UUSAEGNE RIIK Riigi olemuse muutumine 19. Sajandil muutusid riigi: Olemus ja valitsemiskord Riigi ülesanded avardusid tunduvalt Riigivõim sõltus üha vähem kirikust ja aadlist Rahva tahe riigi valitsemisel kaasa rääkida kasvas selletõttu hakkas muutuma ka arusaam, kelle huvides riik üldse tegutseb ja mida ta endast kujutab Varem seisuslik ühiskond, kus igal seisusel olid oma õigused ja kohustused, asendus riigikodanike poliitilise kogukonnaga, kus kõik kodanikud on seaduse ees võrdsed ning neil on ühesugused õigused ja kohustused. Militaarne tööstusriik 20. Sajandi alguseks oli tüüpiline Euroopa riik olemuselt militaarne tööstusriik. Aadlike asemel töötasid selle võimuaparaadis ülikooliharidusega hästi tasutud ametnikud, kes polnud kõrget kohta saavutanud mitte tänu sünnipärastele tiitlitele või valitsejale osutatud teenetele, vaid pühendumuse ja oskuste tõttu
Monopol on firma mille toodet rahvas peab ostma. Turumajanduse puhul otsustavad kõik ise, mida, kuidas ja kas toota või müüa. Kasumi teenimiseks peab müüa omahinna müügihinnast madalamal hoidma. Ostja ja müüja vabadus teeb võimalikuks turutasakaalu tekke. tootjad ja müüjad peavad arvestama turunõudlusega, sest tarbijal on võimalus sissetuleku järgi valida asenduskauba või täiendkauba vahel. Turg on seotud ka riigikodanike sissetulekuga. Kõrge ostujõud elavdab majandust, madal aga kahjustab seda. Majandus määrab ka riigi kaubanduse, demokraatlikes riikides valitseb majanduses liberalism ehk rahval on õigus otsustada ning seda kaitseb riik..
Nii ei olegi Ameerika majandus oma suure riigivõla ja ületarbimisega mudel, mida Eesti või mõni muu väikeriik üksüheselt saaks matkida. Kui võrrelda riikide arengutendentse viimaste aastate jooksul, siis kõige kiirema majandusliku ja ühiskondliku arengu on läbi teinud need riigid, kus on võetud suund demokraatia arendamisele. Need on ka riigid, kus valdavalt kehtib astmeline tulumaks. Kui astmeline tulumaks on selle vastaste sõnul ülearu keerukas, süvendab riigikodanike vahelist ebavõrdsust ning soodustab laialdast tulude varjamist, siis miks paljud Euroopa riigid ei kiirusta üle minema teisele maksusüsteemile? Vastus on lihtne. Enamik Euroopa riike kasutab kodanike tulu maksustamisel just astmelist tulumaksu, sest see tagab nii üksikisiku kui ka riigi jaoks suurema stabiilsuse ja kasvupotentsiaali. Ka pensionärid oleks ilmselt vägagi rahul astmelise tulumaksuga. Olgugi et
milline on toote omahind ning millise müügihinna saab ta müüjana sellele tootele panna. Selleks, et teenida kasumit peab olema müügihind omahinnast kõrgem. Kui ostjal ja müüjal on majanduslik vabadus muutub võimalikuks turutasakaalu kujunemine. Samuti peavad tootjad ning müüjad arvestama turunõudlusega. Tarbijal on võimalus valida oma sissetuleku järgi, kas tal on tarvis osta asenduskaupu või on ta võimeline endale lubama täiendkaupu. Turg on tihedalt seotud ka riigikodanike sissetulekuga, ostujõuline nõudlus mõjutab turgu oluliselt, kuna kõrge ostujõud elavdab majandust, madal aga kahjustab seda. Riigi majandus määrab ka sealse kaubanduse, demokraatlikes riikides on majanduse suund liberaalne ehk riigi majanduses valitseb liberalism. Liberalism tähendab, et rahval on õigus otsustada majanduses ning seda kaitseb riik. Turumajandus ei tähenda mitte majandusliku regulatsiooni puudumist, vaid selle
