Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Giuseppe Verdi-Rigoletto (0)

1 Hindamata
Punktid




Giuseppe Verdi "Rigoletto" retsensioon
 
Sõna "ooper" ja "operett" on alati tekitanud minus kõhklevaid tundeid. Ma
pole kunagi ooperit ega operetti vaatamas käinud. Käesoleva õppeaasta
muusikaõpetuse   kodutöö   raames,   pidime   ühest   klassikalise   muusika
kontserdist   kokkuvõtte   tegema.   Kontserdisaali   asemel   valisin   YouTube
video ning teoseks Giuseppe Verdi ooperi "Rigoletto", mida esitati Vene
Ooperi-   ja   Balletiteatri   Mari   El   poolt   kahe   vaatusegaesituses.   Ooperi
lavastaja   oli   Sergei   Shepelev   ning   muusikaline   juht   ja   dirigent Grigori
Arhipov.
 
"Rigoletto"   on   Giuseppe   Verdi   üks   kuulsamaid   teoseid,   mis   on   seatud
Francesco Maria Piave itaaliakeelsele libretole ja mis põhineb Victor Hugo
näidendil   “Le   Roi   s’amuse”. Ooper kanti   esmakordselt   ette Veneetsias
11.märtsil   1851.   Tegevus   toimus   16.   sajandil   Mantuas   ning   selle
lähiümbruses.
 
"Rigoletto"   põhineb   teravatel   dramaatilistel   kontrastidel   ning   vastandlikel
tegelastel.   Peamised   tegelased   olid:   Mantova   hertsog   (tenor),   Rigoletto
(bariton),   Gilda   (sopran),   Sparafucile   (bass),   Maddalena   (kontraalt),
Giovanna   (sopran),   krahv   Monterone   (bariton),   Marullo   (bariton),   Borsa
(tenor),   krahv   Ceprano   (bass),   krahvinna   Ceprano   (metsosopran),   Paaž
(meytsosopran).
 
"Rigoletto" on lugu armastusest, süütust enesesalgamisest, reetmisest ja
kättemaksust. See lavateos ühendas endas meisterlikult teksti, vokaal- ja
instrumentaalmuusika ning näite- ja kujutava kunsti. 
 
Lavakujundusega oli püütud edasi anda sajandite tagust Itaalia hõngu, kuid
lava   üldmulje oli   minu arvates liiga   lihtne. See   muutis   minu   hinnangul
ooperielamuse veidi üksluiseks. Lisaks kaunitele seinadekoratsioonidele ja
sammastele oleks võinud olla rohkem ajastut sümboliseerivaid detaile, mis
oleks   teose   silmale   põnevamaks   teinud.   Lavarekvisiite   praktiliselt   ei
kasutatudki.  Ma   arvan,   et kui   lavakujundusele   oleks   rohkem   rõhku pandud, oleks etendus minu jaoks olnud meeliköitvam.
 


Kostüümid olid samuti äärmuslikud - silmapaistvad ja rikkalikult kaunistatud
justkui Veneetsia karnevalil või siis väga lihtsad ja tagasihoidlikud. Osalised
kandsid palee peol ka põnevaid ja pilkupüüdvaid maske.
 
Ooperi  peategelasteks   olid solistid ning  neid  toetas  teiste tegelaskujude
näol koor. Lauljate näitlemis- ja lauluoskus oli muljetavaldav. Laule esitati
eelkõige aariate ja duettidena ning need tõid isegi mitmel korral kananaha
ihule. Lisaks sellele, et nende hääled kõlasid suurepäraselt, oskasid nad ka
suurepäraselt  näidelda ja erinevate näoilmetega emotsioone väljendada.
Orkester  mängis samuti meisterlikult ning erinevate pillide soolod aitasid
kas vähendada või võimendada erinevaid meeleolusid. 
Muusikalise üllatuse pakkus hertsogi esitatud aaria "La donna e mobile",
mis oli mulle juba varasemast tuttav ning sundis vaikselt kaasa ümisema.
Rohkem tuttavaid lugusid minu kõrv ei tuvastanud. 
Mulle   isiklikult   oleks   meeldinud,   kui   vähem   oleks   olnud   lüürilisi   laule   ja
rohkem toretsevaid ja tempokamaid, nagu oli teose alguses, kui tegevus
toimus   palee   kaunis   ballisaalis.   Lõpp   muutus   minu   jaoks   natuke   liiga
tõsiseks   ja   melanhoolseks   aga   selline   see   teose   sisu   kord   oli.   See   ei
tähenda, et see sugugi halb oli.
 
