aktiivsust, mitte isiklikku meelestamist, mis Elleni luules oli. Seetõttu katkes mitmeks aastaks ka tema areng. ,,Muidugi jätsin ma ruttu ja otsekohe luuletamise katki. Õnneks olin selleks ajaks ka juba natuke kirjanduslikku haridust saanud," meenutab ta ise oma aegu nii. Luuletuste nimed "Maa on täis leidmist" (1960) Linnuvoolija (1970) "Tere, tere lambatall!" (1993) Ellen Niit Kuulus lastekirjanik Ellen Niit kirjutab peamiselt riimuvaid luuletusi. Luuletused räägivad ilusatest maadest, suvest ja palju rõõmust. Luuletus Raske kott Poiss tuli koolist ja kott oli raske, küll oli raske, koledasti raske. Koti sees on poisil ehmatate, jah te koti sees on poisil neli prisket kahte. Elle Niit Kasutatud kirjandus http://luuletused.score.ee/Ellen%20Niit http://et.wikipedia.org/wiki/Ellen_Niit_%28tead http://ellenniit.netne.net/ http://ellenniiduleht.weebly
(nt kui inimene tähelepanu ei pööra, võib ta sadu kordi elus näha 10-eurost, aga ikka mitte mäletada, mis pilt sellel on). Salvestamiseks tuleb infot põhjalkult töödelda: sellele infole pikemalt mõtelda ja sellest aru saada. Erinevaid meeldejätmise tehnikaid nimetatakse mnemoonilisteks tehnikateks. Üheks võtteks on seostada uus info juba varem seal olnud infoga või seostada uue info killud omavahel. Teine võte on teha info meeldejätmisel sõnadest värsse, leida riimuvaid sõnu. Kolmas variant on moodustada pikast mõistete jadast mingi nimi, kasutades nime moodustumisel iga mõiste esitähte. Neljandaks võime kujutada igat asja, mida kuuleme ette mingis kindlas paigas. Hiljem meenutades meenub meile see paik ja sealolnud ese kiiremini (tekib topeltseos). Viiendaks võime sõnu omavahel visualiseerimise teel seostada, nt sõnapaar piparkook ja koer: kujutame koera ette piparkook hambus. Säilitamine Uue info vaimset representatsiooni nimetatakse mälujäljeks
5. Diagrammidest ja tabelitest saan paremini aru siis, kui nende sisu mulle 4 3 2 1 0 selgitatakse. 6. Mulle meeldib käsitöö ja meisterdamine. 4 3 2 1 0 7. Mulle meeldib uurida diagramme, tabeleid ja graafikuid. 4 3 2 1 0 8. Leian kergesti omavahel riimuvaid sõnu. 4 3 2 1 0 9. Materjal jääb mulle paremini meelde siis, kui kirjutan selle mitu korda 4 3 2 1 0 läbi. 10. Orienteerun hästi maakaartide ja linnaplaanide järgi. 4 3 2 1 0 11. Mulle sobib hästi iseseisev töö raamatuga. 4 3 2 1 0 12
mind, roolind). Silbiarvult jagunevad riimid: Ühe- (vahel nim. ka meesriimid) ! - taat, saad; rind, sind kahe- (naisriimid)! ! ! - kupli, kopli; lõngast, rõngast kolme- (daktülriimid)! ! - teravaks, säravaks, jumalaks nelja- või enamsilbilisteks! ! - täristades, väristades Riimi asendi järgi salmides eristuvad: Paarisriimid aabb; aa bb cc ristriimid! abab; abcabc süliriimid! abba; abbba ahelriiimd! aba bcb cdc lausriimid! aaa; aaaa segariimid! aaca; ababcc; aaaabbb jne. Riimuvaid sõnu ei le lõputult ja nad kipuvad korduma. Liiga sagedased kokkukõlad (ma, sa; ema, tema; taevas, vaevas) kaotavad värskuse ja poeetilise jõu. TEISI KÕLAKUJUNDEID Lisaks alg- ja lõppriimile saavutatakse heakõla muude hääliku- või sõnakordustega. (tasa tasa) Kõlavärve ja rütmi pakuvad tundeväljenduslikud HELIMAALINGUD (tril-lal-la, tral-lal- la) ja JÄLJENDUSED e ONOMATOPÖA (põnnadi, karplauhti, tsuh-tsuh-tsuh).