Käsumajandus · Riik ütleb: mida, kellele, kuidas, kui palju toota · majandust korraldab üks isik või valitsus · eraomandus puudub või on piiratud · majandust juhitakse plaani alusel · puudub tururegulatsioon, tagajärjeks on kaupade defitsiit 4. Sotsiaalne turumajandus vabaturumajandus koos nimetamisväärsete sotsiaalsete garantiidega inimestele, kes ei suuda hoolitseda oma toimetuleku eest 5. SKP mõõdab riigimajanduse tegevuse tulemusi, aga RKP mõõdab riigikodanike ettevõtete majanduse aktiivsust, hoolimata sellest kus tootmine toimub. Eesti SKP oli 2011. aastal 15,9 mld 6. Tarbija hinna indeks statistiline näitaja elukalliduse mõõtmiseks, mis arvutatakse kaupade tarbimis normide hindade alusel 7. Väliskaubanduse bilanss kaupade ja teenuste sisse- ja väljaveo suhe rahalises väärikuses. 2011.aastal eksport ehk väljavedu Eestis 12,012 mld , import Eestis 12,671 mld 8
c)Otsene ehk vahetu demokraatia- rahvahääletus, rahva vahetu kaasamine poliitikasse d)Esindus demokraatia- rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine, rahvas ei osale ise vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele. Valimised 1)Ülesanne-a)tagavad valitseva võimu koosseisu vahetumise b)valimiste kaudu esitavad kodanikud oma nõudmisi riigivõimule c)valimiste abil tehakse kindlaks kehtiva reziimi toetuspinna suurus d)harivad riigikodanike poliitiliselt 2)Põhimõtted- a)valimised on üldised- valimis õigused on teovõimelistel, täiseealistel ja kodakondsusega inimestel võrdsed b)valimised on vabad- *valimistele on õigus kandideerida *hääletaja on oma valiku otsuses sõltumatu c)valimised on ühetaolised ehk võrdsed- *võrdsed võimalused kandideerijatel enda tutvustamiseks *valijate hääled on võrdsed d)toimuvad regulaarselt, kindla aja tagant
ettevõtted riigi omad, enamus era. 4. Mille poolest erinevad makromajandus ja mikromajandus? – Makromajandus on kogu riigis toimuva majandustegevuse mõiste: riik ja eraettevõtlus. 5. Mida näitavad SKP ja RKP? – SKP on sisemajanduse koguprodukt: aasta jooksul konkreetsel territooriumil (riigis) toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhindades. RKP – rahvamajanduse koguprodukt: aasta jooksul riigikodanike või riigis registreeritud ettevõtete toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhindades. 6. Mis on must turg? Too näiteid musta turu ilmingute kohta. – kaupade ja teenuste ebaseaduslik ost-müük. Selline n-ö varimajandus ei kajastu SKP-s. 7. Selgita mõisted: import, eksport, kvoot. – Import on kaupade ja teenuste ostmine välismaalt. Eksport on kaupade ja teenuste müük välismaale
Kuna totaalne riik on sõduririik, nõuab ta võimude ühendamist. See tähendab riigivormi, kus võim on koondatud ühe kätte, kes on ühtlasi pealik, väejuht, ülempreester, kohtunik, seaduseandja, valitsuse ülem ja politsei. Totaalne riik on kõigil aladel kõikvõimas. Ta on isand oma alamate eraomandi üle, mille ta võib panna keelu alla või igal ajal konfiskeerida. Ta on südametunnistuse isand, ta ei salli ühtki seadust, mis piirab tema valitsuse omavoli opositsiooniliste riigikodanike vastu. Ta ei salli ühtki kohtunikku, kes asetab õiguse riigist kõrgemale. Igal riigil on 4 ülesannet: inimese kaitse kaasinimeste vastu, riigi kaitse inimeste vastu, riigi kaitse teiste riikide vastu, inimese kaitse riigi vastu. Neist ülesannetest on totaalne riik neljanda kustutanud. Totaalne riik tohib avalikkuse huvides indiviidi surmata, piinata, röövida, vangistada, välja saata, ilma et oleks vaja tõestada ta süüd. 8. Riigi totaliteedi ulatus.
