`Orpheus` oli esimene terviklik teos selles zanris. Oratoorium: Oratooriumi sünnipaik oli Rooma. Nimetus oratoorium tuleb sõnast oratorio palvesaal, kus loeti pühakirja, peeti jutlusi ja lauldi vaimulikke laule. Ka oratooriumide eelkäijateks olid liturgilised draamad. Oratooriumi erinevus ooperist seisneb selles, et puudub lavaline tegevus ja sisu antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega. Kantaat: Algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega, neid esitas solist kammeransambli saatel. Taolised kantaadid olid Itaalias populaarsed salongimuusika zanrid, mille sisu oli ilmalik. Sonaat: Barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos (nii soolopillile kui ka ansamblile, väga populaarne oli triosonaat), mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust (hiljem mitmest eri osast). Sonaat võis olla nii kirikumuusika teos (tavaliselt 4-osaline) kui ka ilmalikuks
Tekst võis olla nii itaalia kui ka ladinakeelne, keskskes tegelaseks on jutustaja, kes annab retsitatiivides edasi tegevustikku. Solistide aariates ja ansamblites väjendavad tegelased oma tundeid, koor sümboliseerib rahvast ning annab toimunule hinnanguid. Oratooriumis on koori tähtsus palju suurem kui ooperis. 5. Nimeta 5-6 barokiajastu muusikažanri lisaks ooperile ning oratooriumile ning kirjelda neid paari lausega. Kantaat – algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega, neid esitas solist kammeransambli saatel. Kirikukontsert – barokiajastu kirikukontserte esitasid solist, koor ja orkester. Neid oli tugevaid ooperimuusika mõjutusi, kuid säilinud olid ka vana polüfooniilise stiili võtted. Sonaat – barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos,mis koosnes mitmest eri karateriga lõigust. Sonaat võis olla nii kirikumuusika teos, kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos.
ka Saksamaal ja Inglismaal. Retsitatiiv kõnelaul, mis jälgib loomuliku kõne rütmi. ORATOORIUM Oratooriumi sünnipaik oli Rooma. Nimetus oratoorium tuleb sõnast oratorio palvesaal, kus loeti pühakirja, peeti jutlusi ja lauldi vaimulikke laule. Passioon on oratooriumi alaliik, mille sisuks on Jeesuse kannatused. Tekst põhineb Uue Testamendi 4 evangeeliumil (Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese evangeelium). KANTAAT Algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega, neid esitas solist kammeransambli saatel. Taolised kantaadid olid Itaalias populaarsed salongimuusika zanrid, mille sisu oli ilmalik. Saksamaal arenesid 17. sajandil välja kirikukantaadid, mille aluseks olid kas piibli- või koraalitekstid, 18. sajandi algul kirjutati juba ka spetsiaalseid tekste (piiblitsitaadid ja koraalitekstid jäid tagaplaanile). Nendele loodud osad oldi ooperlikud retsitatiivid ja aariad. KIRIKUKONTSERT 1602
