olid liiga tugevad ja selle tagajärjel kaotas Kartaago kogu oma laevastiku, valdused väljaspool Aafrikat ja oma sõjalise tähtsuse samuti. Aga, kuna Rooma suhtus ikka veel Kartaagisse umbusklikult, päästis Rooma valla ka Kolmanda Puunia sõja. Kartaago suudeti lõplikult vallutada lõpuks aastal 146 eKr. Kuna Rooma laiendas veel oma maid ja võimu, oli Rooma võim jõudnud ka Aasiasse ja seega oli Roomast saanud Vahemere valitseja. Roomas oli riiklik kord kindlalt paika pandud. Riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid. Magistraadid valiti rahvakoosolekul üheks aastaks ja igasse ametisse valiti korraga vähemalt 2 inimest. Tasu nendel kohtadel ei makstud, kuna riigi teenimist peeti kodaniku aukohuseks, see aga tähendas seda, et kandideerida said ainult jõukad inimesed. Kõrgeimad magistraadid olid kaks konsulit, kelle ülesanne oli juhtida sõjaväge. Preetorid tegelesid õigusemõistmisega, kuid võisid ka sõjaväge juhtida.
ülekaalus kartaagolased. Rooma rajas tugeva laevastiku ja saavutas mitu tähtsat võitu. Vaenlane palus rahu, osa valdusi läks Roomale. Teised Puunia sõjas (218-201 eKr) purustas kartaagolaste väepealik Hannibal Cannae lahingus Rooma väe. Nad ei suutnud oma edu ära kasutada ja otsustavas lahingus said nad lüüa. Kartaago kaotas kogu laevastiku ja kõik valdused väljaspool Aafrikat. Kolmandas Puunia sõjas hävitati Kartaago. Aastal 146 eKr. Roomlased nimetasid oma riiki res publica. Riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud, riigiametnikud ehk magistraadid. Magistraadid valiti rahvakoosolekul üheks aastaks. Nad pärinesid rikaste roomlaste seast. Kõrgemad magistraadid olid kaks konsulit, kes juhtisid sõjaväge. Preetorid tegelesid õigusemõistmisega. Tsensorite ametiaeg kestis viis aastat. Nad korraldasid kodanike loendus ja koostasid senaatorite nimekirja; nende järelvalve all olid kodanike elukombed. Rahvatribuunid valiti plebeilist päritolu kodanike seast.
Võitlus kartaagoga kestis alles, kui rooma riik hakkas oma võimu laiendama ida poole. Sealsete hellenistlike suurriikidest langes esimesena tema löögi alla makedoonia. Aastal 149 ekr saavutasid rooma makedoonlaste üle otsustava võidu. Aastal 133 ekr pärisid roomlased Pergamoni kuningalt testamendiga tema väike-aasias asunud riigis. Nii jõudis rooma võim aasiasse. Roomast oli saanud vahemete valitseja. Vabariiklik olikord. Roomlased ise nimetasid oma riiki res publica. Rooma riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid. Magistraadid, kes valiti rahvakoosolekul üheks aastaks, olid kollegiaalsed. See tähendas et igasse ametisse valiti korraga vähemalt 2 inimest. Ametisse tuli kandideerida kindlas järjekorras. Tasu nendel kohtadel ei makstud, sest riigi teenimist peeti kodaniku aukohuseks. Kõrgeimad magistraadid olid kaks konsulit, kes pidid eeskätt juhtima sõjaväge. Neid saatis 12 auvahti. Konsulite järgi nimetati aastaid
seisis senat, kaks konsulit. kogu itaalia ala alistati roomale, loodi rahvatribuunid, 450ekr 12 tahvli seadused, alistati kreeka, kartaago, gallia, suurenes orjade arv, liideti egiptus varajane keisririik(30ekr-3saj pkr)-riik arenes edasi 2 saj pkr alistati Daakia piirkond, keisril oli vetoõigus peaaegu kõigile otsustele, kodakondsus kaotas oma mõtte. Valitsemiskorraldus Aastal 510 ekr kehtestati Roomas vabariik. Rooma riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolek ja riigiametnikud ehk magistraalid. Magistraalid-valiti üheks aastaks, olid kollegiaalsed-korraga kaks inimest. Nendel kohtadel palka ei makstud. Konsulid juhtisid sõjaväge. Neid saatis 12 auvahti. Preetorid- tegelesid õigusmõistmisega,võisid ka vajadusl konsulit asendada. Tsensorid-ametiaeg kestis 5 aastat, korraldasid kodanike loendust ja koostas semaatorite nimekirja, nende järelvalve all olid kodanike elukombed, kui riiki