Imperialism – suurriiklik mõtteviis, mille kohaselt rahvas on uhke ja väärikas kui suur ja võimas on riik. Riigi suurust ja võimsust mh ka vallutatud kolooniate hulk. Kolooniate üle omatakse poliitilist ja majanduslikku võimu. Sooviti saavutada maailmas võimalikult suurt mõjujõudu. 6. Uusaegne riik. a. Varauusaegne riik: seisuslik ühiskond. Riigivõim sõltus kirikust ja aadlikust. Riigivõimu teostas kuningas, keda nõustasid aadlikud. Uusaegne riik: Riigikodanike poliitiline kogukond. Kasvas rahva tahe riigi valitsemises. Võimuaparaadis (bürokraatia) töötasid ülikooliharidusega ametnikud. b. Rahvusriik – poliitiline süsteem, milles riiklikud huvid rajanevad rahva ühistel huvidel. Hakkas kujunema 18.sajandil. Kõirgeima võimu kandja on rahvas. Riik kuulub rahvusele. Rahvusriik peab pühaks oma territooriumi. 5. Saksa keisririigi sünd. a. Esile tõuseb Preisimaa, sest ta oli tugev sõjaliselt, 1834
Talupoegade senine maakasutusõigus ja koormisenormid kaotati, mõisnik sundis talupoegadele peale nõndanimetatud vaba lepingu lühiajaliseks maakasutuseks. 1816. aasta talurahvaseaduse rakendamiseks loodi Eestimaa uue talurahvaseaduse sisseseadmise komisjon[1]. Talupojad said isiklik vabaduse ja hakkasid ise maksma pearahamaksu ja muid riigimakse ning hoolitsema magasiaitade funktsioneerimise eest. 1816. aasta talurahvaseadus tekitas nüüdsest isiklikult vabadeks saanud talupoegade kui riigikodanike jaoks ka talurahva omavalitsused ehk mõisavallad, mis võisid mõisavalitsuse järelvalve all otsustada lihtsamaid talupoegade ühiseluküsimusi. Need langesid kokku mõisate piiridega. Kogukonnavalitsus pidi kindlustama 6 talurahvale pandud mõisa- ja riigikoormiste täitmise, hoolitsema vaeste ja haigete eest, pidama ülal koole ja valvama korra järele oma territooriumil.
Millised on need situatsioonid, kus avalikkuse huvi on vastuolus inimväärikusega? Millisel juhul õiglusega? Millisel juhul süütu kaitsmisega? *õigus perekonna ja eraelu puutumatusele- kui avaliku elu tegelane ei täida oma avaliku elu tegelase funktsioone, on tegemist ta eraeluga. *õigus au ja hea nime kaitsele jne Avalikkuse õigus oma sõnavabadust kasutada vs toimetuse õigus valida, mida ja kus avaldada. Riigi julgeolekuabinõude salvestamine vs riigikodanike õigus teada, mis riigis toimub Inimeste õigus eraelule vs ajakirjanduse majanduslik huvi Ajakirjandus kui ühiskonna valvekoer vs inimeste õigus eraelule 18 15. Relativistlik ja universalistlik eetika. Universals and Differences in Global Journalism Ethics Universiaalne eetika: mõju, tõde, objektiivsus, ausus, austus, täpsus Realtivistlik eetika: hea ja halb on suhteline. skeptilise traditsiooni mõtlejate
Veel oluline muutus: elanikkond, mis varauusajal oli olnud riigi alamad. Mõiste ,,alam" tekkis varauusaegse riigiga, kui territoriaalriigi elanikkonda oli kuidagi üheselt vaja nimetada.Kui üha enam hakkasid tekkima liberaalsed nõudmised, siis alama konseptsioon ei sobinud enam ja tekkis arusaam, et kodanikkond peab olema riik(teostab parlamenti, poliiitikas kaasarääkijad). See kaotas ,,alama" mõiste ja tekitas ,,kodaniku" mõiste. 19.saj lõpuks oli praktiliselt kogu Euroopas riigikodanike idee ja roll täiesti aktsepteeritud, v.a Venemaa. Al Prantsuse revolutsioonist kujuneb riik üha enam üldrahvalikuks nähtuseks: polnud enam monarhiakeskne, dünastiliste huvide täideviija, vaid rahva huvide täideviihja. Tekkis rahvusriigi mõiste: *mittedünastiline *mitte-kiriklik * rahvus kui riigikodanike peamine kogum on suveräänne, kes valitsust ja poliitikat suunab ja kontrollib * riik on rahvsulike huvide täideviija. Usaldus väljendus
