Linnades saadeti raed laiali ja rae asemel valiti liima duuma (kõik majaomanikud said valida seda) ja see valis linnapea. Tollipiir kui selline tühistati (jäi püsima ka peale asehaldusaega). Viidi sisse pearaha maks (kõigi meessoost isikute pealt kindel summa aastas). Nt talupoja pearahamaks oli 70 kopikat. Linnaelaniku pealt oli 1 rubla 20 kopikat (linnas nt palgatöölisie palk oli 4 kopikat). Selleks, et teada palju peab tulema pearahamaksu, selleks hakati korraldama hingede revisjone (loendusi) ( Eestis esimene 1782). 10 hingede revisjon 1857-58 korraldati viimane hingede revisjone). Sinna revisjoni pandi kirja kõik talus elavad inimesed. Pandi kirja ka kellega oli tegemist nt talupoeg, peremehe naine jne. Maal maksis mõisnik maksu ära ja selle eest tõstis ise makse. 1784. aastal talupojad ei lähe teotööle, sest arvavad, kui maksavad ise oma pearaha maksu ära, siis pole vaja tööl käia. Mõisnikud kutsuvad sõjaväeosad kohale. Üks suurem
4. Uued maakonnakeskused said linnaõigused, seega lisandus 2 uut linna Paldiski + Võru (kokku 12) 5. Muudeti linnade valitsemist: linnakodanikud valisid keskaegse raadi asemele linnanõukogu e. linnaduuma. Linnakodanikeks said kõik majaomanikud sõltumata rahvusest ja tegevusalast. 6. Kaotati senine Venemaast erinev maksukorraldus, keskse riigimaksuna kehtestati pearahamaks ning maksualuste meeste arvu kindlaks tegemiseks hakati tegema hingeloendusi e. revisjone. Pärast Katariina II surma taastas ta poeg Paul I varasema valitsuskorra Baltikumis ja see püsis kuni 1917. a. autonoomiani. Seeg Eestimaa kubermangus 4 maakonda ja Liivimaa kubermangus Eesti osas 5; kokku 12 linna. TÖÖ KAARDIGA: Kaart nr 1. Eesti ala haldusjaotus pärast Jüriöö ülestõusu kuni Liivi sõjani (e. 1340-1550 a.). Kaardil 3 keskaegset feodaalriiki, Taani valduste kadumine. Kaart nr 2. Eesti ala Katariina II asehalduskonna ajal 1780-1790
· mõisakohustuste täitmise järel võis talup. põllusaaduste ülejäägid turustada · mõisakoormisi ei võinud mõisnik suurendada · piirati kodukariõigust ülemmäär 30 vitsahoopi · talupoegadel õigus seadust rikkunud mõisnik kohtusse kaevata 1783 kehtestati pearahamaks kõigilt maksukohustuslikelt meeshingedelt 70 kop. talupoeg, 1 rubla 20 kop. linnaelanik. 1797 laienes nekrutiandmise kohustus siinsetele aladele, selleks korraldati hingeloendusi e. revisjone. 1799 seadus, mille järgi tuli mõisatesse asutada magasiaitu tagavaravilja jaoks. 18. saj. lõpul oli talupoeg endiselt pärisori, tal puudusid faktiliselt nii vallas- kui kinnisvara omamise õigus, mõisnik võis teda talust välja ajada, müüa ja osta. Mõisniku kodukariõigus oli faktiliselt piiramatu. Kogu mõisamajandus rajanes talupoja pideval sundimisel otseselt mõisa või kaudselt politsei, kohtu, sõjaväe, riigi poolt.
