t vaagna põletik. e P Nakkub ja levib Levib sugulisel Primaarne ja Levib alati Nakatumine Enamus Suguliselt a eose vormis. teel retsidiveeruv sugulisel teel. toimub sugulisel põhjustatud ülekantav t Niidistik põhjustab nakkus. Levib Rakusisene bakter. teel. klamüüdiast. o virulentsust. sugulisel teel. Polümikroobne
kujuga valulikud vesivillikesed, mis paigutuvad gruppidena erütematoossel foonil ja mida tekib pidevalt juurde; o Haiguskolde piirkonnas on tihti turse ja vesiikulid muutuvad sageli pustuliteks, lähevad katki, tekivad erosioonid ja haavandid; o koedefektist eritub viirust 1012 päeva, uusi villikesi võib juurde tekkida 10 päeva; o esmane herpese episood kestab umbes 20 päeva. Retsidiveeruv kulg- genitaalherpes hakkab erineva ajavahemiku järel korduma. o Peale esmasnakkust lokaliseerub HSV ilma haigussümptomiteta mitteaktiivselt närviganglionides; o Puhang võib väljenduda mitmeti täielikult asümptomaatilisest viiruse levimisest ja nõrkadest episoodidest kuni tugevalt väljendunud haiguspildini; o Kõrvalnähtudeks võivad olla kihelus- või sügelustunne, mis tekib haiguskoldes
viirusvastaseid ravimeid, 1 tablett 2 korda päevas. Ravimite võtmist on vaja alustada 1 päev enne protseduuri ning 4 päeva jooksul pärast protseduuri, 5 päeva või 10 tablette. Või kasutada viirusevastased kreemid ja geelid. Naha allergia, ekseem, huulte herpes- äge seisundit, mis on vaja ravida medikamentoosselt. Püsimeigi võib alustada teha siis, kui aktiivne haiguse faas on lõppenud. NAHA EKSEEM Ekseem on krooniline retsidiveeruv nahahaigus, mille tekkimise põhjuseks erinevalt dermatiidist on sageli ka kehasisesed mõjurid. Ekseemile on iseloomulik naha sügelus ning haiguskoldes üheaegselt esinevad punetus, ketendus, sõlmekesed, villikesed ning lihhenifikatsioon (naha haiguslik paksenemus, karenemus ja kuivus). Mitte mingil juhul ei tohi pigmenteerida naha äge muutused!!!! Sellised nagu pigmendilaigud, melanoomid, fibroomid-papiloomid, viruslikkud soolatüngad ja teised muutused, sest on
partneril on huuleherpes, mida kanntakse edasi suuseksi kaudu suguelundite piirkonda. Samuti toimub nakatumine kokkupuutel genitaalherpese villivedeliku ja haiguskoldega. Lapseootele emad, kes on nakatunud genitaalherpesesse võivad nakatada oma vastsündinut last ja põhjustada tõsiseid tüsistusi vastsündinule. Genitaalherpesel kolm erinevat võimalust arenguks: · Primaarne haigushoog genitaalherpes avaldub ühekordselt esmase haigushoona. · Retsidiveeruv kulg genitaalherpes hakkab erineva ajavahemiku järel uuesti ilmuma. · Asümptomaatiline kulg genitaalherpes ei avaldu elu jooksul kunagi, kuigi on nakatutud ja viirus on organismis olemas Esmasteks sümptomiteks on sügelus ja ärritustunne suguelundite piirkonnas, palavik, valud lihastes, lümfisõlmede suurenemine. Haigestumusnähud esinevad harva korraga. Tavaliselt annab genitaalherpese tekkest märku kas üksainus või siis mõni sümptom.
