Surma mõisteti esialgu 36 aadlikku. Armuandmine. Poodi üles 5 mässajat. Ülejäänud sunnitööle Siberisse. Just see sündmus mõjustas Nikolai I valitsemismoodust, kõik järgnev oli järelkaja mässule. Nikolai I Teda ei valmistatud ette troonile astumiseks. Keiser Paul I poeg. Valmistati ette vanemat venda Aleksander I-st (1801-1825). Paul I järgmine poeg loobus troonist, ning Nikolai I oli sunnitud troonile astuma. Ta tunnistas, et tal ei ole küllalt hea haridus ning polnud riigijuhtimiseks otseselt ettevalmistunud. Armastas rividrilli ja sõjaväelasi. (kindel hierarhia, kuuletumine). Nikolai I kehtestas kohe valitsemisaja alguses ta analoogse korra ametiasutustes. Ta tahtis ranget distsipliini. Üks uuendustest oli ametnike arvu suurendamine. Vene elu järsk bürokraadistumine. Ametnikud ja üldine vormilisus. Väikeametnike elu kirjeldused olid 40ndaltel väga levinud. See ei ole Dostojevki originaalne käsitlus
aega perest eemal käis ta sageli kodus. Ta taotles aadlivappi. Palve rahuldati ja vapp omistati tema isale kui suguvõsa vanimale mehele. Ootamatult suri aga 11-aastane poeg Hamnet. 1599.a. suvel panid kõik trupi näitlejad ja omanikud raha kokku, et viia ellu plaan uue teatrihoone ehitamiseks. ,,Teatri" asemel ,,Gloobus". ,,Gloobusest" sai linna suurim ja parim teater. 1601 suri Shakespeare'i isa. 1603 suri kuninganna Elisabeth. Troonile pääses edevam James I kel puudus edukaks riigijuhtimiseks vajalik tarkus. Aga ta armastas teatrit. Trupile, kuhu kuulus Shakespeare, omistati kõrgeim au: nimi ,,Tema Kõrguse teenrid". 1603 puhkes katkuepideemia ja teater suleti. Ühiskondlikud olud olid teravnenud, rahva rahulolematus suruti maha vägivallaga. Shakespeare oli oma endise elurõõmu kaotanud. Sajandi algusest kuni 1607 kirjutas ta peamiselt tragöödiaid. 1608 suri Shakespeare'i ema. 48-aastasena (1612) otsustas Shakespeare millegipärast teatrist lahkuda. Kindlaid põhjuseid
Valla eesotsa asus vallavanem(mõni jõukam taluperemees, jälgis seaduste täitmist ja korda). Vallavanem võis rahatrahvi määrata või arestikambrisse toimetada. Valla eelarvet käsutas volikogu, kes kehtestas maksud ning määratles valla kulutused(vallamaja, kooli, teede, sildade korrashoid, õpetaja palk, toetused). Kulutused tasusid volikogu liikmed ise, kuid ei koonerdatud. Õpiti esindajaid valima ja koosolekuid pidama, valla poliitikat ajama. Omandati riigijuhtimiseks vajalike kogemusi. Rahvahariduse edenemine Üheks ärkamise eelduseks oli rahva haridustaseme kasv. Eestlaseste silmaring arenes tänu ajalehtedele ja raamatutele. Talupoja haridustee algas vallakoolis(kohustuslik, eesti keelne), sellele järgnes kihelkonnakool, peale seda mingi saksakeelsetesse koolidesse järjekorras: kreiskool -> gümnaasium -> Tartu Ülikool. Tartu Ülikool oli baltimaade ainus ülikool, siin õppisid ka lätlased. 1870
esinduskogu. Mõttetu, sest nad ei suutnud kokku leppida, kas hääletus seisuste kaupa või ühiselt. KUNINGAVÕIMU kriis põhjustas eelnevaid probleeme, kuid ka need omakorda tekitasid kuningavõimu kriisi. Kriisi mõjutasid peamiselt valgustusideed, mis kritiseerisid kiriku autoriteeti ja kuninga võima põhjendamist jumaliku tahtega. Kriisi süvendas Louis XVI, kellel puudusid riigijuhtimiseks sobilikud oskused. MAJANDUSKRIIS oli kõige otsesem revolutsiooni käimalükkaja. Prantsusmaal olid suured võlad ning ülejäänud kriisid süvendasid majanduslike probleemide mõju, mistõttu neid lahendada ei suudetud. ÜHISKONDLIK kriis, seisnes selles, et valitsesid mitmed vastuolud, mis tulid seisuslikust korraldusest, poliitilisest süsteemist kui ka majanduslikust ebavõrdsusest. Kolmas seisus pidid ülal pidama esimest ja teist seisust
ühendava ühise vooruse - õigluse näol. Õiglane on riik siis, kui kõik teevad oma tööd vastavalt oma soodumustele ja ei sega teisi. Minu arvamus: Too ideaalriigi mudel ise aga on kahtlemata üliidealistlik utoopia, nagu seda on kritiseeritud, kuna tavaliselt ei tea ju keegi, milline see õige otsus siiski on, samuti võivad eksida ka kõige targemad inimesed ning halvemal juhul kogu riigi isegi põhja lasta. Seega pole välistatud vead siiski ka riigijuhtimiseks ülipõhjaliku ettevalmistatuse korral. Kuna aga inimesed on erinevad, siis kipuvad nende vahel ikkagi konfliktid tekkima, nii et harmoonia saavutamine oleks tegelikkuses ikkagi üliproblemaatiline. Välistada ei saa sedagi, et isegi täieliku harmoonia korral ei tekiks ükskõik millise seisuse esindajal tahtmine teistele "käru keerata" - kasvõi igavuse pärast, kui mitte muul põhjusel. Samuti võib ka mõnel filosoofil ikkagi tulla pähe mõte haarata kogu võim enda kätte.
