-Käsitöö ja kaubanduse areng Linnade kiirem areng Vahemere ümbruses Vastuolud maaisanda ja linna vahel Linn vabanes maaisanda alt -Vabaks ostes -Sõjalisel teel -Maaisand andis linna vabaks Linnaõigus Linna juhtimisel põhimõtted, seadused Võeti teistelt linnadelt -> sõsarlinn Linn piiritleti müüriga Väljaspool vaestelinnaosa-agul karistus- ja hukkamispaigad Linnad jagunesid: Linnriigid-omaette üksus,sise ja välispoliitika Vabalinnad- Sõltumatu võimuga linn riigis Riigilinnad- Oma linnavõim,kõrgeim kohtuvõim maahärra Maaisandast sõltuv linn, kodanikud ei olnud vabad Raad Linnanõukogu Raehärrad kaupmeeste ühingu gildi liikmete seest! Bürgermeistrid Rae juhtkond Sündik seadusetundja Rae ülesanded: Soodustada kaubandust,käsitööd, linna huvide kaitse Seaduseandja,julgeolek kohtumõistja Vaeste hoolekanne, vaestemaja ülevalpidamine Erialane jagunemine tsunftidesse -Käsitööliste tsunftid Tsunftigildi juhtis meister ehk oldermann
NB! Kõige kiiremini iseseisvusid Itaalia linnad 11.-13.saj. (P: seos aktiivse kaubandusega ja sellest saadavate tuludega) Näiteks: · Genua kujunevad iseseisvateks linnvabariikideks: · Firenze > sõltumatu sise- ja välispoliitikaga · Veneetsia > oma sõjaväe ja kohtuga > iseseisva maksusüsteemi ja müntimisõigusega · Saksamaal olid: vabalinnad - laialdase omavalitsusega linnad (Köln, Worms, Maintz) riigilinnad - linnad, kus kõrgem haldus- ja kohtuvõim kuulus Saksa- Rooma keisri ametnikele 2 · Linnade valitsemine: NB! Linnade valitsemise aluseks oli senjööri poolt antud linnaõigus, mis põhines: kohalikul tavaõigusel senjööri poolt antud privileegidel rae poolt välja antud määrustel jne. · Linnade elu juhtis raad = linnanõukogu · Raad koosnes: - raehärrad tavaliselt jõukad kaupmehed
Käsitööliste tsunftide ühenduseks linnas oli Väikegild. Keskaegsete linnade elu toimus tavaliselt erilise linnaõiguse alusel. Selle andis tavaliselt kas maahärra või valitseja, kelle vasalliks maahärra oli. Saksamaal ja Saksa mõjupiirkonda kuuluvatel aladel saadi linnaõigused tavaliselt maahärralt. Linnaõiguse ulatuse järgi jagunevad linnad kolmeks: linnriigid, mis omasid iseseisvat sise- ja välispoliitikat, vabalinnad, mis omasid laiaulatuslikku omavalitsust, riigilinnad, mis kõrgem haldus- ja kohtuvõim kuulusid maahärra esindajale. Läänemereruumi tuntuimaks linnaõiguseks oli Lübecki linnaõigus, mis oli kehtiv ka näiteks Tallinnas. Linna elu juhtis raad, mille liikmete arv sõltus linna suurusest. Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust ning omama kinnisvara linna piires, samuti ei tohtinud ta teenida elatist käsitööga, seetõttu valiti rae liikmeid kaupmeeste seast. Palka raehärrad oma tegevuse eest ei saanud
Selle andis tavaliselt kas maahärra või valitseja, kelle vasalliks maahärra oli. Saksamaal ja Saksa mõjupiirkonda kuuluvatel aladel saadi linnaõigused tavaliselt maahärralt, Prantsusmaal aga jagas linnadele linnaõigusi kuningas, kes lootis sel teel teha linnadest oma liitlased võitluses feodaalide võimu kärpimise eest. Linnaõiguse ulatuse järgi jagunevad linnad kolmeks: linnriigid, mis omasid iseseisvat sise- ja välispoliitikat, vabalinnad, mis omasid laiaulatuslikku omavalitsust, riigilinnad, mis kõrgem haldus- ja kohtuvõim kuulusid maahärra esindajale. Läänemereruumi tuntuimaks linnaõiguseks oli Lübecki linnaõigus, mis oli kehtiv ka näiteks Tallinnas. Linna elu juhtis raad, mille liikmete arv sõltus linna suurusest. Rae liikme, raehärra, staatus oli eluaegne, kui mõni neist suri, valis raad talle asendaja. Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust ning omama kinnisvara linna piires, samuti ei tohtinud ta
usupuhastusel liitude üheks protestantlikuks reformat. Augusburgi usutunnistus ja usurahu: Keiser Karl V soovis sisemaiste usuvaidluste lahendamist, et ühendada jõud välisvaenlaste vastu. Selleks kutsuti 1530 Augusburgis kokku Saksa Riigipäev. Riigipäevale esitatud dok sai tuntuks kui Augsburgi usutunnistus. Karl V võttis katoliikluse kehtestamiseks kasutusele vägivalla. 1531 sõlmisid osad vürstid ja riigilinnad Schmalkaldeni Liidu protestantluse kaitseks. Karl V kaotas teise sõja ja sõlmiti 1555 Augsburgi usurahu- "kelle maa, selle usk". 32Reformatsioon sveitsis: zwingli ja calvin: riigis valitses kantoni süsteem, mis koos olles moodustas sveitsi riigi. 16.saj algul koosnes see 13 kantonist ~850 000inimest. Metsakantonid- raskesti läbipääsvates kohtades, nt mäed. Piimakarjakasvatus, tehti juustu.Linnakantonid- peamiseks jäi maaviljelus, veinitootmine. Pangad ja manufaktuur.
