Julged sa seda eitada? Miks sa vaikid? Ma paljastan su, kui eitad, sest praegu näen siin senatis mõningaid, kes olid seal sinuga koos. 9. Oh surematud jumalad! Missuguste inimeste hulka me oleme sattunud? Missugune riik on meil? Millises linnas me elame? Siin, siin meie hulgas, senaatorid, maailma kõige pühamas ja aumeie kõigi hukatusest, selle linna ja koguni terve maailma hävingust! Ja neid pean mina, konsul, nägema, neilt nende arvamust küsima riigiasjus; ja neid, keda mõõgaga oleks tulnud läbi pista, ei haava ma isegi ainsa sõnaga. Niisiis, Catilina, sa olid sel ööl Laeca juures. Juba jagasid sa Itaalia osadeks, valisid välja, keda Rooma jätta, keda kaasa võtta, kuhu keegi peaks sõitma, määrasid kindlaks, misugused Rooma osad kuuluvad maahpõletamisele; sa kinnitasid, et kavatsed ise iga hetk minema hakata, kuid väikeseks takistuseks on sulle veel ainult asjaolu, et mina olen elus. Leiduks kaks rooma
Nad suunduvad Othellot ja Desdemonat otsima. Jago jõuab enne Othello juurde ja räägib talle et Brabantio tuleb teda otsima. Othello otsustab mitte põgeneda. Saabub Cassio, Othello lipnik, ja räägib talle olukorrast Küprosel. Saabuvad Brabantio ja Rodrigo. Brabantio tömbab tupest mõõga ja sama teeb ka Othello. Brabantio süüdistab Othellot Desdemona nõidumises. Othello selgitab asja. Brabantio tahab ta kinni panna niikauaks kui nõiduse tõsidust uuritakse, aga Othello peab riigiasjus Doodzi juurde minema, Brabantis lubab. Küprosel on suured sõjalised probleemid, teda rünnatakse ja Othellot vajatakse sinna. Brabantio on Othello peale pahane et too tema tütre kosis, aga Othello seletab talle kuidas ta teda armastab. Brabantio süüdistab teda ikka nõiduse kasutamises. Othello käib välja idee Desdemona siia kutsuda, et temalt endalt küsida. Kui minnakse Desdeomat otsima, niikaua räägib Othello kuidas Desdemona temasse armus. Saabub Desdemona ja anub Brabantiot
Vaesed pidid rikastelt laenu võtma (põllumehed, karjused ) ning tagatiseks oli maatükk, mis maksmata jäämisel oli võla katteks Linnades olid ülekaalus Maa rentnikud, linnaelanikud – põlluharijad , käsitöölised. ÜLEMKIHT : orjad ja sõltlased harisid nende põlde Tsivilisatsioon avaneb aristokraatide pilgu läbi Kujunesid aristokraatlikud sõpruskonnad – liikmed veetsid koos aega ja toetasid üksteist poliitilises elus. Konkurentsivaim – igaüks üritas olla parim riigiasjus, lahinguväljal ja rikkuses. ORJANDUS : usuti, et võõramaalased e. barbarid on loodud orjuseks. Orjadesse suhtuti kui varandusse. Neid kasutati põllumajanduses, käsitöös, koduteenijatena jms. Orjapidajateks olid talupojad ja käsitöölised – st orjad olid neil abilisteks. ABIELU JA PEREKOND: . Naine oli mehe võimu all. Ühiskond oli patriarhaalne , naisel polnud kodanikuõigusi. Abielu eesmärk oli järglaste soetamine. Abielu lepiti äia ja peigmehe vahel kokku ning