peetakse maksuhaldurile seadusega sätestatud korras täitmiseks. 11.Maksu revisjon ja üksikjuhtumi kontroll; Maksurevisjon viiakse läbi ettevõtte maksuarvestuse õigsuse kontrollimiseks. Revisjoni käigus vaadeldakse maksumaksja tegevus tervikuna. Eesmärgiks on välja selgitada kõik revideeritava ettevõttega seotud asjaolud nii maksukohustust suurendavad kui ka vähendavad. Revisjoni etteteatamist tähtaeg on 7 päeva ette. Võib viia läbi ka ootamatuid revisjone, kui on teada, et esineb kuritarvitamisi. Üldjuhul hõlmab revisjon mitme maksuseaduse kontrollimist. Revisjon erineb üksikjuhtumi kontrollist selle poolest, et revisjoni tulemusel tehtud maksuotsust ei saa üldjuhul muuta. Revisjoni ajaks peatub maksumääramise aegumine. Kontrollitav periood võib hõlmata tagasiulatuvalt kuni 3 aastat. Üksikjuhtumi kontrolli käigus kontrollitakse konkreetse maksuseaduse täitmist või konkreetseid toimunud maksurikkumisi või kuritegusid
rahavstikuajaloo allikaks on kõik adramaa revisjonid. Eestimaal tuleb vaadata piirkondi erinevalt. Eestimaal oli esimene adramaa revisjon 1712. Selle eesmärgiks oli välja selgitada olukord, milles riik pärast Vene riigi koosseisu minekut oli (katk oli just lõppemas). Saada teada, milline oli ellujäänud inimeste-loomade-talude-inventari arv. Neid hakati siis kirja panema. Kirja pandi ka eelnev seisukord (mitte nii täpne, palju pandi kirja emotsionaalsel tasandil). Revisjone hakatakse korraldama regulaarselt, et muutusi välja selgitada. Järgmised revisjonid toimusid 1725-26, 1732, 1739, 1744, 1758, 1765, 1774. Pärast seda lõppesid revisjonid ära, kuna selleks ajaks oli saavutatud Põhjasõja-eelne tase. Revisjonid olid hääbuvad, st kui üks või teine mõis oli Põhjasõja-eelse taseme saavutanud, siis järgmises teda enam ei kajastatud. Liivimaal toimus esimene adramaa revisjon 1715. Järgmised: 1721-1725, 1731, 1738, 1744, 1757-58.
muistse nime kombinatsiooni. Lisanimed on tüüpilised, pärit isanimedest, hüüdnimedest, kohanimedest. Enamaosalisi nimesid Kerneri Juhani Jürri. Lisanimed võisid hiljem muutuda perekonnanimedest. Enamasti omastavalisel kujul nime ees. Vahel võis lisand korduda, tekkis perekonnanimelaadne olukord. Linnades nimi+lisanimi. On raske määratleda, millal said lisanimedest perekonnanimed. Tavaline oli ka lisanimede tõlkimine. XVIII sajandist alates mitmeid revisjone, mis on hästi säilinud. Viiendikul eestlastest võisid juba perekonnanimed olla: peamiselt käsitöölistel, kaupmeestel, nekrutitel linnas. Sõjaväes perekonnanime, et saaks asju ajada. 1809 andis pastor Roth Kanepis esimesena kõigile talupoegadele perekonnanimed. Kaheosalised nimed ürikutes: kaks eesnime, lisanimi (sh ametinimetus, kohanimi, hüüdnimi) + eesnimi. Isikunimi + talunimi / ametinimetus. Revisjonides sage nähtus, et Reinu Mihkel on
1657. aasta katku suri ¾ linnast. See periood 1625 ja edasi on kiire arengu periood, demograafilised protsessid, loomulik iive ja mehhaaniline iive e ränne. Uus katastroof 1695, vihma-aasta, nälg, 1696-97 suure nälja periood. 1700-1710 Põhjasõda. 1710 suur katk, 1710-11 suur osa Eesti alast sureb välja. Rahvastik 1582-1583 olukord pärast sõda. Talurahva seas suremus, küüditamised, pagemised. Katastroof mõneti täheldatav. Rootsi võim viis läbi revisjone, 1582 seisuga Virumaal endistest taludest tühjad 80%, Järvamaal üle 80%, Läänemaal 70%, Harjumaal ca 50%, Hiiumaal 35%. Kas peegeldab ka rahvastiku kadu tõenäoliselt mitte. Oletame, et pandi kirja talu, aga kui seal olid laostunud inimesed, kes ei pakkunud riigile huvi, siis se pandi kirja kui kadunud. Samuti oli soiseid alasid, kuhu varjuti paremate aegade ootamiseks. Väljaminek naaberaladele, kust tuldi ka tagasi. Pärast 1582 kiire rahvastiku juurdekasv, loomulik iive, ränne