võivad tekkida pigmendihäired (esineb nii hüper- kui hüpopigmentatsioon). Umbes 8-12 haigusnädalal võib tekkida juuste, kulmude ja ripsmete väljalangus. Kolmandikul isikutest võib esineda angiinisarnane haiguspilt, kuid tavaliselt puudub palavik. Kõigest hoolimata on enesetunne küllalt rahuldav, vahel on kaebusteks väike palavik, isutus, nõrkus. Paljudel on probleemiks peavalu ja kaelakangus (sageli kuklas ja öösiti). Mõnedel esinevad luu- ja liigesvaevused. Retsidiveeruv ja latentene süüfilis. Peale teisese süüfilise esimest episoodi jõuab haigus faasi, milles analüüsid on positiivsed ja inimene nakkusohtlik, kuid puuduvad sümptomid. Aeg-ajalt esineb haiguse ägenemisi ehk retsidiive, kuid iga retsidiiviga on lööve tagasihoidlikum. >90% ägenemisi tekib esimese 2 aasta jooksul. Peale 4 aastat pole haiged enam nakkavad, kuid ilma ravita ei parane keegi ja kolmandikul neist areneb kolmandane süüfilis. Kolmandane süüfilis
(esineb nii hüper- kui hüpopigmentatsioon). Umbes 8-12 haigusnädalal võib tekkida juuste, kulmude ja ripsmete väljalangus. Kolmandikul isikutest võib esineda angiinisarnane haiguspilt, kuid tavaliselt puudub palavik. Kõigest hoolimata on enesetunne küllalt rahuldav, vahel on kaebusteks väike palavik, isutus, nõrkus. Paljudel on probleemiks peavalu ja kaelakangus (sageli kuklas ja öösiti). Mõnedel esinevad luu- ja liigesvaevused. Retsidiveeruv ja latentene süüfilis. Peale teisese süüfilise esimest episoodi jõuab haigus faasi, milles analüüsid on positiivsed ja inimene nakkusohtlik, kuid puuduvad sümptomid. Aeg-ajalt esineb haiguse ägenemisi ehk retsidiive, kuid iga retsidiiviga on lööve tagasihoidlikum. >90% ägenemisi tekib esimese 2 aasta jooksul. Peale 4 aastat pole haiged enam nakkavad, kuid ilma ravita ei parane keegi ja kolmandikul neist areneb kolmandane süüfilis. Kolmandane süüfilis
Toime: E. Coli bakteri hävitamine UTIs Ravimrühmad: Sulfamethoxazolum+Trimethoprimum, Norfloxacinum, Nitrofurantoinum (AB) Valik: kaks korda ööpäevas vaja võtta, toime saabub juba kolme päevaga KT: GI trakti nähud (iiveldus, oksendamine, isutus), nahareaktsioonid (lööve, nõgestõbi). Aeg-ajalt kandidoos; harva leukopeenia, granulotsütopeenia, trombotsütopeenia, kõhuvalu, kõhulahtisust, stomatiit, glossiit. Nõrkus, väsimus, unetus. 4. Selgita mis on retsidiveeruv UTI? UTI kordumine. Infektsiooni tekitaja ei olnud antibakteriaalse ravi suhtes tundlik. UTI retsidiivi põhjustaja on sama mikroob. Korduvate UTI-de riskitegurid: seksuaalne aktiivsus, kontratseptsiooni kasutamine, madal östrogeenide tase, pärilik eelsoodumus ja lühike ureetra-anus’e vahemaa. 5. Miks tuleb rasedal patsiendil asümptomaatilist bakteriuuriat ravida? Kuna rasedad kuuluvad UTI tekke riskikontingendi hulka. Ravimata asümptomaatilise bakteriuuria
(siinustes). Aspergillus flavus on tavaline ninapiirkonnast isoleeritud hallitusseen. Sarvkesta kahjustusega võib mõnikord kaasneda aspergilluse invasioon silma. Nendel juhtudel. Aspergilloom tekib tuberkuloosist, korduvatest pneumooniatest või teistest haigustest kahjustatud kopsudesse. Seen tungib aeglaselt kasvavast seenekogumist väga harva kopsukoesse.Kasvav seenemass kahjustab aspergilloomõõnsususe pindu ja võib põhjustada veriköha, mis võib olla retsidiveeruv ja mõnikord lõppeda surmaga. Õõnsusesse võib lisanduda bakteriaalne sekundaarinfektsioon. Invasiivsete aspergillusinfektsioonide tekkimise eeldus on selge immuunpuudulikkus või pindmiste kudede raske hüpoksia. on inimesel tavaliselt mingisugune lokaalset või süsteemset immuunsust mõjutav põhihaigus. · Aspergillus species · puulehed, teravili, kompost, loomadel · nakatumine inhalatsiooni kaudu · riskifaktorid:
keskkõrvaga. Adenoidi hüpertroofiat ei saa iseenesest pidada haiguseks, kuna kõikidel lastel suurenenud adenoid kaebusi ei põhjusta. Kaebused: Lastel esineb ka nn füsioloogiline ninaneelumandli hüpertroofia. Osadel lastel põhjustab adenoid aga suurenedes oma asukoha tõttu ninahingamistakistust ja keskkõrva ventilatsiooni häirumist. Ninahingamise takistuse tõttu esineb suuhingamine, norskamine ja ninakinnisus. Sageli retsidiveeruv nohu ja põskkoopapõletikud. Kuna kõrva ventilatsioon on häiritud, võivad esineda ka korduvad keskkõrvapõletikud. Laps on magamatusest loid; esineb nn. ,,adenoidne nägu": laps on kahvatu, loid ja hingab läbi avatud suu. Dgn: eesmine/tagumine rinoskoopia ja neelu vaatlus, lõplik diagnoos lateraalsuunas Rö ülesvõttel Ravi: adenoidektoomia. Mõningatel juhtudel on lisaks vajalik ka kuulmekilesse suntide paigaldamine keskkõrva ventilatsiooni parandamiseks. 2
ja kuulmetõrve kaudu ka keskkõrvaga. Adenoidi hüpertroofiat ei saa iseenesest pidada haiguseks, kuna kõikidel lastel suurenenud adenoid kaebusi ei põhjusta. Kaebused: Lastel esineb ka nn füsioloogiline ninaneelumandli hüpertroofia. Osadel lastel põhjustab adenoid aga suurenedes oma asukoha tõttu ninahingamistakistust ja keskkõrva ventilatsiooni häirumist. Ninahingamise takistuse tõttu esineb suuhingamine, norskamine ja ninakinnisus. Sageli retsidiveeruv nohu ja põskkoopapõletikud. Kuna kõrva ventilatsioon on häiritud, võivad esineda ka korduvad keskkõrvapõletikud. Laps on magamatusest loid; esineb nn. ,,adenoidne nägu": laps on kahvatu, loid ja hingab läbi avatud suu. Dgn: eesmine/tagumine rinoskoopia ja neelu vaatlus, lõplik diagnoos lateraalsuunas Rö ülesvõttel Ravi: adenoidektoomia. Mõningatel juhtudel on lisaks vajalik ka kuulmekilesse suntide paigaldamine keskkõrva ventilatsiooni parandamiseks. 2
väsimus, vähene t°) isutus, iiveldus, surve paremal ülakõhus harva artralgia (B-hepatiit, immuunreaktsioon) Hepaatiline staadium (4-8 nädalat): juhtudest mitteikteeriline, ülejäänud ikteeriline vorm (tume uriin, hele väljaheide ja sügelemine) maksa suurenemine ja hellus (15%) põrna ja l/s suurenemine (15%) Ägedate viirushepatiitide kliiniline kulg Kolestaas: sapiteede sulgusega (AFOS) hea Retsidiveeruv: > 3 kuu (ASAT ja ALAT) krooniline hepatiit Fulminantne: multilobulaarsed nekroosid kooma 80% surm nädal-kuu (D-hepatiit 20%!) Maksaväline: artralgia, aneemia (B ja C-hepatiit) Viiruskandlus: - sümptomiteta - krooniline (> 6 kuud) persisteeriv hepatiit (hea) - krooniline aktiivne hepatiit (halb) (C-hepatiit) Tsirroos ja primaarne maksarakuline vähk (C-hepatiit), mida soodustavad alkohol, toksiinid Diagnoosimine ja ravi
· Mittekorrektne nahahooldus, mis on tingitud patsiendi teadmatusest õigest nahahooldusest. Video: https://www.youtube.com/watch?v=UwQYn3TQgV4 Pilt: 13 Arutelu, küsimused: Kui patsient ajab atoopilise dermatiidi sassi mõne muu nahahaigusega, millega kaasneb sarnane lööve ning ostab käsimüügist teisele haigusele mõeldud ravimit, kas ta võib olukorra ka väga palju halvemaks muuta ? Ekseem Ekseem on krooniline retsidiveeruv nahahaigus, mille tekkimise põhjuseks erinevalt dermatiidist on sageli ka kehasisesed mõjurid. Ekseemile on iseloomulik naha sügelus ning haiguskoldes üheaegselt esinevad punetus, ketendus, sõlmekesed, villikesed ning lihhenifikatsioon (naha haiguslik paksenemus, karenemus ja kuivus). Eristatakse järgmisi ekseemivorme: kontaktekseem, mikroobne ekseem, düshidrootiline ekseem, nummulaarekseem, asteatootiline ekseem, seborroiline ekseem. Mõnikord on ka
Subduraalhematoomi teke aeglasem, kuid primaarne kahjustus olnud raskem ning tavaliselt teadvus ei taastu. Subduraalhematoom võib areneda ka alaägedalt või krooniliselt kergest traumast võib olla möödunud nädalaid või kuid. kompressiooni võivad põhjustada ka impressioonmurrud. 7. Bronhoektaas- Bronhoektaasitõbi ( Bronchiectasia) Bronhoektaas on bronhiseina destruktsiooni tõttu tekkiv bronhi ebanormaalne laienemine ja deformatsioon. Bronhektaasiatõbi on krooniline või retsidiveeruv põletik bronhektaaside baasil. Etiopatogeneesis on olulised eelnevad bronhide põletikulised protsessid, kui põletikust on haaratud kõik bronhiseina kihid, mille tulemusel nõrgeneb bronhiseina vastupidavus. Bronhi seina elastsus kaob, lihaskiud hävivad ja bronh laieneb. Kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega kaasnevad fibrootilised muutused venitavad välja bronhi seina ja võivad viia bronhektaaside tekkele, nagu ka kongenitaalsed defektid (bronhomalaatsia, kõhre ja
annaabi.ee 
