1) soveldi ja töödeldava pinna ettevalmistamine. 2) soveldi asetamine detaili pinnale ja omavaheline tööliikumine etteantud surve ja kiirusega. 3) kuju, mõõtmete ja pinna kvaliteedi kontroll. Soveldamiseks ettevalmistamise hulka kuuluvad soveldi täpsuse kontrollimine ja selle katmine abrassiivpastaga. Soveldi tööpind peab olema täpselt lihvitud ja plangitud, aga samuti hoolikalt puhastatud abrassiivjääkidest. Soveldit pestakse bensiinis või petrooleumis ja kuivatatakse riidelapiga. Kasutades kõvasid abrassiive tuleb eelnevalt suruda soveldisse abrassiivterakesi, et kõvad abrassiivterad kinnituksid paremini soveldi pehmesse materjalisse. Vastasel juhul satuvad abrassiivterad enne soveldi pinnasse kinnitumist detaili ja soveldi vahele ning rikuvad detaili pinda. Soveldi katmine abrassiivpulbriga võib toimuda otseselt või kaudselt. Soveldi otsesel katmisel surutakse abrassiivterad soveldisse enne soveldust. Soveldi pind kaetakse õhukese määrdekihiga,
niiskuskindla pahtliga täita ja peale pahtli kuivamist lihvida veekindla peene liivapaberiga. Tuleb ka tundma ka erinevaid värve. Värvid jagunevad: 1. Füüsiliselt kuivavateks- kui lahusti aurustub välja ja pind muutub kuivaks 2. Keemiliselt kuivavateks- kui kuivamiseks toimub värvikihis keemiline protsess ja pind kuivab. Vajadusel uuesti värvida juba värvitud pinda tuleb vana värvi testida, et teada selle omadusi. Olemasolevale värvikihile tehakse lahusti test- lahustis niisutatud riidelapiga hõõrutakse värvikihti. Kui lapp värvub sama tooni, mis on vana värvitud pind, on tegemist füüsilisel kuivava värviga, s.t. Pehme värviga. Akrüülid- ja epovärvid on kõik pöördumatult ära kuivanud ja lahustites enam ei lahustu- need on kõvad värvid. Värvitavad pinnad tuleb abrasiivmaterjale kasutades ette valmistada värvimiseks nõutava pinna puhtuse klassini: 1. SA-1 - vana värv, mis on hästi pinna küljes kinni, jäetakse alles; 2.
puhastuspulbrid jms) ja nõude puhastamiseks mõeldud abrasiivsete svammide või hapete (nagu näiteks katlakivi eemaldamisvahend jms) kasutamist kuna sellised tooted ja vahendid võivad kahjustada ahju emaili. Kui plekid ja määrdunud kohad on eriti raskesti eemaldatavad kasutada spetsiaalset ahju puhastamiseks mõeldud vahendit; järgige vahendi pakendil toodud juhiseid. · Ahju pikka aega järjest kasutades võib tekkida kondensaat. Kuivatage kondensaat pehme riidelapiga. · Ahju avaust ümbritseb kummitihend, mis on väga oluline ahju korraliku töötamise tagamiseks. Kontrollige tihendi seisundit regulaarselt. Vajaduse korral puhastage tihend; vältige abrasiivsete vahendite või esemete kasutamist puhastamisel. Tihendi vigastada saamisel võtke ühendust lähima teeninduskeskusega. Soovitame ahju kuni tihendi välja vahetamiseni mitte kasutada. · Ärge katke ahju põhja fooliumiga kuna sellest tingitud kuumuse
Mere järele lõhnavad kalad puhastatakse, siis riputatakse neile suhkrut ja hõõrutakse veidi aja pärast äädikaveega. Kala sisikonda eemaldades tuleb olla ettevaatlik, et mitte vigastada maks aküljes olevat sapipõit. Juhul kui maitset rikkuv sapivedelik satub siiski kalalihale, tuleb see koht lihtsalt välja lõigata, kala soolaga üle puistata ja pesta. Ookeanikaladel tuleb kõhukoopas asuv mustjas kelme ja hüübinud veri eemaldada noaga kraapides, soola ja harja, puhta marli või riidelapiga hõõrudes. Seejärel hoolikalt külma veega pesta. Mudalõhna kõrvaldamiseks tuleb kala pesta külmas tugevas soolalahuses. Et lestalt spetsiifilist lõhna kõrvaldada, tuleb puhastamisel kalalt tume nahk eemaldada. Lõhet, forelli ja siiga puhastamisel ei pesta, vaid need pühitakse niiske riidega seest- ja väljastpoolt puhtaks. Kala lõhn ei ole nii tugev, kui enne valmistamist hõõruda kala sidruniviili või tomatilõiguga ja siis voolavas vees õige põhjalikult pesta.