Nii riigimehed kui ka vaimuinimesed pärinesid enamasti aristokraatide seast, kuna neil oli rohkem aega oma arendamiseks ja tõekspidamiste avaldamiseks. Seetõttu on ka suurem osa kreeka kirjasõnadest tulnud just aristokraatide sulest. Aristokraatia seas kujunesid ka sõpruskonnad, kes üksteist toetasid. Sõpruskondi hoidis koos ka sümpoosionid (kr k koosjooming). Kreeka aristokraatiat iseloomustas sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Igaüks tahtis olla parim, ületada teisi riigiasjus, lahinguväljal ja rikkuses, luksuses. Kreeka ühiskond oli orjanduslik. Orjatööd kasutati laialdaselt ja orjade arv järjest kasvas. Orjad olid näiteks barbarid; inimesed, kes kaotasid vabaduse võlgade katteks ja ka kreeklased, kes olid vangi võetud linnriikide omavahelistes sõdades. Omanik võis oma orja kasutada nii kuidas ise soovis, kuid nende tapmine oli siiski paljudes kohtades keelatud. Orjatööd kasutati peaaegu kõigis eluvaldkondades,
*Rikastel ja suursugustel oli rohkem aega pühenduda nii enda igakülgsele arendamisele ja täiustamisele kui ka oma mõtete ja tõekspidamiste avaldamisele. -Peaaegu kogu Kreeka kirjasõna pärineb aristokraatidelt. *Olulisel määral hoidsid aristokraatide seltskonda koos ka ühised pidusöögid e. sümpoosionid ühe või teise liikme majas. *Kreeka aristokraatiat iseloomustas sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Igaüks püüdis olla parim: ületada teisi nii riigiasjus, lahinguväljal kui ka rikkuses ja luksuses. *See suhtumine avaldub varases kangelaseepikas ja ka hilisemas Kreeka luules. *Aristokraadid arvasid, et nende tublidud andis õiguse ka andamit koguda. 1.4 Kreeka linnriigid, nende valitsemine. (102-105) *Kreekas kujunes linnaühiskond. Linnad olid määrava tähtsusega, kuigi enamik inimesi elas maal. *Tüüpiliseks riigivormiks sai linnriik e. polis. Polis oli enamasti üsna väike kogukond.
Allutatud maade ühiskonnakorralduse ja kohalikele traditsioonide austamisega tagasid pärslased üldjuhul kohaliku ülikkonna ustavus. Kohalikelt nõuti vaid, et tunnustataks Pärsia kuninga ülemvõimu ja makstaks korrapäraselt makse. Sel moel suutsid pärslased rajada küllalt hästi toimiva riikliku korralduse. Riigi eesotsas seisis suurkuningas oma valdavalt pärsia ülikutest koosneva õukonnaga. Kuninga võim oli piiramatu, kuid ta tavatses õukondlastelt riigiasjus nõu küsida. Kindlat pealinna riigil polnud, vaid õukond rändas koos kuningaga sageli mööda maad ringi, peatudes pikemalt neljas suurejoonelises kuningalossis Susas, Persepolises, Ekbatanas ja Baabülonis. Kuningat saatis ka 10000 suursugusest pärslasest koosnev ihukaitsevägi ehk nn surematud.. Kogu riik oli jagatud asehaldurkondadeks satraapiateks. Satraabid, kes kuningas nende etteotsa määrati, pidid juhtima kohaliku sõjaväge ning koguma makse
Külalisi lõbustasid pillimängijad ja tantsijannad. Seejuures ei piirdunud koosviibijad sugugi ainult teiste poolt pakutud meelelahutstega. Sümpoosionidel kujundati tähtsaid poliitilisi plaane ja sõlmiti vastastikuseid kokkuleppeid. Siin vaieldi moraalsete, religioossete ja filosoofiliste tõekspidamiste üle, kanti ette vastloodud luulet ja prooseteoseid. Kreeka aristokraatiat iseloomustas sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Igaüks püüdis olla parim ületada teisi nii riigiasjus, lahinguväljal kui ka rikkuse ja luksuses. Sellisene ellusuhtumine avaldub nii varases kangelaseepikas kui ka hilisemas kreeka luules. Aristokraatide meelest andis nende tublidus neile ka õiguse rahvast juhtida ning lihtinimestelt võimaluse korral ka andamit saada. Sisevastuolud ja türannia Varanduslik ebavõrdsus ja vaesemaid kodanikke alatasa ähvardav oht laostuda, mis omakorda võis kaasa tuua kodanike hulgast välja langemise, põhjustas vaeste rahulolematust.