1.venemaa. IVAN JULM: 1530-1584 (valitses 1547 kuni surmani) Ivan lasi end tsaariks kroonida 1547 aastal. Ivan moodustas paremaks riigijuhtimiseks Valitud Raada. Sealsed isikud valis tsaar ise. Loodi teisigi keskasutusi, sealhulgas välissuhtlemist juhtiv Saadikute Maja. Pärast suurttulekahju käskis Ivan saata provintsidest saadikud, et teada saada mis toimub kaugemal ja et tema sõnumid oleksid läbi saadikute kuulda üle kogu riigi.1549 tuli kokku nn. Maakogu (koosnes saadikutest), kuid midagi erilist korda ei saadetud.1550 ,,Tsaari koodeks". Raskemate kuritegude, korduvate seadusrikkumise eest karistati
Hoopis keerukam on selgitada niisuguse kõrvalekalde põhjusi. Tavapäraselt on seda seostatud nii vasakpoolsete domineerimisega Asutavas Kogus kui ka ajutise põhiseaduse koostajate sooviga end eriliselt tähtsustada. Samuti loobus Asutav Kogu valitsuse tegevuse otsesest juhtimisest. Enamgi veel, Asutav Kogu jätkas Maanõukogu praktikat, andes valitsuse võimkonda mitmed parlamendi ülesanded, eeskätt igapäevase n.-ö. jooksva seadusandluse alal. Asutaval Kogul ei jätkunud otseseks riigijuhtimiseks aega ega jõudu. 8. mail 1919 kinnitas Asutav Kogu esimese Eesti Vabariigi Valitsuse eesotsas Otto Strandmaniga. Sellega lõppesid Ajutise Valitsuse volitused. Asutava Kogu poolt ametisse kinnitatud valitsusi juhtisid Otto Strandman (8. mai 18. november 1919); Koalitsioonivalitsus (ESDTP, Tööerakond ja Rahvaerakond) 7 Otto Strandman Tööerakond. Asutava Kogu esimeheks kõige rohkem hääli kogunud ESDTP liider August Rei
Hoopis keerukam on selgitada niisuguse kõrvalekalde põhjusi. Tavapäraselt on seda seostatud nii vasakpoolsete domineerimisega Asutavas Kogus kui ka ajutise põhiseaduse koostajate sooviga end eriliselt tähtsustada. Samuti loobus Asutav Kogu valitsuse tegevuse otsesest juhtimisest. Enamgi veel, Asutav Kogu jätkas Maanõukogu praktikat, andes valitsuse võimkonda mitmed parlamendi ülesanded, eeskätt igapäevase n.-ö. jooksva seadusandluse alal. Asutaval Kogul ei jätkunud otseseks riigijuhtimiseks aega ega jõudu. 8. mail 1919 kinnitas Asutav Kogu esimese Eesti Vabariigi Valitsuse eesotsas Otto Strandmaniga. Sellega lõppesid Ajutise Valitsuse volitused. Asutava Kogu poolt ametisse kinnitatud valitsusi juhtisid Otto Strandman (8. mai – 18. november 1919); Koalitsioonivalitsus (ESDTP, Tööerakond ja Rahvaerakond) 7 Otto Strandman – Tööerakond. Asutava Kogu esimeheks kõige rohkem hääli kogunud ESDTP liider August Rei
Lõpuks tegi ta aga ettepaneku kehtestada poliitikute jaoks mingi psühhiaatriline vmm. kontroll - just selleks, et potentsiaalseid diktaatoreid võimult eemal hoida. Too ideaalriigi mudel ise aga on kahtlemata üliidealistlik utoopia, nagu seda on kritiseeritud, kuna tavaliselt ei tea ju keegi, milline see õige otsus siiski on, samuti võivad eksida ka kõige targemad inimesed ning halvemal juhul kogu riigi isegi põhja lasta. Seega pole välistatud vead siiski ka riigijuhtimiseks ülipõhjaliku ettevalmistatuse korral. Kuna aga inimesed on erinevad, siis kipuvad nende vahel ikkagi konfliktid tekkima, nii et harmoonia saavutamine oleks tegelikkuses ikkagi üliproblemaatiline. Välistada ei saa sedagi, et isegi täieliku harmoonia korral ei tekiks ükskõik millise seisuse esindajal tahtmine teistele "käru keerata" - kasvõi igavuse pärast, kui mitte muul põhjusel. Samuti võib ka mõnel filosoofil ikkagi tulla pähe mõte haarata kogu võim enda kätte.
seisusse; 2) oligarhia - veel kõlbmatum - siin valitseb kõlblusetu, pärilike võimu- või varanduslike õiguste abil võimu haaranud väike ladvik, kildkond ("oligarhid"); 3) demokraatia - kahest eelmisestki kehvem - see vorm viivat alati andetute, ent samas ambitsioonikate ja võimuahnete hulkade valitsemiseni. Arvukas demos ei ole sünnipäraste võimete poolest ette valmistatud ega kutsutud tõeliselt võimekaks juhtimistegevuseks (riigijuhtimiseks), tema asi on juhte ja ametnikke teenindada (ainelisi vajadusi rahuldada). Kui võimule pääseb, lähevad üksikud rühmitused paratamatult tülli, mis toob kaasa stabiilsuse kadumise - paratamatult rakendub põhimõte: maksimaalselt vabadust = maksimaalselt ebapädevust; 20 4) türannia - "demokraatiast" väljakasvanud - halvim kõigist, sest võimule on pääsenud
annaabi.ee 
