mustamine põhjustasid samuti pettumust. 2.Loetle diktatuuri tunnused, too näiteid Saksamaa ja Nõukogude Liidu näol Ainult üks partei ja ideoloogia: NSVL kommunistlik partei kommunism. Saksamaa natisonaalsotsialistlik parte natsism Juhikultus: NSVL Jossif Stalin. Saksamaa Adolf Hitler Piiratakse demokraatlikke vabadusi ja inimõigusi: NSVL ja Saksamaa - täielik kontroll inimese üle vangilaagrid Riigihuvid asetatakse kõrgemale üksikisiku huvidest: NSVL ja Saksamaa üksikisikul pole tähtsust sõjaline võim Rahvast hirmutatakse pidevalt sise- ja välisvaenlastega: Saksamaa juudid, mustlased, slaavlased. NSVL jõukad inimesed, haritlased Valmistumine sõjaks ja uute territooriumide hõivamiseks: Saksamaa kohustuslik sõjaväeteenistus teede ehitus. NSVL kohustuslik sõjaväeteenistus relvatööstuse arendamine
Rikkama ja mõjukama osa moodustasid aristokraadid, kes teenisid orjade ja sõltlaste põllutööst. Ainuvalitseja ehk türann püüdis kehtestada riigis kindla korra ja sageli ka parandada vaeste elujärge. Sparta riik põhines vallutustel. Sparta riigi eesotsas olid üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat ning neile allus sõjavägi. Spartalaste maaorjad olid heloodid. Spartas oli range kodanike kasvatamise süsteem ning riigihuvid olid seal esiplaanil. Ateena oli aristokraatliku valitsemisvormiga riik. Olukord hakkas muutuma, kui Solon muutis riigis korda. Kindlalt demokraatlikuks muutis riigi Perikles. Kreeka oli orjanduslik ühiskond, kus olid enamuses barbarid. Aegamööda kujunes arusaam, et viimased ongi orjuseks loodud. Orje kasutati põhiliselt kõikidel töödel, väljaarvatud oskustöödel, mida tegid vabad inimesed. Orjatöö ja kodanike vabadusel põhinev riigikorraldus olid Kreeka
kehaliste ja sõjaliste harjutustega · 20-aastaselt loeti nad täisväärtuslikeks sõjaväelasteks (hiljem oldigi elukutselised) · 30-aastasena said nad täieõiguslikeks kodanikeks · Sellega kaasnes maatüki saamine · Õigus soetada perekond · Tööd ei pidanud tegema · Elu möödus perest eemal, sõjaline treening · Sparta s olid riigihuvid alati esikohal, tänu sellele tagati suhteline sise-stabiilsus · Vana-Kreeka kultuuripärandiks on: Teater ja Olümpimängud. Teatrid olid veinijumal Dionysose auks. Mänge peeti peajumala Zeusi auks. Aristokraatia paremate võim;ülemkiht(arhailine periood) Sofistid õpetlased Agoraa turuplats, seal peeti rahvakoosolekuid. Türannia ainuvõim. A.Suur Makedoonia kuningas. Oma sõjaretkedega võttis ta üle enam-vähem kõik Pärsia riigile kuulunud valdused.
