*Riigipea oli keiser e Basileus seadusandlik ja kohtuvõim tema valduses, sõjaväe kõrgeim juht, piiramatu võimuga *piiratud volitustega riiginõukogu ja senat *keisrile allusid kõrgemat usujuhid, hiljem ei pidanud Rooma paavst ennast alluvaks, Konst patriarh jäi siiski truuks *eksisteerisid keiser Justinianuse ajal Tsirkusepartei e deemosed e Hipodroomiparteid, vankri juhte pooldavatest linnaelanikud moodustasid erinevaid usulised parteisid) *keiser andis maad feodaalidele teatud riigifunktsioonide täitmise eest *kuni 11.saj määras uue keisri vana keiser, hiljem isalt pojale *hierarhia *talupoegadel maksukohustus, küla vastutas võlglaste eest. Justinianus: 6. saj purustas vandaalide väe, Bütsantsi sõjaväekorraldus: palgaarmee; teemad e sõjaväeringkonnad, milleks maa jaotati; strateeg e juht oma teemas nii strateegilist kui ka tsiviilvõimu; peale muutust stratioodid e maakaitseväelased moodustasid sõjaväe põhiosa;
Konstantinoopolist sai sild Hommiku- ja Õhtumaa vahel, kuhu kogunes kasumeid orjadest, siidist, sametist, klaasist jne. arvelt. See lõbu ei kestnud aga Bütsantsil kaua, 6. saj tungisid Balkani ps. Slaavlased ning rajasid Bulgaaria riigi (681- 1018). 7.-9. saj. vallutasid araablased Palestiina, Süüria, Aafrika ja Vahemere saared. Mantzikerti lahingus 1071 a. saavutasid Bütstansi üle esimese võidu ka türklased. Riigis elavad feodaalid said keisrilt lääne teatud riigifunktsioonide täitmise eest, kuid suur osa feodaalidest elas hoopis linnas ning tegeles kinnisvara rentimisega. Kuni 13. saj kasutati nii maal kui ka linnas orje, kes olid väga hinnatud kaup, eriti veel oskustöölised. Seoses araablaste sissetungiga 7. saj muudeti ka sõjalist süsteemi-barbariseerunud ebalojaalne palgasõjavägi muutus riigile väga kulukaks ning asendati see 4000-5000 talupojast (stratioodidest) koosnevate maakaitsevägedega, keda juhtusid asehaldurid ehk strateegid,
töölispartei juhtimisel · Riiklik korraldus - iseloomustab riigivõimu territoriaalset organisatsiooni Unitaarriik (lihtriik) - koosseisus pole suhteliselt iseseisvaid riike - ter. jaguneb halduster, üksusteks need jagunevad väiksemateks üksusteks - igal holdust.-sel üksusel on oma juhtimisorgan Föderatsioon Konföderatsioon (Sveits) · Õiguslikud vormid - riigifunktsioonide teostamist õigusloo - riigi täidesaatev tegevus - õigusemõistmine - kontroll - järelevalve · Organisatsioonilised vormid - riigiaparaadi mitmesuguste lülide vahendusel teostav töö riigielu juhtimisel - riik teostab oma funktsioone riigiaparaadi kaudu
Rajati esimene Bulgaaria riik, millest sai Bütsantsi alaline vaenlane. 7. - 9. saj vallutasid araablased Süüria, Palestiina, Aafrika põhjaosa, Hispaania, Vahemere saared, piirasid Konstantinoopolit, mille vastu tegid 9 -10. sajandil sõjakäike Skandinaavia sõdalased ja kaupmehed (varjaagid) koos Kiievi-Vene slaavlastega. 1071 said türklased Mantzikerti lahingus Bütsantsi üle võidu. Bütsantsile kuulus kogu maa ning seda käsutas keiser, kes läänistas maid feodaalidele teatud riigifunktsioonide täitmise eest. Feodaalaristokraadid resideerisid linnades, elatudes kinnisvara rentimisest, teenistusest riigi tsiviilasutustes ja sõjaväes. Vabade kogukondlaste suhteliselt suur osa elanikkonnas kindlustas riigimaksude laekumise, olles keskvõimule oluline sotsiaalne tugi. Formaalselt kuulusid kogukonnamaad riigile. 10. sajandil püüdsid Bütsantsi Makedoonia dünastia keisrid maade endale haaramist seadustega pidurdada. 13. saj-ni kasutati orjatööjõudu (hinnatud tööjõud)