Hiljem seisustevahe kadus, roomlased ühtsed võrdsed kodanikud- rooma rahvas. Tegelt pold võrtsust, asju otsustasid kitsas ring jõukaid- rikkad patriitsid ja plebeid. Suurriigi teke: Rooma vallutas Puunia sõdade tulemusel Kartaago(146eKr), peale seda ka Makedoonia(149eKr). 133eKr päriti Pergamoni kuningalt testamendiga Väike-Aasias asunud riik, nii jõudis Rooma võim aasiasse. Roomast sai Vahemere valitseja. Valitsemine: Rooma riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud e magistraadid. Senat-valitsev riiginõukogu, koosnes endistest ja tegevatest magistraatidest. Rahvakoosolekuid kutsuti kokku selleks, et hääletada juhatava magistraadi ettepanekute üle, lihtkodanikel puudus õigus teha ettepanekuid. Magistraadid valiti rahvakoosolekul üheks aastaks, tavaliselt pärinesid rikaste roomlaste seast. Tasu selle töö eest ei makstud. Võim vallutatud maades: vallutatud alade suhtes kehtis
Sõja võitsid roomlased. Teine Puunia sõda (218-201 eKr)- Kartaagolaste väepealikuks oli Hannibal, kuid siiski Rooma võitis ja Kartaago kaotas oma sõjalise tähtsuse. Kolmas Puunia sõda- Roomlased alustasid sõda, et Kartaago lõplikult hävitada, mis toimus 146 eKr. Roomast sai Vahemere valitseja, kui oli võidetud ka Makedoonia ning Pergamon pärandas tema Väike- Aasias asunud riigi. Roomlased nimetasid oma riiki res publicaks, mis hakkas tähistama vabariiki. Rooma riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid. Magistraate valiti rahvakoosolekul üheks aastaks ja ametisse korraga 2 inimest. Kõrgemad magistraadid olid 2 konsulit, kes pidid sõjaväge juhtima. Preetorid tegutsesid õigusemõistmisega. Tsensorit olid ametis 5 aastat ja korraldasid kodanike loendust, koostasid senaatorite nimekirja ja nende järelvalve all olid kodanike elukombed. Kui riiki ähvardas oht, võiks ametisse määrata ka diktaatori
ülesandeid ja koguma makse. Nad ei saanud riigilt palka. Nad pressisid kodanikelt raha välja. Plebeide õigused- neil oli lubatud osaleda rahvakoosolekutel, oli õigus valida enda seast rahvatribuunid, kes tohtis keelata seaduseid, mis olid neile kahjulikud, nad nõudsid ka seaduste kirjapanemist. Nii avaldati 450eKr esimene Rooma seadustekogu- 12 tahvli seadused. Need olid plebeidele karmid. Nobiliteet- kuhu kuulusid jõukamad plebeid ja patriitsid, kes juhtisid riiki. Res Publica-Rooma riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid-, kes valiti üheks aastaks, igasse ametisse valiti korraga 2 inimest. Kõrgeimad magistraadid olid kaks konsulit, kes pidid eeskätt juhtima sõjaväge, neid saatis 12 auvahti. Diktaator- valiti siis kui riiki ähvardas oht kuni 6 kuuks. Vallutussõjad tõid kaasa talupoegade laostumise. 2 nobiliteedi hulka kuuluvadt riigimeest, vennad gracchused, püüdsid olukorda reformide teel muuta
Rooma laiendas oma võimu ka ida poole . Esimesena vallutati Makedoonia 149 eKr , vallutati ka Kreeka , 133 eKr sai Rooma Pergamoni kuningalt testamendiga tema Väike- Aasias asunud riigi . Roomast oli saanud Vahemere valitseja . 23.4 Vabariiklik kord . Roomlased nimetasid oma riiki res publicaks ja alguses ei tähistanud see mingit riigikorraldust , kuid hiljem tähistas see eelkõige vabariiki . Rooma riigiorganitena tegutsesid senat , rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid . Magistraadid valiti rahvakoosolekul üheks aastaks ja olid kollegiaalsed , ehk igasse ametisse valiti korraga kaks inimest , et takistada ühe riigiametniku võimu liigset tugevnemist . Ametitesse tuli kandideerida madalamalt kõrgemale . Palka riigiametnikud ei saanud , ja sellepärast said nad olla vaid rikkad kodanikud . Kõrgemad magistraadid olid kaks konsulit , kes pidid juhtima sõjaväge
