RT 1921, 25, 16. · Määrus riigi raudtee teenijate palkade kohta. RT 1921, 25, 17. · Seadus vallanõukogude valimise kohta. RT 1921, 26, 18. · Seadus politseiametnikkude nimetuste muutmise kohta. RT 1921, 26, 19. · Seadus vabariigi kaitsepolitsei ametnikkude vormiriiete kohta. RT 1921, 26, 20. · Seadus Petserimaa ja Naroova taguste valdade elanikkude perekonna-nimede kohta. RT 1921, 26, 21. · Seadus riigiteenijate ametsõitude tasumäärade kohta. RT 1921, 27, 23. · Seadus õlle valmistamise ja müügi kohta. RT 1921, 27, 24. · Riigivaranduste osakonna ja selle juures asuva likvideerimiskommisjoni põhimäärused. RT 1921, 28, 25. 25. mail 1921 · Seadus välisvaluuta sisseveo kohta. 25. mai 1921. RT 1921, 43, 36. Kinnitatud Riigikogu poolt 21. juulil 1921. RT 1921, 70, 74. · Seadus kohtunikkude, prokuratuuri ja kohtuministeeriumi kodifikatsiooni
Tartu Kommertsgümnaasium ÕPIMAPP Reformierakond Kristel Kard 9.c Reformierakonna seisukohad päevapoliitikas lähtuvad erakonna programmist ja püsiväärtustest, mida reformierakondlased alates 1994. aastast Eestis edendanud on. Igapäevaseid eestlaste heaolu puudutavaid otsuseid tehes arvestab iga Reformierakonna poliitik liberaalse maailmavaate põhiseisukohtadega ning sellega, mis on hea ning kasulik tervele Eesti ühiskonnale. * Kõrgemate riigiteenijate palgatõusu edasilükkamine läbis riigikogus esimese lugemise. 9.Nov. läbis riigikogus esimese lugemise keeruka nimega seaduseelnõu, millega tahetakse aasta võrra edasi lükata eeldatav riigi kõrgemate ametiisikute palgatõus ja pikendada hetkel kehtivat Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse kehtivust aasta võrra. «Rahanduslikult kaalukaim teema selles eelnõus on haigekassa ja töötukassa reservide konsolideerimine
Miks oluline personalitöö korraldamise aspektist? Jah, ATS § 64: ametnikule säilitatakse palk mõistliku aja eest, kui ametnikult ei saa teenistusülesannete täitmist oodata lühiajalise isikliku või perekondliku takistuse korral. Oluline selle jaoks, et sellise vajaduse tekkel oleks ametnikule säilitatud keskmine palk. 9. Kas avaliku teenistuse õiguses on veel seadusi, mis teatud ametnike palgaõiguseid reguleerib? Jah. Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus. 10. ATS sätestab, et avaliku võimu teostamise õiguse peatumise ajal ametnikule palka ei maksta (kui seadus ei sätesta teisiti). Millistel juhtudel siis palka maksma ei pea? ATS § 83: Avaliku võimu teostamise õigus peatub: 1) ametniku soovi korral kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotluse alusel ametisse nimetamise õigust omava isiku nõusolekul, kui teenistushuvid seda võimaldavad; 2) puhkuse ajaks;
• Vabade kutsete pidamise keeld • Riigi osalusega äriühingu ning riigi asutatud sihtasutuse juhiks ja juhatuse liikmeks olemise keeld Saadikute võrdsuse põhimõte • Fraktsiooni mittekuuluvatel liikmetel vähem õigusi • Eelnõu esimesel ja kolmandal lugemisel saab läbirääkimiste käigus esineda sõnavõttudega vaid fraktsiooni esindajad (RKKTS §98 lg 5; § 111 lg 1) Riigikogu liikme sotsiaalsed tagatised • Riigikogu liikmetele makstakse palka kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse alusel (RKLS §29) • Kõrgeim palgamäär indekseeritakse iga kalendriaasta 1. aprilliks kõrgeima palgamäära indeksiga, mille väärtus on 50% tarbijahinnaindeksi aastase muutuse ja sotsiaalmaksu laekumise aastase muutuse aritmeetilisest keskmisest. • Kõrgeim palgamäär on 5298 eurot ja 80 senti • Indekseerides kõrgeima palgamäära ja korrutades selle koefitsiendiga, saame Riigikogu liikme palga, mis on 3444 eurot ja 22 senti
naalne võrreldes kohtunike ja teiste kõrgemate riigiametnikega. Prokuröride töötasu peab olema konkurentsivõimeline tippjuristide tööjõuturul. Kahjuks Eesti prokuröride palgasüsteem nendele tingimustele täiel määral ei vasta. Esiteks puuduvad sea- duse tasandil prokuröride ametipalkade määramise põhimõtted, nende kehtestamine on täna edasi dele- geeritud valitsusele (ProkS § 22 lg 3). Teiseks võrdsustab jõustuv kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse redaktsioon riigi peaprokuröri palga tavakohtuniku palgaga esimeses kohtuastmes. Nimelt jõustub praeguse seisuga 1. jaanuaril 2012 ProkS § 22 lõige 32, mille järgi riigi peaprokuröri kuupalgamäär ei tohi olla kõrgem kui kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse*68 § 2 lõikes 1 nimetatud palgamäära, lõikes 2 nimetatud kõrgeima palgamäära indeksi ning koefitsiendi 0,65 korrutis. Riigikohtu esimehe ametipalga
107. Armuandmisõigus Vabariigi President vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab nende karistust. Armuandmispalve saab Vabariigi Presidendi nimele esitada üksnes süüdimõistetu, sest isikul on ka õigus karistust kanda, kui ta leiab selle olevat õiglase. 108. Presidendi tasakaalustav funktsioon (seoses valitsuskriiside ärahoidmisega, võimu liigse koondumise takistamisega, kõrgemate riigiteenijate nimetamisega –mh 18 õigus ametisse nimetamisest keelduda, kui see on vastuolus riigi huvidega jne) Seoses valitsuskriiside ärahoidmisega: Presidendil on ühel juhul otsustamisõigus, kas kuulutada välja erakorralised Riigikogu valimised või mitte. President kutsub kokku Riigikogu uue koosseisu istungi. Võimu liigse koondumise takistamisega: President võib jätta
KOVi teenistus Eestis puudus eraldi KOV teenistuse seadus. Seda asendasid mitmesugused KOV alased seadused ja KOV esinduskogude määrused. Omavalitsusteenistujad jagunesid 2 gruppi: 1)KOV-de esinduskogude poolt valitavad omavalitsusteenistujad (KOV-ga avalik-õiguslikus vahekorras) 2) kõik ülejäänud omavalitsusteenistujad (KOV-ga eraõiguslikus vahekorras). 1937/38: pea kõik omavalitsusametnike ja teenijate õigused ja kohustused ühtlustati riigiteenijate õiguste ja kohustustega. Riiklik järelvalve 1919. a: omavalitsuste ajutise järelevalve seadus järelevalve teostamisel juhinduti kohtuliku kontrolli printsiibist: järelevalveinstantsid pidid KOV-de õigusvastaste aktide tühistamiseks pöörduma halduskohtusse. 1934. a: mindi üle veto- e. keeluprintsiibi rakendamisele: riiklikku järelevalvet teostav organ võis oma keelava aktiga teatud tähtaja jooksul tõkestada KOV akti formaalset jõustumist. Kui ta seda
Vabariigi President vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab nende karistust. Armuandmispalve saab Vabariigi Presidendi nimele esitada üksnes süüdimõistetu, sest isikul on ka õigus karistust kanda, kui ta leiab selle olevat õiglase. 17 67. Presidendi tasakaalustav funktsioon (seoses valitsuskriiside ärahoidmisega, võimu liigse koondumise takistamisega, kõrgemate riigiteenijate nimetamisega –mh õigus ametisse nimetamisest keelduda, kui see on vastuolus riigi huvidega jne) Seoses valitsuskriiside ärahoidmisega: Presidendil on ühel juhul otsustamisõigus, kas kuulutada välja erakorralised Riigikogu valimised või mitte. President kutsub kokku Riigikogu uue koosseisu istungi. Võimu liigse koondumise takistamisega: President võib jätta seaduse välja kuulutamata, kui selleks on teatud juriidiline või poliitiline motiiv.
