demokraatlikuks,alandati valijate vanuse alammäära, ametiühingud.lääne-riikide majandus-arenes tänu maailmapangale ja imf-ile kiiresti.1950.aastaks oli taastatud õjaeelne majandus.heaoluühiskond-võrdsed võimalused,elu on sotsiaalselt kindlustatud.esiemsena rootsis.usa-võimsaim riik,tehti makartismi ehk kommunistide eemaldamist..britid-pärast sõda rahvusvaheline osatähtsus langes.1940 iseseisvusid briti asumaad aasias ja 1950 aafrikas.kaheparteisüsteem,1945 leiboristid-riigistasid tööstuse.prants-1944 ajutine valitsus.1946 põhiseadus ja sai parlamentaarne vabariik.saksa-jagati nsvl,usa,prants ja briti vahel ära..läänes oli liiduvabariik ja idas demokraatlik vabariik.idablokk-nsvl,poola,jugoslaavia,rumeenia,saksa dv,tsehhoslovakkia,ungari,bulgaaria,albaania,hiina,põhja-vietnam,põhja- korea,mongoolia.võin oli koondunud ühe partei kätte,kogu elu juhtis see partei,suur võim
1940. aastal okupeeris NSV Liit Eesti Vabariigi, nad tahtsid näidata, et nad on head inimesed ja neid tasub usaldada, Nad andsid vaestele inimestele maad ja nad saidki poolehoidu. 1941.- 1944. aastani toimus Saksamaa okupatsioon ja peale seda tulid venelased tagasi. Teine okupatsioon toimus 1944.-1991 aastani. Alles teise okupatsiooni ajal nägid inimesed, mida NSV Liit tegelikult soovib. Maal võtsid nad ära kõik maad nii, et ka rikkad inimesed jäid vaeseks. Linnades riigistasid nad kõik ettevõtted. Kuna Nõukogude riigiõigus aga kohaliku omavalitsuse mõistet ei tundnud ning Nõukogude Liidus olid selle asemel niinimetatud kohalikud riigivõimuorganid, mis erinevalt demokraatlikust kohalikust omavalitsusest ei tegelenud kohalike asjade otsustamisega kohalike elanike osalusel, vaid olid täielikult keskvõimu kontrolli all, siis likvideeriti Eesti kohalikud omavalitsused. Ka kõik maavanemad ja suuremate linnade linnapead vahetati mõne aja pärast juba välja.
Inglismaal toimus koloniaalimpeeriumi lagunemine suhteliselt rahumeelselt. 1940. aastate teisel poolel algas Inglise koloniaalimpeeriumi lagunemine Aasias. (india jagunes Pakistaniks (isalmiusuline riik, koosnes esialgu kahest osast: lääne ja ida tänapäeval Bangladesh) ja Indiaks) 1950.60 aafrikas. 1960-70 Ladina-Ameerika, Okeaania. Suurim kaotus oli India kaotamine Peamised kaks parteid külma sõja perioodil: Leiboristid riigi osa suurendamine majanduses. Riigistasid olulisi tööstusi raudteed, söe- ja terasetööstus. Konservatiivid riigi osa vähendamine majanduses. Müüsid ettevõtted erakätesse, mis leiboristid olid riigistanud. 1970. I poolel sai Inglismaast Naftat tootev maa põhjamere nafta. Võeti kasutusele, sest OPEC oli tõstnud naftahinda toimuvate kriiside tõttu. Falklandi sõda saar Atlandi ookeani lõunaosas, mis on olnud tüliküsimuseks Inglismaa ja Argentiina vahel. 1960
kõigile. Majanduse kiire areng ning elutaseme tõus tugevdasid Ühendriikide positsiooni maailmas veelgi. Ühendriikide sise-ja välispoliitika peamiseks eesmärgiks sai kommunismi leviku pidurdamine. Pärast sõda lagunes Briti impeerium, mis tähendas Suurbritannia rahvusvahelise tähtsuse langust. Suurbritannia säilitas endistes kolooniates majandusliku ja poliitilise mõju. Võimule tulid leiboristid, kes asusid teostama vasakpoolseid reforme - riigistasid osa tööstus ning laiendasid tunduvalt sotsiaalhooldussüsteemi. 1951. tulid võimule aga konservatiivid, kes üritasid Suurbritannia rahvusvahelisi positsioone taastada. Saksamaa purustati sõjas põhjalikult ning jagati okupatsioonitsoonideks. Majandusolukord oli äärmiselt raske. Raha oli kaotanud väärtuse ning must turg õitses. Kehtestati sotsiaal turumajandus – riik ei pea majandust vahetult reguleerima, küll aga kehtestama ettevõtjatele reeglid. Valitsus
