MUUSIKAÕPETUSE RETSENSIOONIDE VORMISTUSLIKUD NÕUDED Tiitellelehe kujundus. Raami suurus on võrdne A4 paberiga. Soovitav on teha tiitelleht eraldi dokumendis, sest samas dokumendis, kus on edasine tekst, tulevad kaasa ka jalus ning leheküljenumbrid Rocca al Mare Kool Autori nimi klass PEALKIRI Retsensioon Tallinn aasta Muusikaõpetuse retsensiooni vormistuslikud nõuded Juhendi, kuidas kirjutada retsensiooni kontserdi või muusikateatrietenduse kohta, saate kooli koduleheküljelt (www.ramkool.edu.ee) Koolielu Õppematerjale. Retsensiooni kohustuslikud koostisosad: 1. tiitelleht 2. pikkus vähemalt 2 lehekülge, alates 10. klassist vähemalt...
.....................................................................7 KASUTATUD ALLIKAD.................................................................................................8 2 SISSEJUHATUS Harri Kõrvits oli Eesti üks tähtsamaid muusikateadlasi ja heliloojaid. Harri Kõrvits on avaldanud palju tähtsa mõttelisi laule, ajakirjanduses artikleid ja retsensioone, koostanud raadiosaateid, kirjutanud raamatuid. Ta on rohkem tuntuks saanud oma heliloomingu kaudu. Harri Kõrvits oleks saanud 16. oktoobril 100 aastaseks. 3 HARRI KÕRVITS Harri Kõrvits sündis 16. oktoober 1915. aastal Paides ja suri 9. aprill 2003. aastal Tallinnas. Ta oli Eesti muusikateadlane ja helilooja. Harri Kõrvits abiellus aastal 1943 Jaroslavlis. Tema naine Leida pühendas oma elu
neist ei saa ma ikka veel kindel olla oma vastuses, et kumb see on. Üldiselt arvan ma, et kontsert õnnestus. Publik suhtus ooperisse hästi ja nii palju, kui mina nägin kuulasid isegi meie klassi poisid seda ooperit huviga, mitte ei jutustanud kogu aeg. Mina suhtun sellesse ooperisse igal juhul hästi. Loodan, et kunagi tulevikus käin ma vaatamas veel paljusid häid oopereid ning tegelikult loodan ma, et pean neist veel retsensioone kirjutama, sest kuigi retsensioonide kirjutamine ei ole mulle just üks kõige meeldivamaid tegevusi jääb sulle selle abil see ooper või kontsert rohkem meelde ning kui sa säilitad oma retsensioone ja kunagi tulevikus neid vaatad tuleb sulle meelde, et sa kunagi käisid vaatamas sellis ooperit või kontserti. Loomulikult soovitan ma kõigil seda ooperit vaatama minna ja loodan et kõik saaksid käia vaatamas neid kontserte, mis neile meeldivad. Kasutatud kirjandus: http://www.opera
Valgustuskirjandus Kogu 18ndat sajandit peetakse mõistusesajandiks, valgustussajandiks. I Kant- kasuta julgelt oma mõistust. Selle lõppu tähistab suur prantsuse revolutsioon, 1789 aastal Oli ideoloogiline, mitte kultuuriline nähtus Valgustusideede loomingus tuuakse esile prantsuse filosoofide loomingut (1751 entsüklopeedia prantsuse filosoofide mõtetest. Nt Montesquieu, Voltaire, Rousseau, Diderot) Vastuseis iganenud poliitilistele süsteemidele. Võitlesid demokraatlike ideede eest. Filosoof-kirjanikud- J. Locke; I. Newton, Herder, Goethe, Schiller. ,,Haritud ja targast valitsejast, kes juhib riiki mõistusest lähtudes ja rahva huvidest" Püüti nõuda mõttevabadust, kodanikutunnet ja vastutust ja ideaaliks loomulikku inimest. 18ndal sajandil pöörati ajakirjandusele suuremat tähelepanu, tekkis palju kirjanduslikke ringe, seltse ja olulist kohta hakkas mängima belletristika ja kesksele kohale sai romaan j...
