lihtinimesi ei tohi niivõrd vastutusrikka asja kui võimu juurde lasta. Seetõttu pooldasid nad valimistsensusi, et vältida populistide võimule pääsu. Konservatiivide jaoks ongi esmatähtis ühiskond, mitte niivõrd üksikindiviid nagu liberalismis. Erinevalt viimasest leiavad konservatiivid, et inimloomus on oma olemuselt suhteliselt halb ja seetõttu peab seda kontrollima ühiskond ehk riik. Idee pärineb Thomas Hobbes´i raamatust "Leviaatan", kus oli kujutatud riigieelset seisundit kõikide sõjana kõigi vastu ehk kaose ja vägivallana. Riik ongi konservatiivide arvates loodud selleks, et sellist olukorda ära hoida. Pärast II maailmasõda võttis konservatism omaks demokraatia. Konservatiivid võtsid üle ka liberaalide ideid, eriti majanduspoliitikas. Peamised seisukohad. Vabadus on tähtsam kui võrdsus. Kuna riik koosneb paljudest indiviididest, siis valitseb ka ebavõrdsus. Püüdlus ongi, et ebavõrdsus oleks võimalikult väike
Filosoofia. Ratsionalism- tunnetuse aluseks on mõtlemine.(Rene Descartes) Empirism- tunnetuse aluseks on kogemus (vaatlus, eksperiment ja induktsioon). (Francis Bacon) Sai alguse Inglismaal, kus oli vabam õhkkond. Voltaire- võitles katoliku kiriku vastu. Peamiseks eesmärgiks seadis inimõiguste vabastamist. Russeaux ei poolda parlamenti sest arvas, parlament lähtub pigem enda huvidest kui rahva omadest. Ta pooldas vabariiki. Idealiseeris riigieelset ühiskonda. Rahva suveräniteet- rahval on õigus otsustada riigivalitsemiskord, rahvas on võimu kandja ja võimuallikas.
o Parimaks saatuseks inimesele on üldse mitte sündida. o Mida üldse oodata maailmalt, kus peaaegu kõik elavad vaid seetõttu, et pole veel enesetapuks meelekindlust kogunud. o Meie olemasolule pole võimalik leida muud eesmärki kui selle mõistmiseni jõudmine, et parem oleks mitte eksisteerida. 3. Thomas HOBBES - inglane - kuulsaim teos ,,Leviathan'' 1651 Kuidas elasid inimesed siis, kui riiki ei olnud? Hobbes kujutas riigieelset seisundit kõige mustemate värvidega, nimetades seda looduslikuks seisundiks. Inimesed on Hobbes'i arvates looduse poolt võrdsed. Kui ka üks inimene on füüsiliselt või vaimselt teisest üle, siis lõppkokkuvõttes ei anna see kellelegi olulisi eeliseid. Füüsilist nõrkust saab kompenseerida salakavaluse või teiste inimeste abiga. Vaimsete võimete suhtes võib Hobbes'i arvates
Jean Baptiste d'Alembert ja Denis Diderot avaldasid 35-köitelise ,,Entsüklopeedia ehk teadusi, kunste ja ametioskusi seletava sõnaraamatu", esitades uut, senisest erinevat maailmanägemust. Uus riigivõimu käsitlus Koos valgustusega kujunes uus käsitlus riigivõimust ja selle kujunemisest. Thomas Hobbes väitis, et kuningavõim on rahvast, mitte jumalast. Oma teoses ,,Leviathan" kirjeldas Hobbes riigieelset ühiskonda kui ,,kõikide sõda kõikide vastu", mille lõpetamiseks lõid inimesed ühiskondliku lepinguga riigivõimu, andes sellega senised vabadused ja võimu valitsejale. Jean Bodini ja Hobbesi käsitlus monarhi võimust oled üpriski sarnased. Ka Hobbes pidas vajalikuks, et monarhi kätte oleks koondunud nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Koos õigusega valitseda pidi Hobbesi arvates valitseja kindlustama alamate julgeoleku. Juhul,
ususõdade ajastu alguses, ja tegi modernsest riigikäsitusest uusajastu alguses, ja tegi modernsest riigikäsitusest uusaja ratsionalismi koostisosa. Nõnda sai Hobbesist teerajaja poliitilisele absolutismile ning koos sellega ajajärgule, mis rahuajana tegi võimalikuks filosoofilise valgustusliikumine. Looduslik seisund ja ühiskondlik seisund Kuidas elasid inimsed siis, kui riiki ei olnud? Hobbes kujutas riigieelset seisundit kõige mustemates värvides, nimetades seda looduslikuks seisundiks. Inimesed on Hobbesi arvates looduse poolt võrdsed. Kui ka üks inimene on füüsiliselt või vaimselt teistest üle, siis lõppkokkuvõttes ei anna see kellelegi olulisi eeliseid. Füüsilist nõrkust saab kompeniseerida salakavaluse või teiste abiga. Vaimsete võimete suhtes võib Hobbesi arvates samuti tähendada võrdsust, kui jätta välja eeldused teadustegevuseks, milleks nagunii on vaid vähesed võimelised
Filosoofia. Sai alguse Inglismaal, kus oli vabam õhkkond. Ratsionalism- tunnetuse aluseks on mõtlemine.(Rene Descartes) Empirism- tunnetuse aluseks on kogemus (vaatlus, eksperiment ja induktsioon). (Francis Bacon) Voltaire- võitles katoliku kiriku vastu. Peamiseks eesmärgiks seadis inimõiguste vabastamist. Russeaux ei poolda parlamenti sest arvas, parlament lähtub pigem enda huvidest kui rahva omadest. Ta pooldas vabariiki. Idealiseeris riigieelset ühiskonda. Rahva suveräniteet- rahval on õigus otsustada riigivalitsemiskord, rahvas on võimu kandja ja võimuallikas. UUSAEG 19.SAJ Suur Prantsuse revolutsioon- 1789-1799 Järgnevad Napoleoni sõjad, mis kestavad kuni 1815. Prants. Rev paneb lõpu vanale korrale. Kaotatakse seisused, 1) Prantsuse revolutsiooni järgne aeg 1815-1853. luuakse Viini kongress, üritatakse taastada vana korda, taastatakse monarhia. „Püha liit“. Ühiskonna korraldus- tööstuse areng
Kanti kohuse-eetika Hobbesi ühiskonnafilosoofia 42 Thomas Hobbes (15881679) oli Inglise filosoof, ühiskonnafilosoofia (poliitikafilosoofia) teerajaja Inglismaal. Hobbes andis oma teoses vastuse küsimustele, miks tekkis riik ning milline peab riik olema. Nende probleemidega on filosoofid muidugi varemgi tegelnud (nt kas või Platon, Aristoteles, Augustinus, Thomas Aquinost). Hobbes on üks ühiskonnafilosoofia klassikuid. Looduslik ja ühiskondlik seisund Hobbes kujutas riigieelset seisundit kõige mustemates värvides, nimetades seda looduslikuks seisundiks. Inimesed on Hobbesi arvates looduse poolt võrdsed. Kui ka üks inimene on füüsiliselt või vaimselt teisest üle, siis lõppkokkuvõttes ei anna see kellelegi olulisi eeliseid. Füüsilist nõrkust saab kompenseerida salakavaluse või teiste abiga. Vaimsete võimete suhtes võib Hobbesi arvates samuti täheldada võrdsust, kui jätta välja eeldused teadustegevuseks, milleks niikuinii on vaid vähesed võimelised
Uued riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid (normid) kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist, luues nii tavaõiguse; 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Riigile on omased kolm tunnust: 1) avalik võim; 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib; 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Avalik võim on riiki riigieelset ühiskonnaorganisatsioonist eristamise esmatähtis tunnus. Selle all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati, mis hõlmab riigivõimu- ja valitsemisasutuste kõrval ka selle aparaadi relvastatud struktuuriüksusi, nagu armee, politsei, luure, vastuluure, aga samuti sunniasutusi (näiteks vanglaid), mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks. Avaliku võimu ülesehitus, selle kasutamise eesmärgid ja selle
