Eukeleidesi geomeetria põhialused kehtivad tänapäevalgi. Kreeka tuntuima arsti, Hippokratesi vanne, mis lubab kaitsta patsiendi elu, annavad tänapäevalgi arstid. Archimedesi leiutatud kruvi on asendamtu ka tänasel päeval. 12 tahvli seadsusest saanud alguse Rooma seadusandlus, pani aluse õigusteaduse tekkele. Kreekas oli kõikidel kodanikel õigus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati tähtsaid küsimusi. See andis võimaluse osa võtta kodanikel riigielust. Soloni reformid Ateenas, suurendas vaestel osaleda riigiasjades. See kõik on olnud aluseks demokraatia tekkele, mis kehtib tänapäeval enamus riikides. Antiikajal tekkisid esimesed teatrid, mis sai alguse Dinysosele pühendatud pidustustest. Näidendi sisu, kas siis tõsise sisuga tragöödiad või lõbusa sisuga komöödiad, panid alusega zanrite tekkele. Vana- Rooma teater sarnaneb rohkem tänapäeva teatriga, sest juba Vanas- Roomas võis näha näitlemas ka naisi.
väidetavalt esimene, kus hakati tähelepanu pöörama mõistupärastele seletustele. Selle aja matemaatikud, Pythagoras ja tema teoreem täisnurksest kolmnurgast ning Eukeleidesi geomeetria põhialused kehtivad tänapäevalgi. Kreeka tuntuima arsti, Hippokratesi vanne, mis lubab kaitsta patsiendi elu, annavad tänapäevalgi arstid. 3. Kreekas oli kõikidel kodanikel õigus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati tähtsaid küsimusi. See andis võimaluse osa võtta kodanikel riigielust. Soloni reformid Ateenas, suurendas vaestel osaleda riigiasjades. See kõik on olnud aluseks demokraatia tekkele, mis kehtiga ka tänapäeval enamus riikides. 3 elementi Rooma kultuurist meie kultuuris: 1. 12 tahvli seadsusest saanud alguse Rooma seadusandlus , pani aluse õigusteaduse tekkele. Seadustega moodustasid roomlased seaduse ees võrdse kodanikkonna - rooma rahva, kuid see ei tähendanud tegelikku võrdsust. 2. Üks kõige püsivamaid osi Rooma riigi pärandist ristiusk
Noored ei mõtle reaalselt sellele, et iga seadus, mis Riigikogus kinnitust leiab, mõjutab otseselt või kaudselt nende endi elu ja tulevikku. Noored puutuvad varem või hiljem kokku tegelikkusega. Täna nad omandavad haridust, varsti muretsevad töökoha pärast ja kunagi on väärikad pensionärid. Paraku ei mõtle me alati nii laialt. Noored peaksid leidma tee, kuidas olla kaasatud otsustusprotsessidesse. Aga noor peab seda ise tahtma, huvituma riigielust. Tänast noort tuleb kohelda võrdse partnerina ja rääkida talle tema võimalustest, mitte võtta teda kui eluvõõrast ja väheteadlikku. Tunnustamine ja usaldamine aitavad noori aktiviseerida, panna neid maailmaasjadest rohkem huvituma. Heaks näiteks noorte võrdsest kohtlemisest on toimekas ja teineteist tunnustav koostöö Keskerakonna ja erakonna noortekogu vahel. Hea on tunda,kui sinu arvamust kuulatakse, veel parem, kui seda ka rakendatakse
Selleks,et ühiskonnas võiks valitseda vabadus ja toimiks progress, on paratamatult vaja eliiti.Iga katse kõrvaldada eliit ühiskonna ja riigi juhtimisest viib lõppkokkuvõttes demagoogia valitsemiseni avlikus arvamuses ning diktatuuri võiduni poliitikas. Demokraatlik elitism püüab seetõttu eliiditeooria põhimõtted ühendada liberaalsest ideoloogiast lähtuva pluralistliku demokraatiaga. See demokraatia käsitlus rõhutab kodanike otsuse ja aktiivse osavõtu riigielust. Pluralistlik demokraatia teooria väidab,et tänapäeva ühiskonnas on võim jagunenud erinevate sotsiaalsete gruppide vahel. Kuid sisuliselt ei ole taoline võim siiski demokraatia, arvasid pluralistlikud demokraadid, kuna võim kuulub aktiivsele vähemusele. Pluralistlik teooria on eliiditeooria vastand. See rajaneb liberaalse ideoloogia demokraatiakäsitlusele ja rõhutab kodanike otsese ning aktiivse osavõtu vajadust riigielust
