega kooskõlas olevaks vaid siis, kui riivel on legitiimne eesmärk. Piirangud ei tohi kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui see on normi legitiimse eesmärgiga põhjendatav. Kasutatud vahendid peavad olema soovitud eesmärgiga proportsionaalsed. Nimetatut peab arvestama nii seadusandja kui ka õiguse kohaldaja. · Kohalikele omavalitsustele kohustuse panemisel peavad täpselt olema sätestatud nii finantseerimise
annaabi.ee 
