Giuseppe Verdi "Rigoletto" retsensioon
Sõna "ooper" ja "operett" on alati tekitanud minus kõhklevaid tundeid. Ma
pole kunagi ooperit ega operetti vaatamas käinud. Käesoleva õppeaasta
muusikaõpetuse kodutöö raames, pidime ühest klassikalise muusika
kontserdist kokkuvõtte tegema. Kontserdisaali asemel valisin YouTube
video ning teoseks Giuseppe Verdi ooperi "Rigoletto", mida esitati Vene
Ooperi- ja Balletiteatri Mari El poolt kahe vaatusegaesituses. Ooperi
lavastaja oli Sergei Shepelev ning muusikaline juht ja dirigent Grigori
Arhipov.
"Rigoletto" on Giuseppe Verdi üks kuulsamaid teoseid, mis on seatud
Francesco Maria Piave itaaliakeelsele libretole ja mis põhineb Victor Hugo
näidendil “Le Roi s’amuse”. Ooper kanti esmakordselt ette Veneetsias
11.märtsil 1851. Tegevus toimus 16. sajandil Mantuas ning selle
lähiümbruses.
"Rigoletto" põhineb teravatel dramaatilistel kontrastidel ning vastandlikel
tegelastel. Peamised tegelased olid: Mantova hertsog (tenor), Rigoletto
(bariton), Gilda (sopran), Sparafucile (bass), Maddalena (kontraalt),
Giovanna (sopran), krahv Monterone (bariton), Marullo (bariton), Borsa
(tenor), krahv Ceprano (bass), krahvinna Ceprano (metsosopran), Paaž
(meytsosopran).
"Rigoletto" on lugu armastusest, süütust enesesalgamisest, reetmisest ja
kättemaksust. See lavateos ühendas endas meisterlikult teksti, vokaal- ja
instrumentaalmuusika ning näite- ja kujutava kunsti.
Lavakujundusega oli püütud edasi anda sajandite tagust Itaalia hõngu, kuid
lava üldmulje oli minu arvates liiga lihtne. See muutis minu hinnangul
ooperielamuse veidi üksluiseks. Lisaks kaunitele seinadekoratsioonidele ja
sammastele oleks võinud olla rohkem ajastut sümboliseerivaid detaile, mis
oleks teose silmale põnevamaks teinud. Lavarekvisiite praktiliselt ei
kasutatudki.
Ma arvan, et kui lavakujundusele oleks rohkem rõhku
pandud, oleks etendus minu jaoks olnud meeliköitvam.
Kostüümid olid samuti äärmuslikud - silmapaistvad ja rikkalikult kaunistatud
justkui Veneetsia karnevalil või siis väga lihtsad ja tagasihoidlikud. Osalised
kandsid palee peol ka põnevaid ja pilkupüüdvaid maske.
Ooperi peategelasteks olid solistid ning neid toetas teiste tegelaskujude
näol koor. Lauljate näitlemis- ja lauluoskus oli muljetavaldav. Laule esitati
eelkõige aariate ja duettidena ning need tõid isegi mitmel korral kananaha
ihule. Lisaks sellele, et nende hääled kõlasid suurepäraselt, oskasid nad ka
suurepäraselt näidelda ja erinevate näoilmetega emotsioone väljendada.
Orkester mängis samuti meisterlikult ning erinevate pillide soolod aitasid
kas vähendada või võimendada erinevaid meeleolusid.
Muusikalise üllatuse pakkus hertsogi esitatud aaria "La donna e mobile",
mis oli mulle juba varasemast tuttav ning sundis vaikselt kaasa ümisema.
Rohkem tuttavaid lugusid minu kõrv ei tuvastanud.
Mulle isiklikult oleks meeldinud, kui vähem oleks olnud lüürilisi laule ja
rohkem toretsevaid ja tempokamaid, nagu oli teose alguses, kui tegevus
toimus palee kaunis ballisaalis. Lõpp muutus minu jaoks natuke liiga
tõsiseks ja melanhoolseks aga selline see teose sisu kord oli. See ei
tähenda, et see sugugi halb oli.
"Rigoletto" on üks ooperiliteratuuri väljapaistvamaid teoseid, mis on väga
populaarne. Seda teost mängitakse teatri- ja kontserdisaalides üle
maailma.
Rigoletto oli ajastutruu, tundeline ja kütkestav ning ilma visuaalsete
dominantideta. Ooperit ei ole mõistlik minna vaatama ilma, et ei oleks
varasemalt tutvunud selle sisuga, sest muidu võib olla teosest raske aru
saada. Muusika on kohati väga vali ja diktsioon võib olla seetõttu ebaselge.
Ooper ei ole nagu pop-kontsert, mida lähed lihtsalt ajaviiteks kuulama või
vaatama. Ooper vajab süvenemist, kohalolu ja jälgimist kogu kontserdi
vältel. Kuigi Verdi "Rigoletto" oli suurepärane lavateos, ei pannud see mind
kahjuks ooperit armastama. Elamus oleks kindlasti olnud teistsugune
kontserdisaalis, kuid praegusel ajaperioodil meeldib mulle siiski pop- ja
rokkmuusika rohkem.
https://www.youtube.com/watch?v=MbJ5l0m3rMk
https://et.wikipedia.org/wiki/Rigoletto
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/ooper3
Kõik kommentaarid