Ajalugu KT4! Keskaeg ja araablased 1)Keskaja ajaline piiritlemine ja tähendus. Keskaja mõiste võeti kasutusele 15. sajandil Itaalia humanistide poolt. Selle termini lõi Giovanni Andrea 1469. aastal ,,Medio aevo". Lõplikult juurdus keskaja mõiste valgustusajal (18. sajandil), mil tähistati antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäävat pimedat ja ebakultuurset ajajärku. Keskajaks tähistatakse kahe perioodi vahele jäävat aega. Keskaja piiriks loetakse Lääne-Rooma Keisririigi hävimist 476. aastal. Teiseks piiriks loetakse Suurt Rahvasterännet. Keskaja lõpuks peetakse, kas Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453. aastal (Bütsantsi keisririigi lõpp); Ameerika avastamist 1492. aastal (uue maailma avanemine) või usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal (Euroopa pääses paavsti ja katoliku kiriku eeskoste alt). Keskajal ...
1) Reagani poliitika põhipunktid: 1. Maksude vähendamine 2. Vähendada riiigi sekkumist majandusse 3. Inflatsiooni vähendamine 4. Valitsuse kulude vähendamine 2) Hrutsovi sula mõju: · Ühiskonnaelu stabiliseerumine · NSVLis kaotati laiaultauslik vägivallapoliitika · Tarbimine kasvas · Linnastumine kiirenes · Baltimaad said nõukogude lääneks, kuhu inimsed reisisid, et sellega tutvuda. 3) konservatism: ei väärtusta üksikisiku õigust, inimene kuulub alati mingisse
Hitler nõudis Tsehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist ja ähvardas keeldumise korral sõjaga, aga sellest hoolimata lükkas Tsehhoslovakkia pakkumise tagasi. Lääneriigid lootsid ikka veel sakslastega kokku leppida ja 29 september 1938 sõlmisid inglismaa, prantsusmaa, itaalia ja saksamaa Mücheni kokkuleppe , millega riigid sundisid Tsehhoslovakkiat sudeedimaad loovutama, aga pidi tagama ülejäänud riiigi puutumatuse. Tsehhid olid vastu, aga kuna nad ei julenud vastu astuda, siis nad alistusid. Lääneriigid olid arvanud, et hoidsid ära sõja, aga tegelikult ründas Saksamaa leedut, siis slovakkiat ja lõpuks oli kogu tsehhoslovakkia nende käes. Sõja üldine käik sündmuste järjekord aastate kaupa. 1939 Saksa kuulutab poolale sõja , prantsusmaa ja inglismaa kuulutavad saksamaalse sõja, kummalise sõja algus, nsv ründab poola idaosa ja siis soomet 1940
Millised positiivsed ja negatiivsed küljed on ? (mõlemale riigile). Positiivsed Saksamaale: Odav tööjõud, maksud Saksamaale, globaliseerumine Negatiivsed Saksamaale: Usulised erinevused (kokkupõrked usulisel pinnal), kuritegevus, raha läheb välja, raha läheb keele õpetamisele, muutub rahvuslik kooseis, oma kodanike töökaotus. Positiivsed mõjud Türgile: Raha tuleb sisse(kui saadavad koju) ja raha jääb türki, türklased saavad haridust(teise riiigi arvelt), globaliseerumine, vähendab tööpuudust oma riigis. Negatiivsed mõjud Türgile: ,,Ajude" äravool; rahvaarv väheneb ja riigile laekub vähem makse; perede lahusolek. Üldjuhul arengumaades on alla 70 % linnades elavad, aga Lõuna-Ameerikas(mehikos) elab 75 protsienti. Arengumaades u 30 % mõnedes ka 10%. Marginaalne rahvastik- inimesed, kes hiljuti on tulnud linna, et tööd leida. Erinevates maades muutub asula
kus peaaegu kõik vajaliku loob kinnine kogukond. Tegeldakse peamiselt algelise püllumajanduse ja käsitööga. Selles majandussüsteemis ollakse harjunud tegutsema nii, nagu seda on teinud esiisad (ROMET:D)ja nende esiisad. Käsumajandus- põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema parema arusaamise kohaselt. Rakendatakse sotsialistlikes ja diktaatorlikes riikides. Kogu majanduslik võim koondub riiigi kätte. Enamikule majandusküsimustest , nagu ka muude ühiskonnaelu valdkondade küsimustele, leiab vastuse kitsas parteiladvik. Majanduse juhtimise aluseks poliitilised või religioossed ideed, mille õigsust püütakse iga hinna eest tostada ka majanduses. Käsumajandussüsteem on ideolooogiliste ja religioossete ideede realiseerimise vahend. Üksisikul ei ole peaaegu mingit võimalust majandustegevusse aktiivselt sekkuda. Plaanimajandus- Majandus on mitme aasta peale ette planeeritud