vastaselt, sest leidis, et lihtinimesi ei tohi niivõrd vastutusrikka asja kui võimu juurde lasta. Seetõttu pooldasid nad valimistsensusi, et vältida populistide võimulepääsu. Konservatiivide jaoks esmatähtis ühiskond, mitte üksikindiviid nagu liberalismis. Erinevalt viimasest leiavad konservatiivid, et inimloomus on oma olemuselt suhteliselt halb ja seetõttu peab seda kontrollima ühiskond ehk riik. Idee pärineb Thomas Hobbes’i raamatust „Leviaatan“, kus oli kujutatud riigieelset seisundit kõikide sõjana kõigi vastu ehk kaose ja vägivallana. Riik ongi konservatiivide arvates loodud selleks, et sellist olukorda ära hoida. Pärast II maailmasõda võttis konservatism omaks demokraatia. Konservatiivid võtsid üle ka liberaalide ideid, eriti majanduspoliitikas. 1980-ndatel kujunes välja neokonservatism ehk uusparempoolsus. Selle põhisõnumiks on majanduspoliitika ja valitsemisstruktuuri selge eristamine
lihtinimesi ei tohi niivõrd vastutusrikka asja kui võimu juurde lasta. Seetõttu pooldasid nad valimistsensusi, et vältida populistide võimulepääsu. Konservatiivide jaoks ongi esmatähtis ühiskond, mitte niivõrd üksikindiviid nagu liberalismis. Erinevalt viimasest leiavad konservatiivid, et inimloomus on oma olemuselt suhteliselt halb ja seetõttu peab seda kontrollima ühiskond ehk riik. Idee pärineb Thomas Hobbes´i raamatust "Leviaatan", kus oli kujutatud riigieelset seisundit kõikide sõjana kõigi vastu ehk kaose ja vägivallana. Riik ongi konservatiivide arvates loodud selleks, et sellist olukorda ära hoida. Pärast II maailmasõda võttis konservatism omaks demokraatia. Konservatiivid võtsid üle ka liberaalide ideid, eriti majanduspoliitikas. 1980-ndatel kujunes välja neokonservatism ehk uusparempoolsus. Selle põhisõnumiks on majanduspoliitika ja valitsemisstruktuuri selge eristamine. Majanduses pooldatakse riigi võimalikult vähest
rahvusvahelise õiguse rajajana ajalukku läinud Hugo Grotius (15831645), kalvinistist hollandlane, kes arendas välja ratsionalistlikult põhjendatud loomuõiguse kontseptsiooni, kõneldes seadustest, mis on püsivad ja muutumatud nagu kaks korda kaks on neli. Inglane Thomas Hobbes (15881679) väitis, et kuningavõim pole Jumalast, vaid rahvast, seletades esimesena riigi kujunemist ühiskondliku lepingu sõlmimisena. Oma põhitöös ,,Leviathan" (Leviaatan, 1651) kirjeldas Hobbes riigieelset ühiskonda kui ,,kõikide sõda kõikide vastu" (bellum omnium contra omnes), mis sundinud füüsilise eksistentsi säilitamiseks sõlmima lepingu, millega ohverdati senised vabadused piiramatu võimuga suveräänile. Hobbes'i käsitlus monarhi võimust ei erinenud oluliselt Bodinist. Ka Hobbes pidas vajalikuks, et monarhi kätte oleks koondunud nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Kõrvuti õigusega valitseda lasus monarhil Hobbes'i järgi ka kohustus kindlustada alamate julgeolek
annaabi.ee 