Teine koolkond, ehk sveitsi koolkond. Natsionalism muutus 19. Saj, samastusid tihti konservatismiga. 19. Saj sulasid need kohati kokku. See tulenes konservatiivide rahva seast toetuse leidmisest. Teiselt poolt rahvuslik natsionalism oli 19. Saj alguses ysna vasakpoolne, hakkas see aegamisi paremale kalduma. 19. saj pole veel rahvusriikide ajastu, alles tekib idée rahvusriigist. Parast I MS sai see ka teoks. Riik pole autoritaarne vaid kuulub rahvale. Rahvus on kui riigikodanike peamine kogum, kes on suveräänne, peab saama oma valitsust ja poliitilisi suundi suunata ja kontrollida. Yhed rahvused tekkisid etnilisel pinnal, moned rahvused nt SB kodanluse pinnal. Nt usa tekkis koigepealt riigina ning alles siis hakati rahvust looma. 19. saj toimusid ka debatid, millistel rahvustel on oigus oma riigile, milistel mitte. Yldiselt peeti selle oiguslikeks euroopas u 12 riiki. Rahvusliku liikumise noudmised 1. keel ja kultuur
põhiseaduslikest institutsioonidest ainus mis on eraldiseisev juriidiline isik). · Rahvas. Ka seda võib käsitleda riigiorganini kui käsitleda rahvast kui põhiseaduse andjana (rahvas kui riigivõimu allikas). Teisest küljest olemas olevas riigis kehtiva põhiseaduse raames võib rahvast käsitleda ka riigiorganina (kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike riigikodanike kaudu) st rahvas kui riigiorgan tegutseb oma kodanike kaudu. SIIT KOHAST ON KAKS LOENGUT VAHELT PUUDU 3.oktoober. Riigiorganite teema lõpp. Riigi võimude lahusus ja tasakaalustatus. Rääkides võimude lahususest ja tasakaalustusest käib jutt traditsiooniliselt: · Seadusandlikust · Täidesaatvast · Kohtuvõimust Vaadates eesti põhiseadust mille kohaselt riigikoge ning vabariigi muude tähtsate asjade tegevus on korraldatud vastavalt võimude lahususe printsiibile
tsaarile esitati kollektiivne märgukiri, alla oli kirjutanud suur hulk talurahva esindajaid, novembris see esitati. Otseseid tagajärgi see kaasa ei toonud. 1860. aastate reformid Üldnimetaja mitmetele seadustele. Seaduste puhul on ühine, et kõik võeti vastu riigivõimu initsiatiivil, nende eesmärgiks oli riigialamate seisundi ühtlustamine. Parandada talurahva olukorda, ühtlustada talurahva olukorda teiste elanikkonna kihtidega võrreldes. Nimetatud ka kodanlikeks reformideks, viide riigikodanike seisundi ühtlustumise momendile. Passikorralduse seadus 1863. Mõisnike kodukariõiguse kaotamine 1865. Uus vallaseadus ehk maakogukonnaseadus1866. Mõisnikud kaotasid kontrolli talurahva omavalitsuse üle. Võimude lahususe põhimõte vallaasutustes. Tsunftisunduse kaotamine 1866. Aadlike ainuõiguse kaotamine rüütlimõisate omamisele 1866 (Liivimaal), 1869 (Eestimaal). Teotöö kaotamine koormise vormina 1869 Jüripäevast. Kõik reformid laiendasid vaba majandustegevust.
annaabi.ee 