Külalisi lõbustasid pillimängijad ja tantsijannad. Seejuures ei piirdunud koosviibijad sugugi ainult teiste poolt pakutud meelelahutstega. Sümpoosionidel kujundati tähtsaid poliitilisi plaane ja sõlmiti vastastikuseid kokkuleppeid. Siin vaieldi moraalsete, religioossete ja filosoofiliste tõekspidamiste üle, kanti ette vastloodud luulet ja prooseteoseid. Kreeka aristokraatiat iseloomustas sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Igaüks püüdis olla parim ületada teisi nii riigiasjus, lahinguväljal kui ka rikkuse ja luksuses. Sellisene ellusuhtumine avaldub nii varases kangelaseepikas kui ka hilisemas kreeka luules. Aristokraatide meelest andis nende tublidus neile ka õiguse rahvast juhtida ning lihtinimestelt võimaluse korral ka andamit saada. Sisevastuolud ja türannia Varanduslik ebavõrdsus ja vaesemaid kodanikke alatasa ähvardav oht laostuda, mis omakorda võis kaasa tuua kodanike hulgast välja langemise, põhjustas vaeste rahulolematust.
sulest. Aristokraatia seas kujunesid omavahel konkureerivad aristokraatlikud sõpruskonnad, mille liikmed veetsid koos aega ja toetasid üksteist ka poliitilises elus. Olulisel määral hoidsid sõpruskonda koos ka ühised pidusöögid ehk sümpoosionid sõpruskonna ühe või teise liikme majas. Kreeka aristokraatiat iseloomustas sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Igaüks püüdis olla parim: ületada teisi nii riigiasjus, lahinguväljal kui ka rikkuses ja luksuses. Selline ellusuhtumine avaldub nii varases kangelaseepikas kui ka hilisemas kreeka luules. Aristokraatide meelest andis nende tublidus neile ka õiguse rahvast juhtida ning andamit koguda. Orjandus Kreeka ühsikond oli orjanduslik. Orjatööd kasutati laialdaselt ja orjade arv kasvas aja jooksul
12.03.1934 Korraldas Laidoneri abil riigipöörde. Selle käigus pani vangi kõik vapsid ja Kommunistid. Kõik poliitilised parteid saatis laiali. 1934. aastast koondus võim Eestis triumviraadi kätte: Päts, Laidoner, Eenpalu. Algas nn vaikiv ajastu. Mitmed poliitikud saadeti välismaale saadikuteks (Rei). Halvenesid Pätsi 32 suhted erakonna kaaslastega (Teemant), rivaalid tõrjuti kõrvale (Tõnisson). Tähtsamad küsimused riigiasjus otsustati kitsas ringis. 1937-1938 oli Päts Eesti Vabariigi Riigihoidja. 1938 Esimene Eesti Vabariigi president. Valimised ei olnud üldrahvalikud, vaid toimusid Riigivolikogus. Päts sai 65, Tõnisson 14 häält. Samal päeval, 24.04.1938 andis Päts ametivande ja oli ametis 21.07.1940. 25.06.1939 - Pärnumaal, Tahkurannas avati tema kuju, mille avamisel ta ise ka kõneles. See purustati 11.08.1940.
Akadeemiast, kui ei saanud õpetaja surma järel kooli juhiks) ja kuueteistkümnendast eluaastast peale hakkas isa rakendama teda riigiasjades. Kaheksateistkümneselt juhtis Aleksander Chaironeia lahingus makedoonlaste pealööki vasakult tiivalt. Seega oli Aleksander 336. a. võimule tulles haritud (tundis hästi kreeka kirjandust; kõneles makedoonia keel kõrval vabalt ka kreeka keele atika murret) ja omas kogemust nii riigiasjus kui sõjanduses. Philippose allutatud naabermaade jaoks näis verinoore kuninga trooniletõus soodsa võimalusena taastada sõltumatus. Kreeklased valisid Aleksandri esialgu küll isa asemel Korintose liidu hegemooniks, ent kui noore kuninga Traakia taasalistamisele järgnenud Illüüria-retke ajal levisid kuuldused tema hukkumisest (335. a.), lõid teebalased Makedooniast lahku, piirates ümber akropoli kaitsva garnisoni. Ateenas õhutas
annaabi.ee 
