riigivõimu kandja on rahvas. See tähendab, et meil, hääleõiguslikel kodanikel, on õigus ja võimalus kaasa rääkida riigiasjades. Rahvas saab oma võimu teostada osaledes Riigikogu valimistel ja rahvahääletustel. Mittehääletamises saab igaüks süüdistada vaid iseend, sest meil kõigil, hääleõiguslikel kodanikel, on olnud see võimalus. Eesti riigis pole kohustatud kedagi uskumast mingisugust usku. Pole määratud ei riigiusku ega sundmõtlemist. Igaühel meist on usu- ja mõttevabadus. Samuti puudub Eestis ka riigikirik. Põhjuseks võib olla see, et eestlased on Euroopa üks ebausklikum rahvas. Kuid Eesti rahval on vabadus kuuluda kirikutesse ja usuühingutesse. Seepärast ei saagi ükski inimene teist halvustada, kui usub mingit usku. Eesti Vabariigi põhiseadusele § 45 tuginedes saab öelda, et meile ei ole keelatud eneseväljendus ning on olemas sõnavabadus
ITAALIA VALITSUS- Itaalia on mitmeparteiline parlamentaarne vabariik. Parlament koosneb VORM kahest seadusandlikust kojast. Riigipeaks on president ja valitsust juhib peminister. KEEL Itaalia keel on riigikeeleks, kuid siin kõneldakse palju murdeid. Ärimehed oskavad ka inglise keelt. USK Riigiusku ei ole, aga rahvas tunnistab ülekaalukalt roomakatoliiklust. MIDA Subjektiivsed tundmused on tõetunnetamisel tähtsamad, kui usk mingisse TUNNISTAVAD ideoloogiasse või objektiivsetesse tõsiasjadesse. Siiski varjutab kiriklik ITAALLASED ideoloogia peaaegu kõiki asjatoimetusi. Vaid kõrgharidusega itaallasel on TÕENDIKS kombeks oma väidete toetuseks fakte tuua.
Kahe viimase sajandi tuntuimad prantsuse kunstnikuid on Renoir. Mitmed meie maailmajao mõjukaimad kirjanikud ja mõtlejad on prantslased Descartes ja Monet, Cezanne, Gauguin, Matisse ja Braque. Prantsuse köök on üks paremaid Euroopas kokandus ja toidu nautimine on osa prantsuse kultuurist ja elustiilist. Religioon Ametlikku riigiusku Prantsusmaal ei ole, ehkki 90 protsenti on sündinud katoliiklikus peres. Kuna pool riigi neljast miljonist võõramaalasest on araablased või aafriklased, on linnades palju hiljuti ehitatud moseesid. Umbes üks protsent prantslastest on päritolult juudid. Prantsuse katolitsism on piirkonniti erinev. Kogu Prantsusmaal tähistatakse pidupäevi ja pühi, kuid üksnes 16 protsenti rahvast käib regulaarselt kirikus. Enamik prantslasi on ristitud ja üle
Brasiilia on Lõuna-Ameerika riik. Pindalalt viies riik maailmas, hõlmates 50% Lõuna- Ameerika mandrist. Pindala on 8 511 965 ruutkilomeetrit. Rahvaarv on 190 011 000, seisuga 2007. Rahvastiku tihedus on 22 inimest ruutkilomeetri kohta. Üle 90 % elanikkonnast elab maaalal, mis moodustab riigi pindalast 10%. Üle poole rahvastikust on pärit Euroopast. Brasiilia pealinn on Brasilia. Räägitakse portugali keelt, kuid ka hispaania, itaalia ja indiaani keelt. Brasiilias ei ole riigiusku ega ametlikku kirikut. 90% rahvastikust on roomakatoliku usku. Sellel usul on aga mitu suunda. 16% brasiillastest usub afrobrasiilia usundeid, see tähendab, et on üritatud kokku sobitada Aafrika hõimude uskumusi ja katoliku usku. Esindatud on veel ka evangelistlik katoliku usk, protestantism, judaism, budism jt usundid. Sellised multikultuurilised tõekspidamised demonstreerivad brasiillaste võimet uusi kultuure omandada ja kohandada. Pere on brasiillastele kõige tähtsam institutsioon.