Nad tohtisid keelata senati otsuse teokstegemise. Plebeide survel avaldati ka 450 e.m.a. esimene seadustekogu 12 tahvli seadused. Nendega olid esimest korda kirja pandud ka inimeste õigused. Plebeide õigusi üha laiendati ning aastaks 287 e.m.a. seisusevahe kadus ning kõik moodustasid seaduse ees võrdse rooma rahva (Populus Romanus). Roomlased nimetasid oma riiki Res Publica (rahva asi). Riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid. Kõik ametnikud olid kollegiaalsed, st. kõigile ametikohtadele valiti kaks inimest, enamasti üheks aastaks. Tasu nendel kohtadel ei makstud, riigi teenimine oli auasi. Seega said riigiametit endale lubada ainult jõukad kodanikud. Magistraadid olid (alates kõrgeimast): Konsulid juhtisid eelkõige sõjaväge. Preetorid õigusemõistjad, aga neil oli õigus asendada vajadusel konsuleid
Teises lahingus olid roomalased edukamad, nad vöitsid puunialased, saades Sürakuusa riigi Sitsiilias ja Kartaago valdused väljaspool Aafrikat. Kolmanda Puunia söjaga (146 eKr) vallutati terve Kartaago. Aastal 149 eKr allutasid roomalsed ka Makedoonia. Aastal 133 eKr pärisid roomlased Pergamoni kuningalt testamendiga Väike-Aasias asunud riigi. Rooma vöim jöudis Aasiasse. Vabariiklik kord Roomlased nimetasid oma riiki res publica (ühiskondlik asi). Rooma riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid. Magistraadid valiti rahvakoosolekul üheks aastaks, olid kollegiaalsed. Riigiametnikud ei saanud palka. Köige tähtsamad riigiametnikud olid kaks konsulit, kes pidid eeskätt juhtima söjaväge. Preetorid tegelesid öigusemöistmisega, kuid vöisid ka söjaväge juhtida ja vajadusel konsulit asendada. Tsensorid korraldasid kodanike loendust ja koostasid senaatorite nimekirja. Nad valiti viieks
hulka ja kes võis astuda riigiametisse ja pääseda senatisse, ja plebeid kodanike seisus, kuhu ei kuulu patriitsid, neil oli õigus osaleda ainult rahvakoosolekul. Ühiskondlikud suhted jagunesid klientideks ja patroonideks. Kliendid olid patroonide (rikas ja mõjukas kaaskodanik) kaitse alla. Rooma linna valitsemine ja ühiskond vabariigi ajal: Roomlased nimetasid oma riiki res publica ehk avalik/ühiskondlik asi, mis hakkas hiljem tähendama vabariiki. Riigiorganitena tegutsesid: * Senat koosnes ~300 liikmest ehk senaatorist, kes olid sugukondade vanemad; hiljem ka magistraadid. Selle ülesandeks oli kujundada sise- ja välispoliitikat, juhtida sõjandust ja rahaasju. 5 * Rahvakoosolekud elamispiirkonnad ja sõjaväeosad, iga väeosa või piirkond andis kokku ühe hääle. Ülesanneteks oli magistraatide valimine, sõja ja rahu üle otsustamine, seaduste vastuvõtmine (senati heakskiidul)
133 eKr pärandas Pergamoni kuningas Väike-Aasias oma riigi roomlastele. Nii sai alguse Rooma võim Aasias. Rooma oli tõusnud ülekaalukalt tugevaimaks riigiks Vahemeremaades. Riigikord Roomlased ise nimetasid oma riiki res publica (avalik asi). Kuigi selle mõistega ei seostatud ühtegi kindlat valitsemisviisi, hakkas ta Rooma riigikorraldusest tulenevalt tähistama eelkõige vabariiki ja omab seda tähendust ka paljudes tänapäeva keeltes. Rooma riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid. Magistraadid valiti rahvakoosolekul üheks aastaks. Nad olid kollegiaalsed, mis tähendab, et igasse ametisse valiti korraga kaks või enam meest. Nii vältisid roomlased riigiametnike võimu liigset tugevnemist – kui üks ametnikest hakkas ülemäära esile pürgima kohtas ta suure tõenäosusega oma kolleegi (või kolleegide) vastuseisu. Ametisse tuli kandideerida kindlas
annaabi.ee 