Sellele järgnevad sündmused, kus Lea on maailmavaateid totaalselt muudab, seda peamiselt uue meeskangelase tõttu, kuid ka see armastuslugu ei lähe plaanipäraselt, Lea kaotab ka selle mehe. Esimene peatükk annab ka mõned pidepunktid, millele toetuda, et leida „Lea“ ainestiku taust ja ehk ka põhjused. Nimelt on välja toodud teise Smuuli teose „Jäine raamat“, kust võib leida Lea, kui tegelase, põhiprobleemid. Referaadi teine peatükk kajastab valituid retsensioone, mis on ilmunud NSV-ajal, „Lea“ ilmumise järgselt. Esimene retsensioon on „Lea“, kui näidendi, esmailmumise järgselt ning selle autoriks on lavastaja, Voldemar Panso, ise. Panso jaoks, ning ka teiste kriitikute jaoks, oli „Lea“ kui usuvastasuse propaganda ning nad ei kartnud seda ka kõva häälega välja öelda, nende retsensioonid rääkisid sama juttu, mis nende mõtted. 12 aastat hiljem ilmunud retsensioon, samuti Panso lavastatud „Lea“ kohta, on juba esimesest
,,Linda" ja 1906. aastal mõnda aega ajalehte ,,Isamaa". Riias tutvus Enno kirjandusega, milles segunesid india budistlik filosoofia ja läänemaised müstilised õpetused. Tema tõekspidamiste kujunemisele oli sel oluline mõju ning samalaadset filosoofilist kirjandust harrastas luuletaja elu lõpuni. Enno trükiristsed olid ära olnud juba tema reaalkooli ajal ajalehes ,,Olevik" 1896. Tõeliselt avanes ta aga luuletajana ,,Lindas", kus ta avaldas ka artikleid ja retsensioone. Tal oli kindel maitse ja laialdane lugemus. Tema luule sel ajal oli uudne ja moodne: ta oli vabavärsi esimene järjekindel rakendaja Eestis, ta värssides oli taotletud kõlalist ühtsust ja kujundilist individuaalsust. Ernst Enno Aastatel 19031905 avaldas Enno ,,Lindas" ja ,,Postimehes" üle poolesaja luuletuse. On kirjutatud ,,valgustusmomendist", mis olevat Ennot tabanud 1906.
Retsensiooni edastamine autorile Kokkulepe autoriga - millal ja kuidas retsensiooni edastamine toimub. Edastamine hiljemalt kaks päeva enne kaitsmist Autor peaks vastama küsimustele, mis tekkisid retsenseerimisel Seega ei tohiks retsensiooni edastamist jätta kaitsmise päevale esitatakse trükitult (või saadetakse e-kirjaga) töö kaitsja(te)le 07.10.14 Uurimistöö alused Tamsalu Gümnaasium 8 Üldine Kaitsmisel retsensioone ette ei loeta. Esitatud küsimustele vastamine (esitatud retsensioonis) ja probleemsete kohtade kommenteerimine Retsensent võib tekkinud probleemid/küsimused, millele ootab selgitust või vastust, täpselt sõnastada ja esitada retsensioonis kohe pärast vastavat arutlust või koondada nad eraldi nummerdatult retsensiooni lõppu. Retsensendil peab olema lõpphinnang kogu töö hindena olema läbi ja valmis mõeldud. 07.10
sisukokkuvõtteid, annotatsioone ning sündmuste olulisi aspekte. retsensioone. NE © Euroopa Nõukogu: Euroopa ühtne keeleoskussüsteem (CEFR)