Nap.ooperis suurem rõhk muusikal, väiksem osa vaatemängul. Ideaal: bel canto (kaunis laul). Tekkisid tõsine (opera seria) ja koomiline ooper (opera buffa). Oratoorium: sünnipaik:rooma. Nimetus sõnast oratorio (palvesaal). Eelkäija: liturgiline dr. O-s puudub lavaline tegevus, sisu vaid muus. vah.-ga. Keskseks tegelaseks jutustaja. Keel it. või ld. keelne. Koor on väga tähtis. Sümb. rahvast. Passioon on O alaliik, sisuks Jeesuse kannatused. Kantaat: algselt sarnanesid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega. Esitas solist. Sisu ilmalik. Kirikukantaat: pärit sksm-lt. Esitasid instr.ans., koor ja solistid. Sksm-l kantaat luterliku jumalateenistuse lahutamatu osa. Kirikukontsert: Esitasid solistid, koor ja orkester. Tugevad ooperimuusika mõjutused, samas säilinud vana polüf. stiili võtted. Olid ITA k-des kõrvuti 17.saj. lõpuni; ooperi mõju kasvas pidevalt. Tekstid piiblist, luteri koraalidest. Sonaat: bar aegne s. oli instr. teos. Koosnes mitmest eri karakteriga lõigust
tegevustikku. Solistide aariates ja ansamblites väljendavad tegelased oma tundeid, koor sümboliseerib rahvast ning annab toimunule hinnanguid. Oratooriumis on koori tähtsus palju suurem kui ooperis. Passioon on oratooriumi alaliik, mille sisuks on Jeesuse kannatused. Tekst põhineb Uue Testamendi 4 evangeeliumil (Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese evangeelium). KANTAAT Algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega, neid esitas solist kammeransambli saatel. Taolised kantaadid olid Itaalias populaarsed salongimuusika zanrid, mille sisu oli ilmalik. Saksamaal arenesid 17. sajandil välja kirikukantaadid, mille aluseks olid kas piibli- või koraalitekstid, 18. sajandi algul kirjutati juba ka spetsiaalseid tekste (piiblitsitaadid ja koraalitekstid jäid tagaplaanile). Nendele loodud osad oldi ooperlikud retsitatiivid ja aariad. Kirikukantaadid kasvasid välja 17
Barokiajastu kirikukontserte esitasid solistid, koor ja orkester. Neis oli tugevaid ooperimuusika mõjutusi (virtuoosad, värvikad orkestrivahemängud), kuid säilinud olid ka vana polüfoonilise stiili võtted. Need kaks eksisteerisid Itaalia kirikukontsertides kõrvuti 17. sajandi lõpuni, kuid ooperi mõju kasvas pidevalt. Tekstid olid võetud piiblist, luterlikus kirikus luteri koraalidest. Väljapaistvaim meister oli Claudio Monteverdi. Algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega, neid esitas solist kammeransambli saatel. Taolised kantaadid olid Itaalias populaarsed salongimuusika zanrid, mille sisu oli ilmalik. Saksamaal arenesid 17. sajandil välja kirikukantaadid, mille aluseks olid kas piibli- või koraalitekstid, 18. sajandi algul kirjutati juba ka spetsiaalseid tekste (piiblitsitaadid ja koraalitekstid jäid tagaplaanile). Nendele loodud osad oldi ooperlikud retsitatiivid ja aariad. Kirikukantaadid kasvasid välja 17
(17.saj arenes välja madrigalist) Aaria - emotsiooni edastus Retsitatiiv - kõnelaul, mis eelnes aariale ja viis vajadusel tegevust edasi Vokaalinstrumentaalsuurvormid: - Kantaat (itaalia keeles cantata e laulma) - Oratoorium - Passioon - Ooper Kantaat Üks tähtsamaid kammermuusika zanre. 17.saj algul oli kammerkantaat lihtsalt pikem/arenenum aaria või duett basso continuo saatel. 17.saj arenes see kahe-kolme aaria ja retsitatiiviga teoseks. Algul kirjutati vaid ühele solistile ja teda saatvale ansamblile. Tuntumad kantaatide loojad: - Georg Friedrich Händel - Johann Sebastian Bach - Alessandro Scarlatti Kirikukantaat - suurema kooseisu ja keerukama ülesehitusega (kujunes 17.saj Saksamaal) - Tekstid võeti piiblist - Need loodi juba ühele või mitmele solistile, kellele võidi lisada koorirühm.