Esimeseks oluliseks rahavstikuajaloo allikaks on kõik adramaa revisjonid. Eestimaal tuleb vaadata piirkondi erinevalt. Eestimaal oli esimene adramaa revisjon 1712. Selle eesmärgiks oli välja selgitada olukord, milles riik pärast Vene riigi koosseisu minekut oli (katk oli just lõppemas). Saada teada, milline oli ellujäänud inimeste-loomade-talude-inventari arv. Neid hakati siis kirja panema. Kirja pandi ka eelnev seisukord (mitte nii täpne, palju pandi kirja emotsionaalsel tasandil). Revisjone hakatakse korraldama regulaarselt, et muutusi välja selgitada. Järgmised revisjonid toimusid 1725-26, 1732, 1739, 1744, 1758, 1765, 1774. Pärast seda lõppesid revisjonid ära, kuna selleks ajaks oli saavutatud Põhjasõja-eelne tase. Revisjonid olid hääbuvad, st kui üks või teine mõis oli Põhjasõja-eelse taseme saavutanud, siis järgmises teda enam ei kajastatud. Liivimaal toimus esimene adramaa revisjon 1715. Järgmised: 1721-1725, 1731, 1738, 1744, 1757-58.
maapäev saab asjast aru ja tuleb riigile vastu. 1681-82 a on liivimaa rüütelkonna saadikud olnud taas Stockholmis, kohtuti kuningaga, hästi dokumenteeritud. Kuningas kõikus kahevahel, ürit selgitada oma ja riigi pos, liivimaalased jäid endale kinni, kuningas hakkas ähvardama. Kuningas kuulutas, et reduktsioon viiakse läbi vastavalt valitseja tahtele. Kohe ei tormatud maavaldusi tagasi võtma, rida probleeme. Riik ei teadnud palju on maavaldusi välja jagatud st 81-82 a alustatakase revisjone ( haldusõiguste revisjon kõige olulisem, milline on omandisuhe maaga, hakkab venima). 84 a valmistatakse ette rida redutseerimisotsuseid, esit maaomanikele , kuningas viitas taas oma õigusele. Tehakse taas reduktsiooniga algust, sept 1684 alustatakse Tartu kreisist. Renditähtajad ja sunnid, mida kuningas tahab saada Kes keelduvad - neid ähvardab ebasoosingusse langemine. Ordu maavaldused redutseerid, nende maavalduste saajad olid rootsi taustaga,
Seaduslikkuse kontrolli valdkond on põhimõtteliselt eraldatud (seega iseseisev ja sõltumatu) seadusandlikust, täidesaatvast ja kohtuvõimust. Seda võivad teostada eripädevuse alusel vastavad riigiorganid või ametiisikud (institutsioonid). Järelevalve subjekti tegevuse ostarbekuse üle hõlmab tema teo pragmaatilise aspekti hindamist - kas ta toimis optimaalseimal viisil ja saavutas optimaalseima tulemuse. Siin on alati oht kaldudasubjektivismi. Teenistuskontrolli raames tehakse revisjone või inspekteerimisi. Mõnevõrra küsitav on teenistusjärelevalve käsitlemine lahus järelevalvest subjekti tegevuse seaduslikkuse ning otstarbekuse juhust, eriti järelevalvest tegevuse seaduslikkuse üle. Sellist käsitlust võib aga erialakirjanduses siiski kohata. Iseseisev käsitlus olevat põhjendatud spetsiifika esiletoomise aspektist, sest nimetatud kontroll hõlmavat järelevalvet selles: a) kas subjekt täidab üldse oma kohustusi,
annaabi.ee 