Kui koduranna öö, kus torm ei puhke mu arm on vaikiv, aga rangelt uhke. RIIM Riimiks nim kahe või mitme sõna sise- või lõpphäälikute kokkukõla värsside lõpul. Kui sõnade häälikuline kokkukõla on alates pearõhulisest silbist täielik, siis on riim täisriim ( päid:häid, tohib:rohib, puul:tuul ). Osalise häälikulise kokkukõla puhul esineb irdriim ( süsi:rühi, lint:kink, noore:soone ). Kui riimsõna koosneb mitmest sõnast, siis nim riimuvaid sõnu liitriimiks ( püstipäi: müüri jäi, joosta: soos ta ). Silpide arvu järgi jagunevad riimid: 1. Ühesilbilised e meesriimid ( vend: end, voog: roog, sööb: lööb ) 2. Kahesilbilised e naisriimid ( valu: salu, takti: katki, jõuab: sõuab, kivi: rivi ) 3. Kolmesilbilised e libisevad riimid ( silmale: ilmale, tumestab: jumestab, laotama: kaotama ) 4. Neljasilbilised e ülilibisevad riimid ( laigulised: maigulised ) Asukoha järgi stroofis jagunevad riimid: 1
Töötlustasemete teooria täiendused/erijuhtumid, mis seletavad oodatust erinevat meenutamise tulemust (nt viimistlev kordamine; mälujälgede eristuvus; ülekande sobivuse teooria). Ülekande sobivuse hüpotees – orienteerumisülesanne ja testimisolukord peaks kokku langema: - Sama töötlussügavuse juures on tulemused erinevad sõltuvalt meeldetuletamise vormist. (semantiline töötlus õppimisel ei prandanud tulemust testis, kus oli vaja äratundmisel leida riimuvaid sõnu esialgsetele sõnadele) Teooria kirjeldab tulemusi standardsetes testides teadliku meeldetuletamise ülesannetes, kuid implitsiitse mälu ülesannetes ei kehti – mälutrass ei pruugi ola püsivam sügavama õppimis korral; töötlussügavus võib mõjutada õppimise kiirust. - Pinnapealne õppimine ei tähenda kiiret unustamist - Sügav töötlus on avajalik kuid mitte piisav tingimus heaks mäletamiseks, vajalik on mälujälgede konsolideerumine
oma õppimist. See on määratud ainealase kogemusega , mitte vanusega. Õpetamisega saab tõhustada metak. õpilastel. Aitab kaasa nii madalate kui kõrgete võimetega õpilaste õppimisele. Parandab kerget vaimset peetust ja lugemisoskust õpiraskustega lastel. Kognitiivne õpiteooria. Mnemotehnilised võtted. Keeruliste nimede meelespidam. kasut akronüüme (spekri värvid pere ootab kitselt raha sulane temalt liha) Tugisõnad kasut. taustsüst. järjestikuste arvsõnadega riimuvaid fraase. (Üks ühine; kaks kahtlane intelligentsuse alapunktide meelde jätmine ühtne, kahtlane jne) Võtmesõnad soodustavad kahe sõna assotsiatiivse seose kujunemist (võõrsõnade meelde jätmine) Kõik mnem. võtted aitavad lülitada meeldejäetava laiemasse konteksti. Üldistamine ja ülekanne. Tihedalt seotud mnetag. Kahe harjutuse sooritamisel täiustuvad üldoskused vaid nende oskuste ulatuses, mis on mõlemale harj. ühised. Ühiselemente suudab inim