· Nimeta kõik sakramendid. Ristimine, konfirmatsioon, armulaud, pihtimine koos meeleprandusega, viimne võidmine, abielu sõlmmine ja vaimulikuks pühitsemine. · Milles seisnes investituuritüli? Kuidas see lahenes? Investituuritüli oli Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel. Investituuritüli lõpetas Wormsi konkordaat st Rooma paavsti ja muu riiigi valitseja vaheline kokkulepe · Selgita! katoliiklus kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana feodalism feoodidele tuginev aadlist sõjameeste elukorraldus läänimees see talupoeg lex salica tavaõiguste kogu, mis loodud Saali frankide valitsemiseks varakeskajal kuningas Chlodowech Ivalitsemisajal islam üks usutunnistuse liikides, kus jumal on Allah Vallhalla langenud sõdurite saal
alistumistingimusi, vaid sõlmisid igaühega eraldi kokkuleppe. Nad ei seganud end allutatud riikide siseasjadesse, ei muutnud sealset usku, keelt ega kombeid. Sageli jätis puutumata ka riigikorra. Itaalias olid enamik linnu ja rahvaid Rooma liitlased, nad pidid andma sõjajõud rooma käsutusse, loovutama maad, makse maksma ei pidanud. Vallutatud alad väljaspool Itaaliat olid Rooma provintsid, kogu maa oli Rooma riiigi omand ja selle eest tuli tasuda maksu. Provintside linnad säilitasid omavalitsuse. 11. Rooma lääne- ja idaprovintside võrdlus Idaprovintsid(Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus) olid kõrge kultuuri ja jõukate linnadega maad enne seda, kui roomlased nad vallutasid. Lääneprovintsid (Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia) aga olid enne roomlaste vallutamist alles riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis, suuremad
Avalikku võimu all mõeldakse kogu riigi juhtimis aparaati, mis hõlmab riigi võimu ja valitsuse asutuse kõrval ka selle riigi aparaadi relvastatud kultuuriüksusi (nt: politsei, lure jne) ja samuti ka sunni asutusi, nt valgla. Demokraatlikus riigis teostavad avalikku võimu funktsioone riigi aparaat oma mitmesuguste struktuuri organite kaudu ja seda teostavad ka kohaliku omavalitsuse asutused. Riigi võim on suveräänne võim – riigi võimu suveräänsus tähendab riiigi täielikku välispoliitilist sõltumattust teistest riikidest, st iseseisvust ja võimu ülimuslikkust sisepoliitilises elus, st võimu jagamatust. Riigi ülimuslikkus tähendab seda, et riigi territooriumil ei ole sellest võimust kõrgemat võimu. St riik oma võimu kellegagi ei jaga. Riigi territoorium – ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu ja see on riigi võimu eksisteerimise ja riigi võimu rakendamise looduslik ruumiline eeldus. Riigi territooriumi hulka arvatakse:
tingimusi ülekohtuseks ning toetasid juhte, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada. 3) Pettumine demokraatlikus riigikorralduses: valimiskünnise ja demokraatlike traditsioonide puudumine tekitas terava riigisisese võimuvõitluse ning ebastabiilsuse, mis kahjustas demokraatia autoriteeti ning tõi kaasa igatsuse ,,kõva käega'' valitsuse üle. 4) Majanduslikud raskused: tulevased diktaaatorid lubasid võimule pääseda riiigi abi kitsaskohtade lahendamisel ning elujärje kiiret paranemist. Esimese maailmasõja järel lootsid paljud rahvad, et üleminek demokraatlikule riigikorraldusele toob kaasa ühiskonna kiire arengu ja õitsengu. Aga kohe ei saadud stabiilsust, levisid enamikus Euroopa maades nähtused, mida võib kokkuvõtlikult nimetada demokraatia kriisiks. Demokraatliku riigikorraldust süüdistati kõiges. Kujunes välja kommunistlik, natsionalistlik ja fasistlik liikumine. 4
seisund, arvestades selle territooriumi elanikkonna entnilist kossseisu, kultuuri, ajaloolisi traditsioone ja olme erisusi. Riigi territooriumi mingile osale on antud sisemine omavalitsus, iseseisvus kohaliku elu küsimuste otsustamisel ja ka piiratud õigus anda seadusi kohaliku tähtsusega küsimustes. - Personaalne autonoomia hajutatult elavad etnilised rühmad loovad oma kultuuri- ja olmeküsimustega tegeleva organisatsiooni, kes võtavad osa riiigi poliitilisest elust, osaledes nõuandva hääleõigusega esinduste kaudu mõnede riigi keskorganite töös. - Korporatiivne autonoomia seondub keeleoskuse olemasoluga. Kõik riigiteenistujad peavad oskama selle koosluse keelt ja olmet. - Territoriaalne autonoomia esineb etnoterritoriaalse autonoomia ja kultuuriautonoomia kujul. - Etnoterritoriaalne ehk poliitiline autonoomia võimalik etniliste rühmadega tihedalt