Tuntum oli Lübecki linnaõigus. Linnaõigus Lääne-Euroopas alates 11. sajandist. Määratleti privileegi linna ja linnaelanike jaoks. Eesti keskaegsete linnade linnaõigused pärinesid Saksamaa linna õigusest. Lübecki õigus oli keskaegne Mandri-Euroopa õigusnormide kogumik, mis oli kehtiv ühtekokku ligi sajas linnas. Linnaõiguse järgi jagunevad linna: ● linnriigid- omasid iseseisvat sise- ja välispoliitikat ● vabalinnad- omasid laiaulatuslikku omavalitsust ● riigilinnad- kõrgem haldus- ja kohtuvõim kuulusid maahärra esindajale Linna õiguskord Liivimaal kujunes naaberlinnade eeskujul: ● Lübecki õigus- Tallinn, Narva, Rakvere ● Riia õigus- Tartu, Viljandi, Paide, Uus-Pärnu, Haapsalu ● Piiskopiõigus- Vana-Pärnu Lübecki õigus – Tallinn, Rakvere, Narva, 17. saj teisest poolest ka Haapsalu. Lübecki õigus oli keskaegse mandrieuroopa õigusnormide kogumik. 15. mai 1248. a andis Taani kuningas
Prantsusmaal aga jagas linnadele linnaõigusi kuningas, kes lootis sel teel teha linnadest oma liitlased võitluses feodaalide võimu kärpimise eest. Linnaõiguse ulatuse järgi jagunevad linnad kolmeks (teine ja kolmas jaotus on iseloomulikud Saksamaale): 1. linnriigid - omasid iseseisvat sise- ja välispoliitikat (n Veneetsia ja Genova jt) 2. vabalinnad - omasid laiaulatuslikku omavalitsust (n Köln, Mainz jt) 3. riigilinnad - kõrgem haldus- ja kohtuvõim kuulusid maahärra esindajale (n Nürnberg, Augsburg jt) Läänemereruumi tuntuimaks linnaõiguseks oli Lübecki (Lüübeki) linnaõigus, mis oli kehtiv ka näiteks Tallinnas. Järgnev linna valitsuskorra kirjeldus tuginebki Lübecki linnaõigusele. Linna elu juhtis raad (sks k Rat - nõukogu), mille liikmete arv sõltus linna suurusest. Rae liikme - raehärra - staatus oli eluaegne, kui mõni neist suri, valis raad talle asendaja
valitsejate võimuvõitluse vahendiks ... talurahva mässud al. 1524-25 - Luther toetas vürstide võimu: Vürstidel ja riigil on õigus korraldada oma äranägemise järgi alamate usuelu (rahva ,,kannatlik kuulekus ülemkihile") ; kirik: sõna/ ilmalik valitsus: mõõk Garanteeris Luteri kiriku edu Põhja-Saksamaal ja Skandinaavias: Uued evangeelsed Luteri riigikirikud (Rootsis ja Taanis, 1520ndatel) - Luteri konfessiooni levitajad Saksamaal: territotiaal vürstid ja linnakodanlus (riigilinnad) Luteri kirikute alusdokument (kuni tänaseni): 1530 Augsburgi riigipäeval usutunnistus (confessio augustana), mille pani kirja Lutheri töökaaslane Philipp Melanchton ... Karl V ei kiida heaks. Saksamaa evangeelsed riigiseisused moodustasid enda kaitseks: 1531 Schmalkadeni liidu , kes otsis tuge Saksa keisri ja paavsti vastu Prantsusmaalt, kes oli habsburgdünastia vastane. Tulemusi: - Nii oli Saksamaa usuline lõhenemine tõsiasi (uued Luteri kiriku kogudused)