· 7-aastasena asusid poisid elama kodust eemal eakaaslaste rühmades , kus tegeldi kehaliste ja sõjaliste harjutustega · 20-aastaselt loeti nad täisväärtuslikeks sõjaväelasteks (hiljem oldigi elukutselised) · 30-aastasena said nad täieõiguslikeks kodanikeks o Sellega kaasnes maatüki saamine o Õigus soetada perekond o Tööd ei pidanud tegema o Elu möödus perest eemal, sõjaline treening · Sparta s olid riigihuvid alati esikohal, tänu sellele tagati suhteline sise-stabiilsus · Spartas ei olnud kunagi esinenud türanniat · Teistele kreeklastele paistis Sparta hästikorraldatud riigi musternäidisena · Vaimukultuuri osa spartalaste seas on tühine
(isik pidi olema väh. 60 a).riigiametnikud-igal aastal valiti kõigi kodanike seast riigiametnikud-5 efoori. *lõpliku sõna otsustes ütles kõigi spartiaatide koosolek. Eanikkond:spartiaadid, ülejäänudahvas moodustas 2 gruppi-perioigid-vabad, kuid poliitilise õiguseta,spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud heloodid-spartiaatide maaorjad. *Kodanike kasvatamise süsteem. *spartiaadid ei pidanud tööd tegema, tegid nende eest heloodid. *range sisemise korraldusega riik. *riigihuvid esiplaanil. A:asukoht:Kesk-Kreeka *kodanikud,mittekodanikud *võim kuulus aristokraatia hulgast pärinevatele riigiametnikele ja nõukogule *riigi eesotsas seisis Perikles demokraatlik kord, aristokraatia eesõigused olid kaotatud *kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule *kodanikud:Atika täiskasvanud meessoost põliselanikud *koosolekute vahepeal korraldasid riigi elu 500- liikmeline nõukogu ja riigiametnikud kelle hulgas olid 10 väejuhti e strateegi. *igal aastal ametis 6000
aastaselt(spartiaadid) põliselanikud olid kodanikud Aristokraatia Demokraatia(kõigil 2 päritava võimuga kodanikel võrdsed kuningat õigused)millele pani Riigihuvid olid aluse Perikles tähtsamad Iga kodaniku huvid 30-liikmeline vanemate nõukogu 500 liikmeline geruusia(60 aastat) nõukogu, 10 väejuhti, senat 5 efoori kontrollisid Linnriik 4 kindlustamata küla
Need on kõik erinevad, ei kattu. Kuid võivad omavahel sattuda vastuollu. Kas moraal võib olla õigusevastane? (ISIS) miks eristatakse era ja avalikku õigust 3l viisil? - sest ühest lihtsalt ei piisa Õigus jaguneb era- ja tavaõiguseks Avalik õigus (avaliku võimu kandja, subord.suhe) jaguneb haldusõigus, karistusõigus, maksuõigus, menetlus õigus eraõigus (subjektide vaheline, koordin.suhe) jaguneb majandus-, tsiviil- ja ühinguõigus (kuuluvad eraõiguse alla, sest väiksemad riigihuvid ) pangandusõigus, kindlustusõigus Võlaõigus,asjaõigus (puudutab omandit), perekonnaõigus, pärimisõigus Äriõigus (ERA Õ. JUR. IS LOOMISE, TEGUTSEMISE JA LÕPETAMISEGA) Kõige rohkem sekkub riik majandusõigusesse, kõige vähem tsiviilõigusesse. Mõju ühiskonnale suur (õe-venna vaheline tehing vs) Miks jaguneb õigus kaheks? Eraõiguses läbiv põhimõte vabadus, avalikus õiguses läbiv põhimõte piiritlus
kemplemine ning üksteise mustamine põhjustasid samuti pettumust. 2.Loetle diktatuuri tunnused, too näiteid Saksamaa ja Nõukogude Liidu näol Ainult üks partei ja ideoloogia: NSVL kommunistlik partei kommunism. Saksamaa natisonaalsotsialistlik parte natsism Juhikultus: NSVL Jossif Stalin. Saksamaa Adolf Hitler Piiratakse demokraatlikke vabadusi ja inimõigusi: NSVL ja Saksamaa - täielik kontroll inimese üle vangilaagrid Riigihuvid asetatakse kõrgemale üksikisiku huvidest: NSVL ja Saksamaa üksikisikul pole tähtsust sõjaline võim Rahvast hirmutatakse pidevalt sise- ja välisvaenlastega: Saksamaa juudid, mustlased, slaavlased. NSVL jõukad inimesed, haritlased Valmistumine sõjaks ja uute territooriumide hõivamiseks: Saksamaa kohustuslik sõjaväeteenistus teede ehitus. NSVL kohustuslik sõjaväeteenistus relvatööstuse arendamine