aastate lõpul iseseisvusid Briti asumaad Aasias, 1950. Aafrikas. Enamik neist asus India eeskujul Briti Rahvaste Ühendusse, mida 1953. aastast teatakse lihtsalt Rahvaste Ühendusena. · Briti impeerium lagunes, kuid SB säilitas endistes kolooniates majandusliku ja poliitilise mõju. · Rahvusvaheline tähtsus langes · Säilis kaheparteisüsteem(kord võimul konservatiivid, kord leiboristid) · Leiboristid asusid teostama vasakpoolseid reforme, nad riigistasid osa tööstust ning laiendasid tunduvalt sotsiaalhooldussüsteeme. · Konservatiivid üritasid rahvusvahelisi positsioone taastada. PRANTSUSMAA · Kindral Charles de Gaulle moodustas maavabastamise järel 1944. aastal. Kommunistlik maailmasüsteem 14.02. · 1950. a-te algul oli kommunistide võimu all 13 riiki. Iseloomulikud jooned: 1) Võim on koondunud kommunistliku partei kätte, inimestel puuduvad
Truman. 1952a. loobus Truman kandideerimast, presidendiks sai D.D.Eisenhower. Suurbritannia Kadus koloniaalsüsteem. Erinevalt mitmest teisest suurriigist kulges Briti impeeriumi lagunemine suhteliselt valutult ning Suurbrit. säilitas endistes kolooniates maj. ja poliitilise mõju. (Rahvaste Ühendus) Säilis kaheparteisüsteem , kord võimul konservatiivid, kord leiboristid. Leiboristid asusid teostama vasakpoolseid reforme: riigistasid osa tööstust ning laiendasid tunduvalt sots. hooldussüsteeme. Konservat. ajasid mõnevõrra parempoolsemat poliitikat, üritasid Suurbrit. rahvusvahelisi positsioone taastada. Saksa maj.ime NSVL tsoonis S.-l kehtestati totalit. riigikord, lääneriikide tsoonides asuti aga teostama dem. reforme. 1948 a. algatasid vabadel valimistel valitud liidumaade esindusorganid uue, 3 läänepoolselt okupats. hõlmava põhiseaduse väljatöötamise; põhiseadus jõustus 1949a.
Aafrikas. Enamus astusid Briti Rahvaste Ühendusse., Impeeriumi lagunemine kulges suhteliselt valutult ning SBR säilitas endistes kolooniates majandusliku ja poliitilise mõju. Vähenes Suurbritannia rahvusvaheline tähtsus. Kunagisest metropolist sai üks Euroopa riik teiste seas. Säilis kaheparteisüsteem kord võimul konservatiivid, kord leiboristid. Esimesena võimul leiboristid, kes asusid tegema vasakpoolseid reforme: riigistasid osa tööstust, laiendasid sotsiaalhooldussüsteemi. 1951 konservatiivid üritasid SBR rahvusvahelist positsiooni taastada (8). 2.4 Prantsusmaa Charles de Gaule moodustas 1944 aastal Ajutise Valitsuse. Valitsesid tugevad pahempoolsed meeleolud, esimestel valimistel said palju hääli ka kommunistid. 1946 koostatud põhiseaduse kohaselt sai Prantsusmaast parlamentaarne vabariik. De Gaulle oli selle põhiseaduse vastu: 12 aasta jooksul vahetus Pariisis 22 valitsust. Võimule
aastast teatakse lihtsalt Rahvaste Ühendusena. Briti impeeriumi lagunemine kujunes suhteliselt valutult ning S säilitas endistes kolooniates majandusliku ja poliitilise mõju. Samas tähendas see rahvusvahelise tähtsuse langust, S'ist oli saanud tavaline Euroopa riik S'is säilis kaheparteisüsteem, võimul olid kord konservatiivid, kord leiboristid. Esimesed sõjajärgsed valimised võitsid leiboristid. Leiboristid asusid teostama vasakpoolseid reforme: riigistasid osa tööstust ning laiendasid tunduvalt sotsiaalhooldussüsteemi. 51. a. tulid võimule konservatiivid, parempoolse poliitikaga. Prantsusmaa sõjajärgne Prantsuse riik kasvas välja vastupanuliikumisest, mille eesotsas seisnud kindral Charles de Gaulle moodustas maa vabastamise järel 1944a. Ajutise Valitsuse. Valitsesid tugevad pahempoolsed meeleolud, esimestel sõjajärgsetel valimistel anti palju hääli ka kommunistidele. 1946 a. koostatud ja referendumil heaks kiidetud