aastal sõlmitud Augsburgi usurahuga tunnustati protestante Augsburgi usutunnistuse alusel teise riigireligioonina. Seega puudutas usurahu vaid luterlasi. Kalvinistid ja kõik teised usulahud jäeti usurahust välja. Ühtlasi sätestati, et alamad peavad järgima maahärra usutunnistust: kelle võim, selle usk (cuius regio eius religio). See põhimõte pidi tagama usuühtsuse vähemasti vürstkondade tasandil. Erandiks olid riigilinnad, mis kohustusid lubama mõlema konfessiooni teenistusi. Vaimulik vürst (peapiiskop, piiskop) pidi usuvahetuse korral ameti maha panema ning kapiitel valima uue katoliku usku järeltulija. Aadlile ja linnadele kindlustati ka vaimulikel territooriumidel usuvabadus. Reformatsioon võitis ennekõike Saksamaa põhja ja idapoolsetel aladel. 14
toetasid vürstid pigem protestante, kartes keisrivõimu tugevnedes kaotada oma võimupositsioone. Augsburgi usurahu. 1555.a sõlmitud Augsburgi usurahuga tunnistati protestante Augsburgi usutunnistuse alusel teise riigireligioonina. Seega puudutas usurahu vaid luterlasi. Cuius regio, eius religio. “kelle võim, selle usk”. Alamad peavad järgima maahärra usutunnistust. See põhimõte pidi tagama usuühtsuse vähemasti vürstkondade tasandil. Erandiks olid riigilinnad, mis kohustusid lubama mõlema konfessiooni teenistusi. Vaimulik vürst (peapiiskop, piiskop) pidi usuvahetuse korral ameti maha panema ning kapiitel valima uue katoliku usku järeltulija. Aadlile ja linnadele kindlustati ka vaimulikel territooriumidel usuvabadus. Vestfaali rahu usulist korraldust puudutavad sätted. 24. oktoobril 1648 kirjutati üheaegselt Münsteris ja Osnabrückis rahulepingule alla. Vestfaali rahu kinnitas taas Augsburgi usurahu põhimõtteid
kohtumõistmine, rahandus). Kaasistujaid vaja kohtus, võtavad üle ka teisi foogti kohustusi, neid nim skabiinideks (kaasistujad). Omavalitsuse õiguste laienemine: 1. Linn mõistab oma kodanike üle kohut. 2. Finantsiline vabadus. 3. Legitiimne õigus (väljaspool Itaaliat). Linnlased moodustavad vennaskonna ehk kommuuni, millesse astumist kinnitatakse vandega ja mille eesotsas on raad. Saksamaal on vabalinnad ja riigilinnad. Vabalinnad on reaalselt iseseisvad ega sõltu maahärrast. Väiksemal riigilinnal on maahärraks kuningas või keiser ise. Ka siis kui linnal polnud omavalitsust, oli elanikel tähtsus ja nende poolehoiu võitmine valitsejale kasulik. Vahel saavutasid linnad omavalitsuse õiguse väevõimuga. Linnakogukond ehk kommuun on vabatahtlik ühendus, millega inimesed liituvad. Coniuratio linnadeliit.
tugevnemisega oma võimupositsioone kaotada, pigem protestante. 1555. aastal sõlmitud Augsburgi usurahuga tunnustati protestante Augsburgi usutunnistuse alusel teise riigireligioonina. Seega puudutas usurahu vaid luterlasi. Kalvinistid ja kõik teised usulahud jäeti usurahust välja. Ühtlasi sätestati, et alamad peavad järgima maahärra usutunnistust: cuius regio eius religio (kelle võim, selle usk), mis pidi tagama vähemasti vürstkondade tasandil usuühtsuse. Erandiks olid riigilinnad, mis kohustusid lubama mõlema konfessiooni teenistusi. Vaimulik vürst (peapiiskop, piiskop) pidi usuvahetuse korral ameti maha panema ning kapiitel valima uue katoliku järeltulija. Aadlile ja linnadele kindlustati ka vaimulikel territooriumidel usuvabadus. Reformatsioon võitis ennekõike Saksamaa põhja- ja idapoolsetel aladel. Lääne- ja Lõuna- Saksamaa jäid valdavalt katoliku usku. Karl V lootused keisririiki tugevamini liita lõppesid täieliku nurjumisega
annaabi.ee 