Mere järele lõhnavad kalad puhastatakse, siis riputatakse neile suhkrut ja hõõrutakse veidi aja pärast äädikaveega. Kala sisikonda eemaldades tuleb olla ettevaatlik, et mitte vigastada maks aküljes olevat sapipõit. Juhul kui maitset rikkuv sapivedelik satub siiski kalalihale, tuleb see koht lihtsalt välja lõigata, kala soolaga üle puistata ja pesta. Ookeanikaladel tuleb kõhukoopas asuv mustjas kelme ja hüübinud veri eemaldada noaga kraapides, soola ja harja, puhta marli või riidelapiga hõõrudes. Seejärel hoolikalt külma veega pesta. Mudalõhna kõrvaldamiseks tuleb kala pesta külmas tugevas soolalahuses. Et lestalt spetsiifilist lõhna kõrvaldada, tuleb puhastamisel kalalt tume nahk eemaldada. Lõhet, forelli ja siiga puhastamisel ei pesta, vaid need pühitakse niiske riidega seest- ja väljastpoolt puhtaks. Kala lõhn ei ole nii tugev, kui enne valmistamist hõõruda kala sidruniviili või tomatilõiguga ja siis voolavas vees õige põhjalikult pesta.
Segu vedelamaks muutmiseks lisatakse tärpentiini või lakibensiini. Valmisvahad võib jagada omaduste ja kasutamise alusel järgmistesse rühmadesse: Kõige levinum on vahapasta (plekkpurgis), mis kantakse pinnale kangaspadja või peene teras-villaga ning seda kasutatakse peamiselt teiste viimistlusmaterjalide kaitsmiseks. Suurema pinna katmiseks on hea kasutada kreemja konsistentsiga vedelat vaha, mida on hea pintsli v pehme riidelapiga peale kanda. Vedel põrandavaha (tavaliselt läbipaistev) loob pinnale kulumiskindla kihi. Treidetailide vahatamise pulgad koosnevad peamiselt karnauubavahast, mis on piisavalt kõva, et seda saaks treipingi pöörleva detaili vastu suruda. Toonitud vahad (valgest kahvatukollaseni) puidu värvust olulisel määral ei muuda. Olemas on ka tumedamad vahad (nn vahapeitsid), millega saab puidu värvust muuta ning väiksemaid vigu varjata
värve. Keemia on nii kaugele arenendu, et võimatu on teada kõiki olemasolevaid värve. Igale värvinõule peab olema kirjutatud värvi otstarve ja värvimise tehnoloogia. ISO standardite järgi jaotatakse värvid füüsiliselt kuivavateks kui lahusti aurustub välja ja pind muutub kuivaks; ja keemiliselt kuivavateks kuivamiseks toimub värvikihis keemiline protsess ja pind kuivab. Olemasolevale värvikihile tehakse nn lahusti test-lahustis niisutataud riidelapiga hõõrutakse värvikihti. Kui lapp on sama tooni, mis on vana värvitud pind, on tegemist füüsiliselt kuivava värviga, st pehme värviga. Akrüülid- ja epovärvid on kõik pöördumatult ära kuivanud ja lahustites enam ei lahustu need on kõvad värvid. Pehmed värvid värvitakse kõva värvi peale. Epovärvi peale ei värvita alküüdvärve. Värvitavad pinnad tuleb abrassiivmaterjale kasutades ette valmistada värvimiseks nõutava pinna puhtuse klassini (nt