Pealinn: Lissabon (Lisboa, 508 000 elanikku, eeslinnadega 2 616 100 elanikku) Pealinna geograafilised koordinaadid: 38°43 N 9°10 W Kogupindala: 92391 km² Territooriumi ulatus: põhjast lõunasse 561 km ja läänest itta 218 km Rahvaarv: 10 501 100 Riigikeel: portugali keel Naaberriigid: Hispaania Kuningriik Haldusjaotus: seitse regiooni, need on omakorda 30 väiksemaks üksuseks. Rahaühik: euro Ajavöönd: Lääne-Euroopa ajavöönd. Kellaaja erinevus Eestiga: 2 tundi. Religioon: Riigiusku pole. 97% katoliiklased. Rahvustaim: lavendel Rahvuslind: siniharakas Rahvuspuu: harilik õlipuu Hümn: ,,A Portuguesa" (,,Portugali laul") 2. ASEND Portugal asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos kõige kaugemas edelanurgas ning hõlmab umbes kuuendiku Pürenee poolsaarest. Põhja- ja idaküljest eraldab teda ainsast naabrist ligi 1300 kilomeetri pikkune piir ning lõuna- ja lääneküljest 830- kilomeetrine rannajoon, mida uhuvad Atlandi ookeani lained. Riik hõlmab veel ka
Tööpüha 1. mai Le Huit Mai, võidupüha (tähistatakse Saksamaa lüüasaamist 1945. aastal) 8. mai Bastille' vallutamise päev (iseseisvuspäev, tähistatakse Bastille' vangla vallutamist 1789. aastal ja poliitvangide vabastamist) 14. juuli Pühakutepäev (kristlik püha, mil asutatakse kõiki pühakuid, kel puudub nimepäev) 1. november Vaherahupäev, Armistice (mälestatakse I maailmasõja lõppu, milles langes iga 25. prantslane) 11. november Jõulupüha 25. detsember Usk Ametlikku riigiusku Prantsusmaal ei ole, ehkki 90 protsenti 56 miljonist kodanikust on sündinud katoliiklikus peres. Kuna pool riigi neljast miljonist võõramaalasest on araablased või aafriklased, on linnades palju hiljuti ehitatud moseesid. Umbes üks protsent prantslastest on päritolult juudid. Prantsuse katolitsism on piirkonniti erinev. Usukombeid täidetakse Marseilles's vähem kui Nantes'is, Pariisis vähem kui Bretagne'is, kus see on läbi põimitud kohalike tavadega
Ajavahemikus 1920-1940 ilmus aastas keskmiselt 1200 nimetust trükiseid, millest kolmandiku moodustasid ajutise tähtsusega pabertrükised. Poliitiliste parteide omavaheline võitlus ja kolklus tingisid ajalehtede suure arvu. 1930. aastate algul ilmus Eestis 101 ajalehte ja 194 ajakirja. Pärast 1934. aasta K. Pätsi riigipööret suleti aga ajalehtedest pooled. 5.4. Usuelu Eesti Vabariigi seadusandlusega oli kirik riigist lahutatud. Riigiusku Eestis ei olnud. Usulised talitused muudeti kodanikele mittekohustuslikeks. Kodanlik perekonnaseisuamet lahutati kirikust. Kiriku tulud kahanesid tunduvalt. Seetõttu olid vaimulikud sunnitud oma kutset senisest tõsisemalt võtma ja rahvast seesmiselt kirikuga köitma. Kiriku mõju rahvale, eriti haritlastele, jäi kogu iseseisvuse ajal suhteliselt väheseks. Vabariigi algaastail jäeti ka usuõpetus kõigist koolidest välja. 1923