ka epigrammilist pilkeluulet, mis oli enamasti terav ja halastamatu ning suunatud kindlate isikute pihta. 67. Iseloomustage kuldset ajajärku rooma luules. Kelle valitsemisaega see langes ja millised olid ootused luuletajatele? Rooma kirjanduse kuldse ajastu (80 eKr- 14 pKr) lõpu osa oli luule kõrgperiood. See langeb kokku keisririigi rajamisega Augustuse poolt. Osa poeete kohandusid toimunud muutustega ja isegi ülistasid Augustuse valitsusaega. Kuid teised suunasid oma luuletemad hoopis riigielust kaugetele teemadele (armastus, sõprus, kunst). 68. Kes olid rooma kirjanduse kuldse ajastu tähtsamad luuletajad? Rooma kirjanduse kuldse perioodi tähtsamad luuetajad olid Vergilius, Horatius, Ovidius, Tibullus ja Propertius. 69. Kes oli Vergilius? Nimetage ta teosed ja nende ainestik. Milline oli Vergiliuse retseptsioon hilisemal ajal? Publius Vergilius Maro (70 - 9 eKr) oli kuldse ajajärgu teise poole luuletaja tema
Halvenesid elutingimused, puudus õigus eraomandile. Kerkis esile toiduainete kriise ja muid elutarbete vähesusi. Poodides oli pidevalt ikaldused ja pikad järjekorrad. Rahvas ei olnud rahul valitseva korraga. Suure industraliseerimise kasvu tagajärjena tuli Eestisse massiliselt muulasi, mille tagajärgi on tänapäevani näha: võõrkeelsed linnaosad, isegi linnad. Vajadus õppida teist keelt peale emakeele, et saada hakkama oma riigis. Vähenes ka eestlaste osakaal riigielust üldiselt: tööstuses kui ka poliitikas. Vahetevahel jäid eestlased muulastele omal maal alla. Üks nähtudeks oli ka massiline linnastumine ja maaelu taandareng, mille alla käib ka põllumajandus. Kultuurielu sai ka suure hoobi. Lahkusid paljud haritlased. Piirati loometööd ja piirati ajaloolist mälu. Kogu NSV Liidus olevast rahvast taheti luua ühtne rahvus. 16
ja traagiline aspekt. 23. Mis iseloomustab Aleksandria luulet? Mida uut on kirjandusele andnud Theokritos? See oli hellenismiperioodi luule e III I saj eKr. Iseloomulik : vihjelisus, haruldaste müüdiversioonide ja haruldaste sõnade kasutamine, äärmusteni lihvitud vorm kirjutatud haritud lugejaskonnale. Väikevormid epigramm, idüll, jutustav eleegia, epüllion (pisieepos). Keskenduti indiviidile, individuaalsetele elamustele, isikliku õnne taotlemisele, lahus riigielust ja poliitikast. Theokritos: idülli ('pildike') looja, tõi luulesse bukoolilise e pastoraalse teema idülliline karjaselu kujutamine. Karjasluule kesksel kohal võistulaulmine ja armuihalus looduse rüpes. (Roomas Vergilius ,,Bucolica") 24. Milliseid vanakreeka ajalookirjanikke teate? Millest nad kirjutasid ja mis iseloomustab nende loomingut? Herodotos: ,,ajaloo isa", ,,Historia" (võiks tõlkida 'uurimus', hiljem ,,Muusad"), teemaks Kreeka-Pärsia sõjad
kasvatusega üldsuse huvides. Üksikisiku kasvatuse puhul tuleb hiljem määratleda, kas see, mis teeb ta üldiselt tubliks meheks, kuulub poliitikateaduse või mingi muu valdkonna alla. Pole ju üks ja sama, olla igas suhtes hea inimene ja kodanik173. Osalise õiguse üheks avalduseks seal, kus selle järgimine on õiglane, on au, raha või muu osasaamine jagamisest neil, kes ühiselt riigielust osa võtavad: nende puhul võib üks saada teise suhtes ebavõrdse või võrdse osa. Teiseks on see, mis vastastikuseid suhteid korrastab, ja see jaguneb kaheks: osa vastastikustest suhetest toimub vabatahtlikkuse alusel ja teine osa vastu tahtmist 174. Vabatahtlikud on näiteks müük, ost, väljalaenamine, pantimine, kasutuseks laenamine, käendusele andmine, üürimine: neid nimetatakse
