juhiseid, lootes, et laps võtab ning edaspidi nende järgi tegutsema hakkab 4 Lapsevanema distsipliin Distsiplineerimise korral reageerib vanem lapse reegleid rikkuvale või vastuvõetamatule käitumisele (vanem ise määrab karistuse taseme ja kuidas ta reageerib lapse ebasobiliku käitumise peale) Karistuseviisid: Suunamine/juhendamine (kuuluvad nö rahuliku karistusviisi alla) Riidlemine Ähvardamine Millestki meeldivast ilma jätmine 5 Lasteaiaõpetaja roll Õpetaja ülesanne: Luua õhkkond, kus laps tunneb end turvaliselt, väärtustatuna, tähtsana; tunneb, et ta kuulub sellesse seltskonda, teab, et õpetajat saab usaldada 6 Laps-õpetaja suhe Õpetajatel on võimalik aidata lapsel saada positiivseid kogemusi, paremini toime tulla
ajaliselt määratletud. Sinikraedest vanemad nõuavad lastelt distsipliini, austust vanemate vastu ja käskude täitmist. Esimesed julgustavad lapsi olema kahtlevad, teised aga rõhutavad rutiini. Nii mõjutab sotsiaalne sruktuur vanemate väärtusi ja käitumist ja see omakorda sotsialiseerimise tehnikaid ja lõpuks lapse isikuomadusi. Mõjutab ka karistamismeetodeid. Küsimus on selles kui palju vähendab riidlemine ja peksmine lapse ebasoovitavat käitumist. Mõju on füüsilisel karistamisel siis kui karistatakse kohe. Vastavalt teo raskusastmele.Pikaajaliste tulemuste saavutamiseks on paremaks meetodiks armastuse ja tunnustamise valikuline jagamine või sellest ilmajätmine. Füüsilise karistamine negatiivsed küljed: Kui teda ei jagata pidevalt kaob tema mõju. Lapsele sisendatakse, et vägivald on vajalik ja hea meetod erimeelsuste lahendamisel.
kinnistumises, väärtushinnangute ja iseloomu kujunemises. Teadlik mõjutamine ilmneb ennekõike suhtlemisülesandes. Mõjujõu kujunemist võib käsitleda sõltuvuse tekke ja otsese mõju mehhanismide kaudu. Otsesed mõjutamismehhanismid igasuguse sõltuvussuhte sihipärane kasutamine, mis toimub soovikohasele käitumisele motiveerimise vormis. Mõjutusmehhanismidest kõige enam kasutatav on: 1. emotsionaalne mõjutamine: veenmine positiivsete või negatiivsete tunnete loogikaga, riidlemine, hoiatamine, aga ka innustamine ja vaimustamine (fastsineerimine). Vaimustatusel ei ole eesmärgiks teisele millegi sisendamine, vaid huvi ja põnevuse esile kutsumine.seda on soovitav kasutada õppetegevuse tõhustamiseks.Intensiivseks mõjutusvahendiks on 2. isiksuslik meeldivus. Läbi aegade on teada, et meeldiva inimese ettepanekuid võetakse kergemini kuulda. Meeldivaiks peetakse neid inimesi: kes on mingis mõttes meiesarnased, kellel on samad tõekspidamised,
Tasud ja karistused on tugevaks sotsialiseerimistehnikaks. Distsiplineerimise korral reageerib vanem lapse reegleid rikkuvale või vastuvõetamatule käitumisele. Distsiplineerimiseks loetakse vanemapoolseid reageeringuid lapsele sotsiaalselt sobiliku käitumise õpetamiseks ning vastava käitumise soodustamiseks. Mõju sõltub sekkumisviisist vanema poolt • suunamine • juhendamine • sobilikuks käitumiseks põhjuse andmine • riidlemine • ähvardamine • millestki meeldivast ilmajätmine Teatav vanemlik kontroll on oluline laste parema sotsiaalse kompetentsuse kujunemisel. Läbi distsiplineerimise ja õpetuse puutuvad lapsed kokku terve hulga erinevate sotsiaalsete reeglite ja ootustega erinevates keskkondades. Nende reeglite mõistmine on vajalik eeldus sotsiaalselt kompetentseks käitumiseks. Reeglitest saab aru juba 3 aastane laps. Kuue aastased eristavad juba moraalseid ja konventsionaalseid reegleid
produtseerima vaenulikke/agressiivseid ja psühhopaatilisi lapse. Lastel tekivad puudujäägid kiindumusvõimes, emotsionaalses ja sotsiaalses arengus. Kasvatusmeetodid on kasvatuse ülesanette ja eesmärkide saavutamiseks rakendatavad kasvatusviisid- ja võtted. Jaotus: Veenmismeetodid(teadvuse mõjutamine) Harjutusmeetoditeks(käitumisnormikohaste vilumuste ja harjumuste kujundamine) Ergutusmeetodid(kiitmine, tunnustamine) Karistusmeetodid(noomimine, riidlemine, karistamine) Pedagoogilise dokumenteerimise jaotus ja tasandid Tasandid: Laste tasand, asutuse tasand, õpetaja tasand.