ei tohiks ristida · Andreas Karlstadt pani aluse pildirüüstele · 1526 a riigipäev vürst võib määrata alluvate usu · Protestijad katoliiklaste üritusele luterlus keelata said nimetuse protestandid · Augsburgi usutunnistus (luterluse usutunnistus): emakeelne jumalateenistus, kaks sakramenti, lihne kirik, kiriku allutamine ilmalikule võimule · 1555 Augsburgi usurahu: kaks riigiusku (katoliiklus ja luterlus), "Kelle valitsus, selle usk" Ptk 32: Reformatsiooni levik SVEITS (palju eri rahvaid, jagunes territoriaalüksusteks ehk kantoniteks): · Algataja Ulrich Zwingli (oli palgasõdurite ja sõja vastu, pidas armulauda vai sümboolseks ja ebaoluliseks aktiks, uskus, et kirik peaks alluma ilmalikule võimule), kes kuulutas Zürichi paavstist sõltumatuks, hukkus hiljem kodusõjas
Algarve: 4988 km²,elanike arv - 394 000, keskus Faro Alentejo: 26 931 km²,elanike arv - 538 100, keskus Evora Assoorid: 2355 km²,elanike arv - 243 800, keskus Ponta delgada. Kokku 9 saart. Keskregioon: 23 668 km²,elanike arv - 1 792 000, keskus Coimbra Vale do Tejo ja Lissabon: 11 931 km²,elanike arv - 3 471 100, keskus Lissabon Madeira: 741 km²,elanike arv - 244 300, keskus Funchal Rahaühik: euro Religioon: Riigiusku pole. 97% katoliiklased, 1% protestante, ülejäänud 2% moodustavad moslemid, juudid ja budistid. Rahvustaim: lavendel Rahvuslind: siniharakas Rahvuspuu: harilik õlipuu Hümn: ,,A Portuguesa" (,,Portugali laul") Parlamendi nimetus: Assembleia da República Vabariigi Assamblee Keskmine eluiga: 74 aastat 4 PORTUGALI ASEND, KLIIMA JA LOODUS ASEND JA LOODUS Portugal asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos. Ta paikneb Lõuna-Euroopas
Araabia liiga tolleaegseks liidriks hakkab muutuma Egiptus. Egiptus oli üks väheseid Aafrika riike mis oli 20. saj. algul iseseisev. 1952 kukutavad Egiptuse rahvuslikult meelestatud ohvitserid kuningas Faruki kes oli Inglismaalikult meelestatud, seejärel kuulutatakse egiptus vabariigiks, ning tehakse ümberkolladusest mis teeb Egiptusest poolsotsialistliku riigi. Erinevus teistest sotsialistlikest maadest oli usus, see oli islam. Teised sotsialistlikud riigid ei omanud riigiusku ning see oli taunitav. G. A Nasser valitakse pärast kuninga kukutamist preisdentiks. Tema eesmärgiks saam majanduse ja tööstuse arendamine, ning see mees tahtis niilusele rajada Assuani pais, et rajad hüdroelektrijaam. Lääneriigid olid sellega nõus ja olid valmis seda toetama, aga kui lääneriigid said teda, et Nasser on salasidemetes teiste sotsialistlikute riikidega ning, et ta ostab suurtes kogustes Venemaalt relvi, siis jäetakse majnduslik abi Egiptusesse katki
Algarve: 4988 km²,elanike arv 394 000, keskus Faro Alentejo: 26 931 km²,elanike arv 538 100, keskus Evora Assoorid: 2355 km²,elanike arv 243 800, keskus Ponta delgada. Kokku 9 saart. Keskregioon: 23 668 km²,elanike arv 1 792 000, keskus Coimbra Vale do Tejo ja Lissabon: 11 931 km²,elanike arv 3 471 100, keskus Lissabon Madeira: 741 km²,elanike arv 244 300, keskus Funchal Rahaühik: euro Religioon: Riigiusku pole. 97% katoliiklased, 1% protestante, ülejäänud 2% moodustavad moslemid, juudid ja budistid. Ajavöönd: maailmaaeg Maakood: 351 Riigisümbolid: riigilipp ja riigihümn Rahvustaim: lavendel Rahvuslind: siniharakas Rahvuspuu: harilik õlipuu Hümn: ,,A Portuguesa" (,,Portugali laul") Parlamendi nimetus: Assembleia da República Vabariigi Assamblee Keskmine eluiga: 74 aastat Peamised tegevusalad: põllumajandus, kalandus, tööstus, teenindus ELiga ühinemise aasta: 1986
annaabi.ee 