12 Kilul oli vilu Illustreerinud Heldur Laretei, „Eesti Raamat“1987 Lasteluule Kogumiku kolm esimest tsüklit on varem ilmunud eraldi raamatutena: «Kalakari salakaril» (1974), «Käbi käbihäbi» (1977) ja «Padakonna vada» (1985). Sisaldab vahvaid ja kergesti loetavaid ja hästi riimuvaid luuletusi. Eriti meeldivad selle raamatu puhul illustratsioonid, mis lihtsalt kutsuvad seda raamatut lugema ja sirvima. Eriti meeldisid luuletused: Pada ja Katel- lastele lugemiseks seoses käitumisega ja tunnetega Kägu ja tigu- lihtsalt vahva ettelugemine Naljalammas- sobib kadripäeval ettelugemiseks Röövpoiss-saab lastele lugeda seoses käitumisega Peep ja sõnad Illustreerinud Kristiina Reineller
Probleemid ja vastulaused: - Pole sõltumatut töötluse sügavuse määra - NB! Selle vastu > uusi sõltumatuid mõõte: fMRI andmed, et semantilise kodeerimise puhul aktivatsioon vasakus infero-prefrontaal-ajukoores suurem kui füüsikaliste tunnuste kodeerimisel - Sama töötlussügavuse juures on tulemused erinevad sõltuvalt meeldetuletamise vormist; semantiline töötlus õppimisel ei parandanud tulemust testis kus oli vaja äratndmisel leida riimuvaid sõnu esialgseile sõnadele – ülekande sobivuse hüpotees - Teooria kirjeldab tulemusi standardsetes testides teadliku meeldetuletamies ülesannetes kuid nt implitsiitse mälu ülesannetes ei kehti Ülekande sobivuse hüpoteesi tõendus - Mälutrass ei pruugi olla püsivam sügavama õppimise korral; töötlussügavus võib mõjutada õppimise kiirust - Kokkuvõttes: vähemalt esialgne töötlussügavus teooria ei seletanud miks sügavam
Alustage mõistetest sees ja väljas. 28 PUUDUTAMINE · Loe lapsele salm ette ja osuta oma vastavatele kehaosadele: "See mu lõug, mu põsk, mu kõrv, siin mu pea, mu kael, mu sõrm, need mu põlved, kand ja nina, kõik see kokku olen mina." · Seejärel võta lapse käsi ja osuta vastavalt salmile tema kehaosadele vahetades sõna "mu" sõnaga "su". · Võid salmi ka muuta, kui leiad teisi riimuvaid sõnu, mis tähistavad erinevaid kehaosi. UURINGUTE ANDMETEL teeb puudutamine head lapse seedimisele ja leevendab stressi. See salm aitab lapsel oma kehaosi tundma õppida. EHITAME TORNI Kõik mänguasjad võimaldavad loovat lähenemist. Aita lapsel näha erinevaid võimalusi mängimiseks. · Olenevalt lapse vajadustest ja oskustest, julgusta teda proovima järgnevaid mänge: - rõngaste ladumine suurenevas või vähenevas järjekorras - rõngaste loopimine
klassi laste uurimisel (Sincoff & Sternberg, 1988) anti lastele järgmisi ülesandeid: © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 56 (1) sõna algustähe ülesanne, milles lapsed pidid ütlema kindla algustähega sõnu; (2) omaduse ülesanne, milles lapsed pidid mõtlema teatud omadustega sõnadele; (3) riimimisülesanded, milles lapsed pidid loetlema teatud testsõnaga riimuvaid sõnu ja (4) tunnuse ülesanne, milles lapsed pidid loetlema antud testsõna tunnuseid. Üldiselt olid vanemad lapsed neis ülesandeis noorematest teadlikumad ja tüdrukud poistest paremad. Olulisemaks leiuks oli see, et lapsed said paremaid tulemusi siis, kui leiutasid sõnade genereerimiseks mingi süstemaatilise strateegia. Ilmnes kahe peamise strateegia kasutamine. Esimeseks strateegiaks oli ühe või mitme kategooria mitmete liikmete loetlemine. Näiteks vastuseks
annaabi.ee 