Tunginud v. Aasiasse, nad piirasid mitmel korral edutult ka konstantinoopolit. · 9-10 saj. Korraldasid konstantin. Vastu sõjakäike Skandinaavia sõdalased ja kaupmehed (varjaagid) koos Kiievi- Vene slaavlastega. · 11. Saj alates kujunesid peamisteks vaenlasteks türklased, kes said 1071 aastal Mantzikerti lahingus Bütsantsi üle esimese suure võidu. · Büts. iseloomulik tugev tsentraliseeritus. Riigile kuulus kogu maa, mida käsutas keiser, kes läänistas maad feodaalidele teatud riigifunktsioonide täitmise eest. · Linnades elatuti kinnisvara rentimisest, samuti teenistusest riigi tsiviilasutustes või sõjaväes. · Vabade kogukondlaste suhteliselt suur osa elanikkonnas. Kogukond kindlustas riigimaksude laekumise olles keskvõimule oluliseks sotsiaalseks toeks. · Orjaks müüdi suur osa sõjavange. Orjad, eriti oskustöölised olid hinnatud kaup. · Seoses araablaste pealetungiga 7.saj. moodustati provintside asemele uued piirkonnad teemad, mille eesotsas seisid
- positiivne meetod haldus on mitmekesine, konditsionaalne, eesmärgistatud, üldist huvi silmas pidav riiklik tegevus, mis on vastutav, plaaniline, täidesaatev ja kujundav. Puudueks on liigne laialivalguvus. Avalik haldus põhineb võimude lahususe printsiibil. See tähendab 1) riigi kogu tegevuse jaotamist erinevateks riigifunktsioonideks (nn funktsionaalne võimude lahusus). 2) riigivõimu jagamist erinevate riigifunktsioonide kandjate või organite vahel (organisatisooniline võimude lahusus) 3) personaalne võimude lahusus ehk teatud ametikohtadel töötavad isikud ei saa töötada teistel ametikohtadel teisi riigifunktsioone teostavates organites. 4) kogu riigifunktsioonide ja organite korraldus selles süsteemis. Riigi põhifunktsioonid Legislatiivfunktsioon Seadusandlus. Impersonaalsete ja abstraktsete õigusnormide loomine.
positiivne meetod haldus on mitmekesine, konditsionaalne, eesmärgistatud, üldist huvi silmas pidav riiklik tegevus, mis on vastutav, plaaniline, täidesaatev ja kujundav. Puudueks on liigne laialivalguvus. Avalik haldus põhineb võimude lahususe printsiibil. See tähendab 1. riigi kogu tegevuse jaotamist erinevateks riigifunktsioonideks (nn funktsionaalne võimude lahusus). 2. riigivõimu jagamist erinevate riigifunktsioonide kandjate või organite vahel (organisatisooniline võimude lahusus) 3. personaalne võimude lahusus ehk teatud ametikohtadel töötavad isikud ei saa töötada teistel ametikohtadel teisi riigifunktsioone teostavates organites. 4. kogu riigifunktsioonide ja organite korraldus selles süsteemis. 1. Riigi põhifunktsioonid Legislatiivfunktsioon Seadusandlus. Impersonaalsete ja abstraktsete õigusnormide loomine.