4. Võrrelge Sparta ja Ateena ühiskonda ja riigikorraldust, leidke sarnasused ja erisused. Sparta: hõlmas kahte maakonda, keskuseks neli kindlustamata küla, kodanikkonna moodustasid spartiaadid - Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikud; kaks kuningat, kelle võim oli päritav, nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi; muus osas juhtis riiki vanemate nõukogu (valiti spartiaadide seast), sõjale suunatud kasvatussüsteem oli riigi range kontrolli all, riigihuvid kõrgemal kui üksikisiku huvid, aristokraatlik linnriik. Ateena: hõlmas ühte suurt maakonda, kodanikud olid kõik vabad põliselanikest täisealised mehed, demokraatlik linnriik, kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed, aristokraatidel ei olnud riigi valitsemisel eesõigusi. Sarnasused: mõlemate puhul oli tegu linnriigiga, toimusid kodanike rahvakoosolekud, võõramaalastel polnud õigusi, funktsioneerisid tänu eriti hulgalisele orjapidamisele. 5
erakonnad ning rahvavähemust erakonnad parlament oli killustatud koalitsioonivalitsustes palju erakondi, mistõttu olid valitsused ebapüsivad koalitsioonides esines palju pingeid, mistõttu need lagunesid, astusid tagasi ning millele järgnes valitsuskriis taheti võimu ning selle tõttu unustati tihti riigihuvid 58. 59. Majanduslik areng Toimus radikaalne maareform, mille aluseks sai maaseadus 1919. aastal, mis võeti vastu asutavas kogus Selle käigus riigistati mõisate vara ja maad, enamus riigistatud maast jagati välja eelisjärekorras vabadussõjas osaletunele
käitumisega ütleme. Eraõigus on selline õiguse suur valdkond, kus õiguse subjektid, kes selles vallas toimetavad, on võrdsed. Sinna sisenemine on kõigi enda vaba valik. Avaliku õiguse puhul on tegu situatsiooniga, kus õiguse subjektid on allutatud. Üks on juriidiliselt tugevam. Subordinatsiooni suhted, meie otsustusel ei ole enam rolli. Psühholoogiliselt keerulisem õigusvaldkond. Siin on määravad riigihuvid. Mõnikord on süsteem struktureeritud 3ks - eraldi on ka karistusõigus. Silmas pidades selle õiguse garanteerimismehhanismi kvaliteeti - riiklik sund. Garanteerimine väga oluline õiguses. Sattudes sotsiaalsesse situatsiooni käitutakse vastavalt, samas käitutakse paljudel juhtudel ka vastupidiselt. Mõnikord oleme seadusrikkujad :) Kõik sotsiaalsed korrad on kuidagi garanteeritud. Ka õiguskorra garanteerimine on väga tähtis asi
· Prantsusmaal tema mainet propageeris sõber Voltaire · Nii Sai FII valgustatud isevalitsuse pioneer kohu Mandri-Euroopa jaoks · Eeskuju nt Austria (Maria Theresia) Joseph II jaoks Friedrich II Suure Välis-Ja Sõjapoliitika · Valgustusfilosoofia ei mõjuta tema välispoliitikat, milles jätkab oma isa militaristliku joont ja ületab oma eelkäijate saavutused · F välis- ja sõjapoliitikas väljenduvad vaid Preisi riigihuvid ... Suure armee ja aktiivse välispoliitikaga tõstab Preisimaa Euroopa suurriikide hulka · Tõusu võimaldab ülepaisutatud Suur Armee (200 000), mis on hästi varustatud ja treenitud · 2/3 Preisi riigieelarvest läheb sõjaväe ülalpidamiskulude katteks. Friedrich II Suured Sõjad ja vallutused · ,,Preisimaa ei ole armeega riik vaid armee, kellel on oma riik" · 1. Autria pärilussõda ... Sileesia (1742,1745) · 2. Seitsmeaastane sõda (1756-63) ..
annaabi.ee 