· Uus reformitud usk-luterlus · Ka protestantism või luteri usk · Oluline pole kirik, vaid piibel · Inimene peab piiblist reaalselt aru saama · Vajalik piibli tõlkimine · Luther tõlkis esimesena piibli saksa keelde · Õndsaks saab vaid usu kaudu · Mõistis hukka patulunastuskirjadega raha teenimise · 7 sakramendist jättis alles vaid 2 · Ristimine ja armulaud. · Oli antisemiit(vihkas juute) Reformatsiooni levik Saksamaal · Kiire levik üle riiigi · Lutheri ideed olid vastuvõetavad kõikides ühiskonnakihtides · Neid oli võimalik ka muuta · Tekkealus erinevatel usulahkudele · Algasid väljaastumised kiriku vastu · Pildirüüsteliikumised · Talurahvasõda saksamaal 1524-26 · Juht Thomas Müntzer tahtis luua jumalariiki · Usupuhastus politiseerus · Tekkis põhimõte ,,kelle võim, selle usk" · Tekitas juurde palju probleeme · Saksamaa oli killustunud, puudus keskvõim
ettevõtlus, autarkia oli eesmärk, valitsus toetas rasketööstuse, sõjatööstuse jne arengut. 6. Mida tähendas korporatiivne riik? Riik on üles ehitatud seisuste ja majandustegevuse reglemantatsiooni järgi, st. Kõik inimesed kinnitatakse määratud tegevusse vastavalt rahvus ja rassi tunnustele. On määratud isa seisuse (korporatsiooni) majandustegevus: toodetud kauba hulk, kaupade turg, hind jne. (Saks) Riigi majandus on koondatud korporatsioonidesse ja nende kaudu viidi ellu riiigi poliitikat. Majanduakoda moodustati oma liikmete majanduslike kutsehuvide seisukohalt. (Itaalia) (lk 293- 315) 1. Kuidas iseloomustada J. Keynesi praktilise majandustegelasena? (,,Tööhõive , intressi, ja raha üldteooria" On töötanud Briti rahandusministeeriumi maksunõunikuna, Inglise panga direktorina 2. Miks peetakse J. Keynesi 20. saj. suurimaks majandusteadlaseks? Aastatel 1940-1950 saavutasid tema teoreetilised ja praktilised majanduspoliitilised ideed ülemaailmse
möödudes. Eestis toimuvad riigikogu ja kohalikuomavalitsuste valimised iga 4a tagant ja presidendi valimised iga 5a tagand. Demokraatliku valimise tunnused: 1.võim ei ole koondatud ühe isiku vastase kätte. 2.võim ei ole avalik ja kontrollitav. 3.võim seisab rahvale võimalikult lähedal. PÕHISEADUSED JA TEISED AKTID. Põhiseadus ehk kontsioon on kõige tähtsam seadus riigis, selle ülesanne on aidata, tagada demokraatiat riigis. PÕHISEADUS: *sätestab riiigi(valitsuse) eesmärgid. *määratleb kodaniku õigused, vabadused ja kohustused. *kirjeldab valitsuse struktuuri võimu asutuste ülesanded ja nende moodustamise korda. Riigi arenedes vajavad kõik seadused ajakohastamist ja täiendamist. Eesti põhiseadust on võimalik muuta nii rahva kui parlamendi hääletuse korras: *põhiseaduse muutmist saab algatada eesti president v vähemalt 21 riigikogu liiget. Riigikogus
Struktuur on paljuski aadli omavalitsust silmas pidades. Selle kõrval ka riiklik administratuur, mis on palju keerulisem. Eesti asehaldusala jaguneb linnuse läänideks ( tln linnuselään, haapsalu, lihula ja koluvere, Paide, Rakvere ja Narva linnuslääni). Haarab enda valdusse läänistamata mid- tegemist riigi maaga. Linnuse läänides riik teostab oma võimu. Eesti aadliomavalitsuse kätte jäänud maid valitseb aadel ise e eestimaa rüütelkond. Riiigi kätte langenuid maadel teostab võimu riik. E võimalik rääkida dualismist 1584 a oluline, sest kuningas deklareerib siis et aadlimaadl võimu ei teosta, riik eramaadel makse koguda ei saa+ kohtuvõim jääb aadlikele. Linnuseläänid jagunevad mõisaläändieks e kroonu e riigimõisad on need. Kroonumõisate eesotsas on ... foogt, kroonumõisu nim foogtkondadeks. Mõisalääne erinevates piirkondades erineval arvul. Tln linnuseläänides riigimõisaid kõige rohkem, tavaliselt
annaabi.ee 