SONAAT Barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos (nii soolopillile kui ka ansamblile, väga populaarne oli triosonaat), mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust (hiljem mitmest eri osast). Sonaat võis olla nii kirikumuusika teos (tavaliselt 4-osaline) kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos (sissejuhatus, millele järgnes 2-4 tantsulist osa). Barokksonaadi looja ja suurim meister oli itaallane Arcangelo Corelli. KANTAAT Algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega, neid esitas solist kammeransambli saatel. Taolised kantaadid olid Itaalias populaarsed salongimuusika zanrid, mille sisu oli ilmalik. Saksamaal arenesid 17. sajandil välja kirikukantaadid, mille aluseks olid kas piibli- või koraalitekstid, 18. sajandi algul kirjutati juba ka spetsiaalseid tekste (piiblitsitaadid ja koraalitekstid jäid tagaplaanile). Nendele loodud osad oldi ooperlikud retsitatiivid ja aariad. Kirikukantaadid kasvasid välja 17
rahvast ning annab toimunule hinnanguid. Oratooriumis on koori tähtsus palju suurem, kui ooperis. Oratooriumi alaliik on passioon: Selle sisuks on Jeesuse kannatused. Tekst põhineb Uue Testamendi neljal evangeeliumil (Mattheuse, Markuse, Luuka, Johhannese evangeeliumil) G.F.Händel-koor "Halleluuja" oratooriumist "Messias" Kantaat Algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperi stseenidega. Neid esitas solist kammeransambli saatel. Taolised kantaadid olid Itaalias populaatsed salongimuusika zanrid, mille sisu oli ilmalik. Kirikukantaadid kasvasid välja 17. sajandi kirikukontserdist. Need koosnesid mitmest osast ning neid esitasid solistid, instrumentaalansambel ja koor. Saksamaal sai kantaadist luterliku jumalateenistuse lahutamatu osa. Kirikukontsert 1602 ilmus Lodovika Viadana kogumik "100 kirikukontserti", mis sisaldas kontsertmotette
retsitatiivides edasi tegevustikku. Solistide aariates ja ansamblites väljendavad tegelased oma tundeid, koor sümboliseerib rahvast ning annab toimunule hinnanguid. Oratooriumis on koori tähtsus palju suurem kui ooperis. Passioon on oratooriumi alaliik, mille sisuks on Jeesuse kannatused. Tekst põhineb Uue Testamendi 4 evangeeliumil (Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese evangeelium). KANTAAT Algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega, neid esitas solist kammeransambli saatel. Taolised kantaadid olid Itaalias populaarsed salongimuusika zanrid, mille sisu oli ilmalik. Saksamaal arenesid 17. sajandil välja kirikukantaadid, mille aluseks olid kas piibli- või koraalitekstid, 18. sajandi algul kirjutati juba ka spetsiaalseid tekste (piiblitsitaadid ja koraalitekstid jäid tagaplaanile). Nendele loodud osad oldi ooperlikud retsitatiivid ja aariad. Kirikukantaadid kasvasid välja 17
kantaat (it. k - cantare - laulma) Algselt tähistas sõna cantata lihtsalt vokaalteost, aga 17. saj algul sai k ammerkantaat lihtsalt pikem ja arendatum aaria või duett basso continuo saatel. 17. saj II poolel arenes see 2-3 aaria ja retsitatiiviga teoseks. Algselt kirutati kantaate vaid 1le solistile ja teda saatvale väiksele instrumentaalansamblile. Tuntuimaks kantaatide loojateks on - Georg Friedrich Händel, Johann Sebastian Bach, Alessandro Scarlatti. Saksamaal kujunes 17. saj lõpuks aga suurema koosseisu ja keerulisema ülesehitusega
kantaat (it. k - cantare - laulma) Algselt tähistas sõna cantata lihtsalt vokaalteost, aga 17. saj algul sai k ammerkantaat lihtsalt pikem ja arendatum aaria või duett basso continuo saatel. 17. saj II poolel arenes see 2-3 aaria ja retsitatiiviga teoseks. Algselt kirutati kantaate vaid 1le solistile ja teda saatvale väiksele instrumentaalansamblile. Tuntuimaks kantaatide loojateks on - Georg Friedrich Händel, Johann Sebastian Bach, Alessandro Scarlatti. Saksamaal kujunes 17. saj lõpuks aga suurema koosseisu ja keerulisema ülesehitusega