Veebruari revolutsioon venemaal Oktoobrirevolutsioon venemaal Miks valgekaart kaotas sõja Mis on sõja kommunism 1917 juuli 1 korda kogunes maapäev ja valiti maavalitsus Sept 1917 esimene maailmasõda jõudis eesti pinnale 8. okt 1918 lääne eesti saared sakslaste käes Sakslaste sõjaline edu tõstatas eesti iseseisvumise küsimuse Oktoobris 1917 haarasid võimu enamlased üks nende juhte olid. Võim läks eestimaal venemaa nõukogude komiteele Enamlased vähedasid kodanike õigusi Riigistasid panku ja hotelle Maa kuulutati riigi omandiks Esialgu ei olnud terrorit Enamlaste kõrval jätkasid tegevust maapäev ja maavalitsus Maapäev tegutses eesti iseseisvuse heaks 15nov(28 nov) maapäev kuulutas end kõrgemaks võimuks eestis Enamlaste vastu koondusid kõik teised parteid Nad olid eesti iseseisvuse vastu ja saatsid maapäeva jõuga laiali 1.veebruar 1918 eestis hakkas kehtima uus kalender 19.veebruar moodustati erakorraliste volitustega eesti päästekomitee kuhu kuulusid konstatin
a. NATO. Sisepoliitika: makartism 1949-1954 senaator Joseph McCarthy algatatud kampaania kommunistide või nendega seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. Selle ajendiks oli hirm NSVL spionaazi ees (NSVL tuumapomm 1949.a., Rosenbergide süüasi). 2. Suurbritannia Konstitutsiooniline monarhia: 1936-1952 George V, edasi Elisabeth II. Kaheparteisüsteem, majoritaarsed valimised. Pärast II maailmasõda olid võimul leiboristid ja lõid tervisekindlustussüsteemi, riigistasid palju tööstusettevõtteid, finantseerisid odavate elamute ja korterite ehitamist vaestele heaoluriigi kujunemine. Koloniaalimpeeriumist loobumine: 1947.a. iseseisvusid India ja Pakistan, järgnesid Birma ja Tseilon. Koostöö jätkus Briti Rahvaste Ühenduse raames, mis alates 1953.a. kannab nimetust Rahvaste Ühendus. Keeruliseks sisepoliitiliseks küsimuseks sai Põhja-Iirimaa küsimus. 1949.a. liitus Marshalli plaaniga ja oli üks NATO asutaja.
30. ulatuslik propagandakampaania lubasid sõja lõppu maa ümberjagamise lubadus Maapäev aeti bolševike poolt jõuga laiali Bolševikud katkestasid Asutava Kogu valimised Arreteeriti ja saadeti Siberisse asumisele baltisakslasi Majanduses riigistasid: pangad, tööstused, hotellid, suurärid, restoranid,, valmistuti elamute natsionalisserimiseks, maa võeti riigiomandisse, üritati moodustada sotsialistlike suurmajandeid Poliitikas: demokraatia asendus enamlaste kontrolli all olevate nõukogudega, tööd alustas punakaart, seati sisse revulutsioonilised kohtud, tsensuur 31. 32
Peale sõda inflatsioon. Leiboristid teostasid oma võimuoleku ajal natsionaliseerimist, konservatiivid jällegi denatsionaliseerimist ja subsideerimise vähendamist. 4.4.2 SISEPOLIITIKA Valitsevad kaks suuremat parteid. Praegu Konservatiivid ja Leiboristid ehk Töö Erakond (sisult sotsialistlik). Peale sõda, esimestel valimistel kaotas Winston Leonard Spencer Churchill oma peaministri koha Clemente Attleele 1951. aastani. Siis kaotas Attlee oma koha jälle Churchillile. 1945 - Leiboristid riigistasid Inglise Panga. 1947 - riigistati lennuliiklus ja söekaevandus. 1951 - riigistati raudteed, energeetika, gaasitööstus, terase tööstus. 1952 - Kuningannaks sai Elisabeth II (sündinud 21.04.1926). 1953 - Winston Churchill sai Nobeli kirjandus preemia. 1955 - Peaministriks Anthony Eden. 1957 - Peaministriks Harold MacMillan. Samal aastal sai Suurbritannia tuumapommi omanikuks. Selle mõjul tühistati üldise sõjaväe kohustuse seadus.
annaabi.ee 