Stereotüüpsed karakterid: jäme sõdur, parasiit, kokk, hetäär, armunud noormees, ihnus vanamehest isa, kaval petisest ori. Menandros ,,Pahurdaja", ,,Vahekohus" , ,,Äralõigatud juuksepalmik" 39. Kuidas on vanakreeka draama mõjutanud hilisemate aegade draamakunsti? 40. Mis iseloomustab Aleksandria luulet? Teemad: üksikisiku isiklikud elamused, tema õnne taotlemine, poliitikat ei kasutatud. Keskenduti indiviidile, individuaalsetele elamustele, isikliku õnne taotlemisele eemal riigielust ja poliitikast Tähtsamad luuletajad: · Kallimachos (u 310u 240) · Apollonios Rhodios (u 2953. saj. lõpp eKr) · Theokritos (sünd. u 300 eKr) 41. Mida uut on Euroopa kirjandusele andnud Theokritos? Pastoraalzanri looja tõi kirjandusse idülli. Theokritose idüllid avaldasid väga suurt mõju Vergiliusele teose ,,Bucolica" loomisel ja Vergiliuse kaudu Lääne-Euroopa lamburiluulele, mis õitses 14. 18. sajandil. 42. Millistes suundades arenes 5. 4
Kirjandus muutus sel ajal raamatulikuks kirjanduseks ja elitaarseks väljapaistvamad kirjamehed kirjutasid kõrgelt haritud lugejaskonnale. Siit ka haruldaste müüdiversioonide ning haruldaste sõnade kasutamine. Eelistati väikevorme- epigrammi(pealiskiri), idülli(olupildikest), jutustavat eleegiat, epüllioni(pisieepost). Keskenduti indiviidile, individuaalsetele elamustele, isikliku õnne taotlemisele eemal riigielust ja poliitikast. Selle aja kuulsamad luuletajad olid Kallimachos(meisterlik eelkõige epigrammides ja eleegiates). Apollonios(kirjutas lühieepose "Argonautika" argonautide sõidust kuldvillaku järele), Theokritos(tõi lisaks idüllile luulesse ka bukoolilise ehk pastoraalse teema; viljeles karjuseluulet; tema mõju hilisemale luulele oli suur). Hellenismi ajal sai populaarseks parodeeriv eepos, näiteks "Batrachomyomachia" ehk "Konnade ja hiirte sõda"
kirjandus. Kõrgkirjandus ja rahvakirjandus. Palju uut ei loodud, eeskuju Atika perioodist, kerge aasia mõju. Ei tekkinud oluliselt uusi kirjandusstiile. Lisaks uusatika komöödiale (põhirõhk isikutel, armastusteemad, leidlapse motiiv) tekkis ka nn Aleksandria luule, millest sai alguse looduse ja tundeelu kirjeldamine. Eelistati väikevorme nt idülli ja jutustavat eleegiat. Keskenduti indiviidiele ja isiklikele elamustele ja isikliku õnne taotlemisele eemal riigielust ja poliitikast. Selle aja kuulsamad kirjanikud olid nt KALLIMACHOS, THEKRITOS jt. Sai populaarseks parodeeriv eepos, samuti sündis nn kreeka romaan (armastajate lahkuminek, taasleidmine), pikem proosateos ja kujunes bukoolika (Theokritoselt) ehk karjaselaulud. Idüllis antakse pilti karjaste eluolust. Kreeka kirjanduse Rooma periood – 30 aastat e.m.a. Roomlased võtsid kreeka kultuuri üle, jätkus kreeka allakäik, kirjanduses jäljendati eelnevat
Uueks kultuurikeskuseks oli saanud Aleksandria, mistõttu nimetati tollast luulet ka Aleksandria luuleks. Väljapaistvamad kirjamehed kirjutasid kõrgelt haritud lugejaskonnale ning sellest tulenevalt oli luule vihjav, keeruline. Eelistati väikevorme, nagu epigrammi (lühike pilkeluuletus), idülil. Keskenduti indiviidile, elamustele ning isiklikule õnnele. Rooma keisririigi algusaeg oli luule õitseaeg. Osa luuletajaid keskendus riigielule, osa seevastu riigielust kaugetele teemadele. Hiljem kasutasid luuletajad sagedasti satiiri, looming muutus iseäranis teravaks, kohati lausa liialdavaks. Sappho oli antiikaja kuulsaim poetess ( 7. ja 6. saj). Sappho viljeles monoodilist lüürikat. Tema luule valmis peamiselt neidude sõpruskondades, millele looming oli ühtlasi määratud. Arvatavasti oli Sappho tütarlastele kui kasvatajanna, andes neile elulist nõu. Suurem osa tema