iseloomuga või on tegemist seadusandluse, valitsemise või õiguse mõistmisega. Avalik haldus põhineb võimude lahususe printsiibil. See tähendab 1) Riigi kogu tegevuse jaotamist erinevateks riigifunktsioonideks (nn funktsionaalne võimude lahusus). 1. Seadusandlus 2. Täidesaatev võim a) valitsemine b) Haldus 3. Õigusemõistmine 2) Riigivõimu jagamist erinevate riigifunktsioonide kandjate või organite vahel (organisatisooniline võimude lahusus) 1. Seadusandlus- parlament 2. Täidesaatev- Vabariigi Valitsus, ministeeriumid- haldusorganid 3. Õigusemõistmine- kohtud 3) Personaalne võimude lahusus ehk teatud ametikohtadel töötavad isikud ei saa töötada teistel ametikohtadel teisi riigifunktsioone teostavates organites. 4) kogu riigifunktsioonide ja organite korraldus selles süsteemis. Riigi põhifunktsioonid
alusel); riigi varade immuniteeti sh hagi tagamise ja kohtulahendi täitmise vastu; riigi immuniteeti täitemenetluse suhtes. Riigi vastutus REÕ-s on erand riigi immuniteedist RVAÕ-s. Riigi piiratud (osaline) immuniteet tähendab seda, et eraõiguslikes õigussuhetes riigi immuniteeti ei tunnustata, st riik vastutab eraõiguslikes õigussuhetes üldistel alustel. Riigi piiratud immuniteedi määramise aluseks on: riigi tegevus oma valitsemisfunktsioonide ehk riigifunktsioonide teostamisel (lad k acta iure imperii); riigi osalemine eraõiguslikes, eelkõige äriõiguslikes õigussuhetes (lad k acta iure gestionis). NB! nt teenuste ostmisel on riikide diplomaatilised esindused vabad igatsugu maksudest nagu käibemaks. III LOENG: Jurisdiktsioonist ja välisriigi kohtuotsustest 22.detsembril 2000 võttis Euroopa Liidu Nõukogu BRÜSSEL 1 MÄÄRUS - reguleerib kohtualluvust ja kohtuotsuste täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades. 16
Avalik haldus formaalses mõttes – haldusekandjate, haldusorganite ja institutsioonide kogutegevus olenemata selle materiaalsest sisust. Kogu see tegevus, mida teevad haldusorganid. Avaliku halduse olemus tuleneb võimude lahususe printsiibist. PS § 4 sätestab võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtte. Kaasajal mõistetakse võimude lahususe all avaliku võimu kolme liiki. Kogu riigivõim on jaotatud erinevate riigifunktsioonide vahel: 1. Seadusandlik – parlament – õigusnormide kehtestamine (põhifunktsioon), haldusfunktsioon (abifunktsioon), jurisdiktsiooniline (abifunktsiooni). 2. Täidesaatev – haldusorganid – täidesaatev (põhifunktsioon). Alaliigid on haldus, valitsemine (riigi poliitilise juhtimise funktsioon); legislatiivfunktsioon (abifunktsioon). Mõistavad õigust väärteoasjades kohtuvälises menetluses. Riigi ja
õigem oleks siin rääkida funktsioonide korraldussüsteemist, täpsemini öeldes funktsioonide ja organite korraldussüsteemist. Selline reaalne funktsioonide jaotus organite vahel on aluseks ka halduse formaalsel määratlemisel. Haldus formaalses mõttes on haldusorganite kogu tegevus, olenemata sellest, kas see on materiaalselt mõistetud legislatiiv-, haldus- või jurisdiktsiooniline funktsioon. Austria õigusteadlane A. Merkl on formaalselt mõistetud haldust määratlenud kui riigifunktsioonide summat, mis on determineeritud õigusnormide poolt. 3. Avalik haldus materiaalses mõttes Haldust kui tegevust on püütud ka sisuliselt määratleda, sest väide, et haldus on täidesaatev tegevus, on liiga üldine, et edasi anda selle tegevuse mitmekesist olemust. Teoreetilises kirjanduses esineb materiaalselt mõistetud halduse määratlemisel kaks meetodit - nn. negatiivne ehk substraktsiooni meetod ja positiivne meetod.
õigem oleks siin rääkida funktsioonide korraldussüsteemist, täpsemini öeldes funktsioonide ja organite korraldussüsteemist. Selline reaalne funktsioonide jaotus organite vahel on aluseks ka halduse formaalsel määratlemisel. Haldus formaalses mõttes on haldusorganite kogu tegevus, olenemata sellest, kas see on materiaalselt mõistetud legislatiiv-, haldus- või jurisdiktsiooniline funktsioon. Austria õigusteadlane A. Merkl on formaalselt mõistetud haldust määratlenud kui riigifunktsioonide summat, mis on determineeritud õigusnormide poolt. 3. Avalik haldus materiaalses mõttes Haldust kui tegevust on püütud ka sisuliselt määratleda, sest väide, et haldus on täidesaatev tegevus, on liiga üldine, et edasi anda selle tegevuse mitmekesist olemust. Teoreetilises kirjanduses esineb materiaalselt mõistetud halduse määratlemisel kaks meetodit - nn. negatiivne ehk substraktsiooni meetod ja positiivne meetod.
annaabi.ee 