palju teisi erinevaid värve. Keemia on nii kaugele arenendu, et võimatu on teada kõiki olemasolevaid värve. Igale värvinõule peab olema kirjutatud värvi otstarve ja värvimise tehnoloogia. ISO standardite järgi jaotatakse värvid füüsiliselt kuivavateks – kui lahusti aurustub välja ja pind muutub kuivaks; ja keemiliselt kuivavateks – kuivamiseks toimub värvikihis keemiline protsess ja pind kuivab. Olemasolevale värvikihile tehakse nn lahusti test-lahustis niisutataud riidelapiga hõõrutakse värvikihti. Kui lapp on sama tooni, mis on vana värvitud pind, on tegemist füüsiliselt kuivava värviga, st pehme värviga. Akrüülid- ja epovärvid on kõik pöördumatult ära kuivanud ja lahustites enam ei lahustu – need on kõvad värvid. Pehmed värvid värvitakse kõva värvi peale. Epovärvi peale ei värvita alküüdvärve. Värvitavad pinnad tuleb abrassiivmaterjale kasutades ette valmistada värvimiseks
1) soveldi ja töödeldava pinna ettevalmistamine. 2) soveldi asetamine detaili pinnale ja omavaheline tööliikumine etteantud surve ja kiirusega. 3) kuju, mõõtmete ja pinna kvaliteedi kontroll. Soveldamiseks ettevalmistamise hulka kuuluvad soveldi täpsuse kontrollimine ja selle katmine abrassiivpastaga. Soveldi tööpind peab olema täpselt lihvitud ja plangitud, aga samuti hoolikalt puhastatud abrassiivjääkidest. Soveldit pestakse bensiinis või petrooleumis ja kuivatatakse riidelapiga. Kasutades kõvasid abrassiive tuleb eelnevalt suruda soveldisse abrassiivterakesi, et kõvad abrassiivterad kinnituksid paremini soveldi pehmesse materjalisse. Vastasel juhul satuvad abrassiivterad enne soveldi pinnasse kinnitumist detaili ja soveldi vahele ning rikuvad detaili pinda. Soveldi katmine abrassiivpulbriga võib toimuda otseselt või kaudselt. Soveldi otsesel katmisel surutakse abrassiivterad soveldisse enne soveldust. Soveldi pind kaetakse
Elektrolüüdine pind juhib voolu ja tühjendab aku. Samuti vahelise pinna mustumine, keemiliselt ebapuhta vee (näi- oksüdeeruvad klemmid sel juhul kiiresti. Sagedase, märgu- teks kaevuvee) käsutamine või vaskoksiidi sattumine mise põhjuseks võib olla tuulutusava ummistumine või liig akusse (näiteks juhtrneotste ettevaatamatul puhastamisel). tugev laadimisvool. Märgunud pind pühitakse kuivaks Peale selle võivad akuanumasse tekkida praod. Need riidelapiga. Klemmid oksüdeeruvad vähem, kui puhasta- tekivad põrutustest või külmumisest. Pragusid saab sulgeda epoksüliimiga. misel niisutada lappi nuuskpiirituse või 5-% seebikivilahu- sega. Lõplikult puhastatakse pind kuiva lapiga. Klemme puhastatakse oksiidist liivapaberiga ja pärast juhtmete kinnitamist kaetakse klemmid oksüdeerumise vältimiseks Generaatori ja re!ee-regu!aatori hooldamine tehnilise vaseliiniga
annaabi.ee 