66. Armuandmisõigus Vabariigi President vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab nende karistust. Armuandmispalve saab Vabariigi Presidendi nimele esitada üksnes süüdimõistetu, sest isikul on ka õigus karistust kanda, kui ta leiab selle olevat õiglase. 67. Presidendi tasakaalustav funktsioon (seoses valitsuskriiside ärahoidmisega, võimu liigse koondumise takistamisega, kõrgemate riigiteenijate nimetamisega mh õigus ametisse nimetamisest keelduda, kui see on vastuolus riigi huvidega jne) Seoses valitsuskriiside ärahoidmisega: Presidendil on ühel juhul otsustamisõigus, kas kuulutada välja erakorralised Riigikogu valimised või mitte. President kutsub kokku Riigikogu uue koosseisu istungi. Võimu liigse koondumise takistamisega: President võib jätta seaduse välja kuulutamata, kui selleks on teatud juriidiline või poliitiline motiiv.
pannud kuriteo. Armuandmine vabastab süüdlase täielikult või osaliselt kuriteo toimepanemisega kaasnevatest tagajärgedest. Samas ei sea armuandmine kahtluse alla kohtulahendi seaduslikkust ja põhistatust ega mõjuta teisi analoogilise teo toime pannud isikuid. Armuandmine erinevalt amnestiast eeldab selle individuaalset taotlemist. 67. Presidendi tasakaalustav funktsioon (seoses valitsuskriiside ärahoidmisega, võimu liigse koondumise takistamisega, kõrgemate riigiteenijate nimetamisega –mh õigus ametisse nimetamisest keelduda, kui see on vastuolus riigi huvidega jne) Kui Eesti ühtsuse, s.o ühiste eesmärkide ja väärtuste edendamine piirdub peamiselt kõnede, seisukohavõttude jms PS-s otseselt reguleerimata tegevusega, 19 siis teiste funktsioonide täitmiseks näeb PS ette vastavad aktid ja toimingud. Näiteks on riigipeal Riigikogus vastu võetud seaduste suhtes edasilükkava veto
3.24 Saadikute võrdsuse põhimõte •Fraktsiooni mittekuuluvatel liikmetel vähem õigusi •Eelnõu esimesel ja kolmandal lugemisel saab läbirääkimiste käigus esineda sõnavõttudega vaid fraktsiooni esindajad (RKKTS §98 lg 5; §111 lg 1) 3.25 Riigikogu liikme sotsiaalsed tagatised •Riigikogu liikmetele makstakse palka kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse alusel (RKLS §29) •Kõrgeim palgamäär indekseeritakse iga kalendriaasta 1. aprilliks kõrgeima palgamäära indeksiga, mille väärtus on 50% tarbijahinnaindeksi aastase muutuse ja sotsiaalmaksu laekumise aastase muutuse aritmeetilisest keskmisest. •Kõrgeim palgamäär on 5298 eurot ja 80 senti •Indekseerides kõrgeima palgamäära ja korrutades selle koefitsiendiga, saame Riigikogu liikme palga, mis on 3444 eurot ja 22 senti
juulini kehtinud kohtute seaduse § 1322 lõike 2 alusel, jätkatakse pärast püsiva töövõimetuse ekspertiisiga tuvastatud püsiva töövõimetuse kestuse lõppemist kohtuniku vanaduspensioni maksmist endises suuruses töövõimet hindamata. Kohtunikupensioni määramine ning maksmine toimub riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud korras.teisiti. Kohtunikupension, välja arvatud jooksva aasta palga alusel arvutatud pension, indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud kõrgeima palgamäära indeksiga. Kohtunikupensioni ei suurendata avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel. Kui isikul on õigus saada mitut liiki riiklikku pensioni, määratakse talle üks pension tema valikul. Kohtunikupensioni ei maksta kohtunikuna töötamise ajal. Kui pensionile läinud kohtunik teeb muud tööd, makstakse talle kohtunikupensioni täies ulatuses, sõltumata töötasu suurusest.
6. Kohaliku omavalitsuse teenistus Eestis puudus eraldi KOV teenistuse seadus. Seda asendasid mitmesugused KOV alased seadused ja KOV esinduskogude määrused. Omavalitsusteenistujad jagunesid 2 gruppi: 1) KOV-de esinduskogude poolt valitavad omavalitsusteenistujad (KOV-ga avalik-õiguslikus vahekorras); 2) kõik ülejäänud omavalitsusteenistujad (KOV-ga eraõiguslikus vahekorras). 1937/38: pea kõik omavalitsusametnike ja teenijate õigused ja kohustused ühtlustati riigiteenijate õiguste ja kohustustega. 7. Riiklik järelevalve kohalike omavalitsuste üle 1919. a: omavalitsuste ajutise järelevalve seadus järelevalve kuulus linna, maakonna, valla ja alevi omavalitsuste tegevuse seaduslikkuse üle siseministri võimkonda. Järelevalve teostamisel juhinduti kohtuliku kontrolli printsiibist: järelevalveinstantsid pidid KOV-de õigusvastaste aktide tühistamiseks pöörduma halduskohtusse. 1934. a: mindi üle veto- e
annaabi.ee 