väärtusi või reegleid õpetades. Tasud ja karistused on tugevaks sotsialiseerimistehnikaks ja on lapse suhtluskeskkonnas olemas pidevalt, mitte ainult siis, kui vanem teda distsiplineerib. Distsiplineerimiseks loetakse vanemapoolseid reageeringuid lapsele sotsiaalselt sobiliku käitumise õpetamiseks ning vastava käitumise soodustamiseks. Distsiplineerimise mõju sõltub vanemapoolsest sekkumisviisist (suunamine, juhendamine,sobilikuks käitumiseks põhjuse andmine, aga ka riidlemine, ähvardamine, millestki meeldivast ilma jätmine). Enamasti kasutavad vanemad erinevate võtete kombinatsioone ning distsiplineerimise pikaajalised mõjud sõltuvad domineerivatest võtetest. Vanemlike kasvatusliikide klassik Baumrind on välj toonud, et teatav vanemlik kontroll on oluline laste parema sotsiaalse kompetentsuse kujunemisel. Greenspan on aga rõhutanud, et liskas kontrollile ja hoolivusele
tähelepanust ilma jätmine mõjub aga karistusena (Kikas 2008: 55) 3.1 Distsiplineerimine Distsiplineerimise korral reageerib vanem lapse reegleid rikkuvale või vastuvõetamatule käitumisele. Distsiplineerimiseks loetakse vanemapoolseid reageeringuid lapsele sotsiaalselt sobiliku käitumise õpetamiseks ning vastava käitumise soodustamiseks. Distsiplineerimise mõju sõltub vanemapoolsest sekkumisviisist ( suunamine, juhendamine, sobilikuks käitumiseks põhjuse andmine, aga ka riidlemine, ähvardamine, millestki meeldivast ilmajätmine). Enamsti kasutavad vanemad erinevate võtete kombinatsioone ning distsiplineerimise pikaajalised mõjud sõltuvad domineerivatest võtetest. Vanemlike kasvatusstiilide klassik Baumrind on oma uurimustes välja toonud, et teatav vanemlik kontroll on oluline laste parema sotsiaalse kompetentsuse kujunemisel ( viidatud Greenspan, 2006).
lõpuks 158% viljakust võrreldes oma emaga ja elan oma vana emaga kahekesi ning säilitavad sideme oma emaga – rahvahulkadega, kes nad on sünnitanud, toitnud ja kasvatanud. Kahel korral esines see kaasasolu tähenduses, ühel korral võrdlusena. Ülejäänud käändevorme oli üksikuid: osastavat vormi 4 korral (nt puudutas ta maad – oma ema, kes ta oli sünnitanud ja Nad ei armasta oma karmi ema sugugi vähem!), nimetavat 2 korral (nt kallis emake, jäta riidlemine), sisseütlevat 1 korral (nt ta oli eriliselt kiindunud oma emasse), alaleütlevat 1 korral, alalütlevat 1 korral ning alaltütlevat 1 korral. 2.2.3.1990. aastate ajakirjanduskeele vasted 1990. aastate ajakirjanduskeele alamkorpuses on 240 vastet. Nende seas on liitsõnu (nt emakeel, emalaev, emadepäev, emapartei, emaüsa, ema-gay, emaorganisatsioon, emamaa), tuletisi (emand, emane, emalik), mitmuse ja ainsuse käändevorme. Kõige rohkem esines ainsuse käändevorme.
refleksi kustutamine). Operantne tingimine. Käitumist kujundatakse käitumise tagajärgedega. Premeeritav käitumine tugevneb (käitumisele järgneb kinnitus): ● Pos. kinnitus – lisatakse midagi meeldivat (nt. saab kommi) ● Neg. kinnitus – võetakse ära midagi ebameeldivat (nt. vihmavarju kasutamine) Käitumine, millele järgneb karistus, nõrgeneb: ● Pos. karistus – lisatakse midagi ebameeldivat (nt. riidlemine) ● Neg. karistus – võetakse ära midagi meeldivat (nt. ei saa mängida) Liigne premeerimine tapab sisemist motivatsiooni ning siis peab preemia pidevalt muutuma suuremaks/paremaks. Hea käitumise premeerimine toimib paremini kui halva käitumise karistamine. Sotsiaalne õppimine. ● Õppimine teiste jälgimise alusel ● Peegelneuronid ● A. Bandura – sotsiaalse õppimise teooria algataja (bobo-nuku eksperimendid) Nt
juba harjutud. Suured muutused ootavad aga ees lasteaeda ja kooli minnes, kus on uus ümbrus ja uued inimesed. Sellises olukorras vajatakse aega harjumiseks. Hirmu võib aga tekitada võõraste inimestega koosolemine, sest laps ei tunne neid, ei tea, kuidas nad millelegi käituvad. Suurt hirmu valmistab ka koolivägivald (eakaaslaste kiusamine). Kodus tuntakse end turvalisemalt, kuid ka see keskkond võib olla suureks hirmuallikaks: vanemate tülid, riidlemine, võimalik lahutus. Samuti tekitab muret lähedaste raske haigus ja ka vanemate surm. (Kraav. I. 2001, 41) Lapse jaoks tähendab abielulahutus hülgamist ja see teeb muret palju rohkematele lastele kui ainult neile, kes lahutust tõepoolest kogevad. Vanuse kasvades mure vanemate tülide ja lahkumineku pärast suureneb. Muidugi ei mõju lahutus kõigile lastele ühtemoodi. 1997 aastal tehtud lastepsühhiaatrite uurimusest selgus, et ainult kolmandik lahutanud vanemate lastest pidas
Helid on üks võimsamaid ravivahendeid ning nende ravivat ja korrastatavat mõju tasakaalu saavutamiseks on kasutatud läbi aegade. Usk helide tervendavasse jõusse on olnud tihedalt seotud arusaamadega haigusest ja tervenemisest. Haiguste ja tervise tagamaade selgemaks saamisel on heliteraapia peamiseks rõhuasetuseks saanud haiguste ennetamine ja tervise edendamine. Helid ümbritsevad meid igalpool ja mõjutavad olenemata meie tahtest, nii harmoniseerivalt kui ka hävitavalt (näiteks riidlemine ja enamus TV-st tulevaid helisid). Algelementidest on heli seotud eetriga, eeter omakorda loob ruumi. Seega muudab heli ruumi omadusi meis ja meie ümber. Kui kasutada täpselt välja toonitud kõlasid ehk võnkesagedust ja helidele lisada inimese tahe ehk energia, siis toimub tervenemine lihtsalt ja kergelt. Heli loob resonantsi inimorganismiga, tasakaalustades ja puhastades rakke ning rahustades tundeid ja mõtteid.
annaabi.ee 