"Rigoletto" on üks ooperiliteratuuri väljapaistvamaid teoseid, mis on väga
populaarne.   Seda   teost   mängitakse   teatri-   ja   kontserdisaalides   üle
maailma.
 
Rigoletto   oli   ajastutruu,   tundeline   ja   kütkestav   ning   ilma   visuaalsete
dominantideta.  Ooperit   ei   ole   mõistlik   minna   vaatama   ilma,   et   ei   oleks
varasemalt tutvunud selle sisuga, sest muidu võib olla teosest raske aru
saada. Muusika on kohati väga vali ja diktsioon võib olla seetõttu ebaselge.
Ooper ei ole nagu pop-kontsert, mida lähed lihtsalt ajaviiteks kuulama või
vaatama.   Ooper   vajab   süvenemist,   kohalolu   ja   jälgimist   kogu   kontserdi
vältel. Kuigi Verdi "Rigoletto" oli suurepärane lavateos,  ei pannud see mind
kahjuks   ooperit   armastama.   Elamus   oleks   kindlasti   olnud   teistsugune
kontserdisaalis,   kuid   praegusel   ajaperioodil   meeldib   mulle   siiski   pop-   ja
rokkmuusika rohkem.
 
https://www.youtube.com/watch?v=MbJ5l0m3rMk
https://et.wikipedia.org/wiki/Rigoletto
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/ooper3


Giuseppe Verdi-Rigoletto #1 Giuseppe Verdi-Rigoletto #2 Giuseppe Verdi-Rigoletto #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2023-01-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kukekand Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Giuseppe Verdi ooperi retsensioon- kokkuvõte
3
docx

Giuseppe Verdi ooperi retsensioon / kokkuvõte

Giuseppe Verdi "Rigoletto" retsensioon Sõna "ooper" ja "operett" on alati tekitanud minus kõhklevaid tundeid. Ma pole kunagi ooperit ega operetti vaatamas käinud. Käesoleva õppeaasta muusikaõpetuse kodutöö raames, pidime ühest klassikalise muusika kontserdist kokkuvõtte tegema. Kontserdisaali asemel valisin YouTube video ning teoseks Giuseppe Verdi ooperi "Rigoletto", mida esitati Vene Ooperi- ja Balletiteatri Mari El poolt kahe vaatusegaesituses. Ooperi lavastaja oli Sergei Shepelev ning muusikaline juht ja dirigent Grigori Arhipov. "Rigoletto" on Giuseppe Verdi üks kuulsamaid teoseid, mis on seatud Francesco Maria Piave itaaliakeelsele libretole ja mis põhineb Victor Hugo näidendil “Le Roi s’amuse”. Ooper kanti esmakordselt ette Veneetsias 11.märtsil 1851. Tegevus toimus 16. sajandil Mantuas ning selle lähiümbruses.

Ooper
Giuseppe Verdi
32
doc

Giuseppe Verdi

Õppeasutuse ja osakonna nimetus Ees­ ja perekonnanimi Giuseppe Verdi (10. X 1813 ­ 27. I 1901) referaat 28.04.2001 2 Esimesed leiud ja kaotused 1813. aasta sügisel tuli Parma­lähedasse Busseto linnakesse kõrtsmik ja poepidaja Carlo Verdi, et oma tillukest 10. oktoobril ilmavalgust näinud poega Giuseppe Fortunato Francesco nime all sünniregistrisse sisse kanda. Kuna Itaalia oli tollal Napoleoni keisririigi ülemvalitsuse all, tehti vajalikud märkmed prantsuse keeles ning nii Busseto kui ka Le Roncole külakiriku ülestähendustes seisab Giuseppe asemel võõrapärane Joseph. Tulevase helilooja sünnikoht ­ Le Roncole ­ kujutas endast üheainsa tänava ja kahesaja elanikuga väikest küla, mille asukad põllunduse, siidiusside aretamise ja veinivalmistamisega ülalpidamist teenisid

Muusika



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun