Samuti oli esimeseks tõeliseks staariks naine- Mary Pickford. Ometigi ei olnud sellel ajal naiste kunstiline liikumine väga edukas. Naisliikumine, naiste võitlus, et osaleda võrdselt meestega avaliku elu igas valdkonnas, olla nähtav ja kuuldav subjekt, mitte kujundatav objekt, toimis XIX sajandi lõpul ja XX sajandi algul võimsa sokina, leidis koha sotsiaalses diskussioonis, kuid jäi täiesti tähele panemata nii tollases kui ka tollast kunsti käsitlevas retseptsioonis, mis näitab minu arvates väga hästi just seda, et moodsa naise üheks oskuseks oli läbikukkuda. Lisaks sellele, et naised ei olnud sellel ajal veel tõsiseltvõetavad konkurendid meestele kunstis, ei olnud naised kunagi konkurendid meestele teaduse ja tehnika alal. 20.sajandi algust iseloomustab sõna "leiutamine", sest just sellest ajast võime leida pikad nimekirjad maailmaavastustest: hüpotees
Näiteks kui Jean Domat tahtis sätestada prantsuse õigust, võttes aluseks roomaõiguse, nimetas ta selle lihtsalt, Les Lois civiles dans les ordre naturel. Robert Pothier andis välja teose Digest`a baasil, kus jättis raamatute ja pealkirjade järjestuse samaks, kuid tõstis mõningaid paragrahve ümber. Asjaolu, et selline kaootiline struktuur pandi teemade kaupa kataloogi, on suurem tunnistus retseptsiooni mõjudest ja võimsusest kujutletavast. Retseptsioonis on oluline ka võimalikkus ja juhuslikkus, sest kuna õigussüsteemi loovad ja seavad üles erinevad inimesed, siis loeb just nende kogemus. Kui rääkida Sotimaa õigussüsteemi mõjudest Svaasimaal, Botswanas ja Lesothos, siis sai määravaks just juhuslikkus. 1966ndal aastal võeti vastu üliõpilasi Edinburgi Ülikooli nendest riikidest ja kui üliõpilased pöördusid tagasi kodumaale, said neist olulised õigusvaldkonna tegelased- kohtunikud, ministrid ja advokaadid
"Viimne romantik" - iseenesele viitamine, aga raamatus on ka samanimeline novell ja seal on peategelaseks Kukk. Peaks märkama seda ka, et Gailit on läti keeles `kukeke'. Kuigi tal on pakse romaane, on ta väiksemate jutukeste meister. Näeme ka seda, et pikad lood on väga tihti kokku pandud lühikestest lugudest. "Karge meri" - loodusromantika karmimaid pooli, asetub 30ndate rannakirjanduse konteksti "Toomas Nipernaadi" hakkab rööbituma Ekke Moori romaaniga ja on isegi retseptsioonis hiljem näha eelistamist. EM puhul on Peer GYndilik eksistentsiaalne rännak rohkem välja joonistunud. Ideaalne Gailit võiks olla romantiline, kõrgstiilne autor. Ta ei ole mingi rahvalik romantika, mis kasvab välja eidekese jutukestest. Kõrgstiilne novellromaan, kus rändaja liigub ringi looduses, ideaaltekstis tehakse nalja, esitatakse mõtteid elureaalsuse ja poeetilise reaalsuse asjus ja kokkupõrkes. Kui ideaalsetest tükkidest teose kokku paneme, saame "Toomas Nipernaadi".
Absoluutselt õiget tõlgendust pole olemas. Tõlgendus on protsess, mis pidevalt aktualiseerub: erinevates kontekstides, erinevatel perioodidel, mitmekordsel lugemisel. Retseptsioon Teose tähenduse / tõlgenduse loomisel mängivad olulist rolli: Lugeja Konkreetne situatsioon Ajastu Igal ajajärgul on oma sõnakunstist arusaamise viis; retseptsiooniuurimine vaatleb erinevaid tõlgendusi, püüab mõista ja selgitada teose retseptsioonis toimunud muutusi (vt. võrdlev kirjandusteadus). Hans Robert Jauß (1921-1997) Kirjanduslugu kui provokatsioon (1974)Esteetiline kogemus ja kirjanduslik hermeneutika (1991) Lugeja dialoog tekstiga erinevatel ajastutel Uurima peab mitte niivõrd kirjanduslikku pärandit, kuivõrd selle üha uut vastuvõttu erinevatel ajajärkudel: uus kirjanduslugu Teoses ilmnevad lugeja ootused, kombed, tavad: küsimused, mille vastuseks oleks antud teos. Näiteid: Juhan Smuuli looming
Satiirilise koega esikromaani ,,Monument" minajutustaja, arhitekt Sven Voore rajab küünilise kohanejana oma karjääri stalinistliku dogmaatiku ära käsutamisele intriigides, misläbi tal õnnestub kõrvale tõrjuda konkurent, tahumatu geenius Ain Saarma. Tähenduslik on Saarma intuitiivse ürgrahvuslikkuse vastumängimine Moskvas õppinud Voore iroonilisele üleolekule eesti vaimust ja pärimusest. Retseptsioonis tekitas arusaamatusi negatiivse tegelase arutluste esitamine minavormis, mis kehtivate konventsioonide kohaselt pidanuks olema reserveeritud empaatilist vastuvõttu eeldavale tegelasele. Stalinismi mehhaanikaga tegeleb Vetemaa lühiromaanis ,,Pillimees". Minajutustajaks on andekas, kuid allakäinud luuletaja Ruuben Iilime, kes mööda õhtuse Tallinna tänavaid, kohvikuid ja restorane hulkudes meenutab stalinismi valitsemisajal toimunud sündmusi
Ta jääb raskelt haigeks ning läheb pagulusse. · Lapsed tal on otseselt lastele adresseeritud kirjanudust. Samas aga on adressaat sageli ähmane. ,,Võrumaa jutud" on sageli taandatud lastekirjanduseks, kuid samas võib seal ka midagi enamat näha. Lastekirjanduseks taandamine tuleb sellest, et ta jutustab muinasjutt kas nad on folkloorsed või rohkem kunstloo, aga folkloorne põhi on ta lugudes oluline. Jaiki nügiti 20ndatel ja 30ndatel retseptsioonis kuhugi äärealadele, ta ei saanud elu ajal elavaks klassikuks. Klassikuks kuulutamine sündis mingil moel takka järgi 20. - 21. saj vahetusel ta tuntus tõuseb. Kasutab mõnedes kohtades võrukeelset dialoogi. · Samuti kasutab ta ka õudust ta on (võru)maalähedane. Samas aga ta ei ole nii ilustatud kui oli Gailit. Juttudes: öö, hämarus, pimedus, imelikkus, une ja ärkvelolupiir, koledus, tondid, surm, põnevus.
välja ikonoklastist keiser Leon III. Kreekakeelne Ecloga (kr. valitud seadused) kujutas tegelikult CIC lühivarianti, sisaldades 18 tiitlit. Otsustades alapealkirja järgi, mõisteti seadustekogu kui CIC kokkuvõtet, tema parandamist suurema inimarmastuse vaimus. Ecloga jäi õigusallikana püsima järgnevaks 150 aastaks, asendades õppetöös ühtlasi Justinianuse Institutsioonid. Ecloga mängis olulist rolli Bütsantsi kirikuõiguse arengus, samuti Bütsantsi õiguse retseptsioonis Ida-Euroopas. Seaduses ilmnes tugev kristliku moraali mõju. Õiglust mõisteti järjest enam kristlikus vaimus, ius naturale muutus üha selgemalt jumala poolt kehtestatud kõrgemaks õiguseks. Orjade vabastamise uue vormina oli sätestatud nende vabakslaskmine kristlikes kirikutes. 4. Makedoonia dünastia aeg Konstantinoopoli vallutamine; 867 - 1204 9. sajandil tuli võimule uus Makedoonia dünastia, mis pilditülis pooldas ikonoduulide seisukohti. Uue dünastia tõusuga kaasnes nn
Kuid läänelik õigustraditsioon on sellest pigem tugevamaks kui nõrgemaks muutunud. Õiguse uuenemist on alati saatnud teadmine, et õiguse uuenemisel on alati oma sisemine mehhanist, muutused ei ole kunagi ainult vana kohanemine uuega vaid on osad üldisemast arengust. Muutused ei saa olla juhuslikud. Õigus kui süsteemne tervik peab arenema läbi sajandite. 12.september iga õigusajaloo etapp omab enda loonuõigust (?). Kuid meie huvialaks on loonuõigus rooma õiguse retseptsioonis uusaegne ratsionalistlik loonuõigus. Just viimast on nimetatud peale Codex Julianust kõige olulisemaks modernse õiguse aluseks. Võidukäik algab 18. saj. Ja seda seostatakse eelkõige Descartes'i nimega, sest tema loobus seniste valitsevate seisukohtade tingimusteta nõustumisest ning väitis, et kõiges tuleb kahelda. Ja ehki Descartes ei sekku otseselt jurispudentsi muudab ta siiski oluliselt selle mõttemaailma ning
Hasisi ehk kanepi ajalugu on samuti kaugele ulatuv, Hereodotos räägib tema suitsu sissehingamisest, seega võiks tegemist olla esmakordse inhaleeritava anesteesia juhusega. Hiinlased, nagu arvata võibki, kasutasid valuvaigstina oma esi-narkootikumi oopiumi. Ameerika kultuurides oli kasutusel kokapõõsa leht. Millegipärast olevat keskajal inimeste uinutamine ja joovastavate ainetega kostitamine operatsioonide ajal kadunud. Siin võib küsimus olla valu retseptsioonis toonaste dogmade valguses valu oli nö ,,jumalast", seega ei tohtinuks temaga võidelda. Enne keemiliste ühendite kasutusele võttu kasutati operatsioonidel valuvaigistitena/ lokaalanesteesiana peamiselt külmutamist, kuid sel oli meetodil palju halbi külgi, mh gangreeni tekkimise võimalus. Juba 1562 oli Pare kasutanud ka närvikompressiooni. 36 Kaasaja anesteesia ,,isaks" võiks pidada Sir Humphrey Davyt, kaevurilambi leiutajat,
Siis tuleb ajaline paus, 1970ndatest läheb käima põhisari. Lugusid palju, põimuvad, tegevus läheb Nuustakule, Otepääle jne. Mitu tausta korraga: kirjanduslik taust tammsaarelt. Palanomägi mängib suuremat rolli kui Vargamäe. Sari kindla joone ja plaaniga. Rõhutatult realistlik keelekasutus. Tuima järjekindluse tunne tekib. Vaadates dialoogi (tartukeelne) siis hakkab elama küll, aga "Tõe ja õiguse" mitmeplaanilisust ei ole. Suur ja aukartust äratav üritus, aga staatus hilisemas retseptsioonis. Staatus jääb, meil on välised märgid võimsad, sellest ei saa mööda. Ükski teine teos ei sisalda nii palju LE keelt kui see. Kõik teised näited väiksemahulised. Kirjutab ajaloolist panoraami. Omaenda perekonna lugu taustaks, mägi taustaks - Kuutsemägi. Isiklik vaatepunkt 12. romaanis, tuleb mängu väike poiss Hind, kes saab endale vaatepunkti. Vaatepunkt antakse lapsele. Lapse nimi Hind valitud mitteperemeheliku peremehe nime järgi. Tegemist on suure elava klassikuga.
annaabi.ee 