filosoofilist kirjandust harrastas luuletaja elu lõpuni. Peale õpingute kuulus suur osa Enno ajast maailmavaatelistele otsingutele, millesse ta suhtus täie tõsidusega. Tema tol perioodil enamloetud autoritest võiks nimetada V.Korolenkot, P. Roseggeri, K. Tetmajerit, R. M. Rilket, M. Maeterlincki. Enno trükiristsed olid ära olnud juba tema reaalkooli ajal ajalehes ,,Olevik" 1896. Tõeliselt avanes ta aga luuletajana ,,Lindas", kus ta avaldas ka artikleid ja retsensioone. Tal oli kindel maitse ja laialdane lugemus. Tema luule sel ajal oli uudne ja moodne: ta oli vabavärsi esimene järjekindel rakendaja Eestis, ta värssides oli taotletud kõlalist ühtsust ja kujundilist individuaalsust. Aastatel 1903-1905 avaldas Enno ,,Lindas" ja ,,Postimehes" üle poolesaja luuletuse. 1907.- 1908. oli Enno Tartust ära, peamiselt Soosaarel, ja kirjutas seal oma järgmised raamatud. Ta
1 Bernard Shaw esimene näidend "Lese majad" lavastati Londonis 1892. aastal, kui autor oli 36-aastane. Shaw kirjutas selle ühe tuttava lavastaja õhutusel, kes talle kurtis oma repertuaariraskusi. Esietendus möödus tormiliselt teatrikülastajad vilistasid ja aplodeerisid, ajalehtedes ilmus hulgana üksteisele vastukäivaid retsensioone. Shaw järgmiseks näidendiks oli "Mrs. Warreni elukutse". Neid kahte tööd nimetas Shaw ise "ebameeldivaiks näidendeiks", millise pealkirja all need ilmusid eriraamatuna. Mõlemad puudutasid Inglise ühiskondlikku elu. "Meeldivate" näidendite alla kuuluvad sõjavastane komöödia "Inimene ja relvad", psühholoogiline draama "Candida", komöödia "Ei või iial teada" ning sõjavastane näidend "Saatuse soosik". 1901
hirmu eest Reini jõkke. Kuigi kalurid ta päästsid, lõppes helilooja elu vaimuhaiglas, kus ta suri aastal 1856. HECTOR BERLIOZ (1803-1869) Ta oli prantsuse helilooja. sündinud arsti perekonnast ja vanemad olid kindlad, et hectorist peab ka saama ars. ta läks arstiteaduskonda õppima, aga ta siiski jättis selle pooleli ja hakkas muusikaga tegelema.tal tekkis väikene konflikt vanematega ja need ütlesid temast lahti. ta hakkas andma solfi tunde, esines koorilauljana, kirjutas retsensioone ja muuskiakriitikat. öösiti kirjutas noote, õhtuti istus ooperiteatris. berliozi muusikat prantsusmaal ei võetud väga hästi vastu ,st kõik olid selle suhtes ükskõiksed. kui ta läks andma kontserdeid väljapoole prantsusmaalt, siis ta koges väga head tagasisidet peale kontserdit. hiljem tuli edu ka oma kodumaal umest paarküümmend aastat enne tema surma. ta suri 8.märtsil 1869. hectori ooming peamiselt kirjutas ta muusikat sümfooniaorkestrile, aga ta on kirjutanud ka oopereid
astuda, kuna teda takistasid nõrgad tulemused matemaatikas. Riias õppis Enno 1896. aastast 1904. aastani, töötades vahepeal, kui raha otsa lõppes, Tartus ,,Postimehe" toimetuses. Jaan Tõnissoni kutsel toimetas ta aastatel 19041905 ajakirja ,,Linda" ja 1906. aastal mõnda aega ajalehte ,,Isamaa". Enno trükiristsed avaldati juba tema reaalkooli ajal ajalehes ,,Olevik" 1896. Tõeliselt avanes ta aga luuletajana ,,Lindas", kus ta avaldas ka artikleid ja retsensioone. Tema luule sel ajal oli uudne ja moodne: ta oli vabavärsi esimene järjekindel rakendaja Eestis, ta värssides oli taotletud kõlalist ühtsust ja kujundilist individuaalsust. Aastatel 19031905 avaldas Enno ,,Lindas" ja ,,Postimehes" üle poolesaja luuletuse. 1907.1908. oli Enno peamiselt Soosaarel, ja kirjutas seal oma järgmised raamatud. Ta luule laad muutus mõnevõrra, ta loobus vabavärsist kindlama meetrumi kasuks ja tema luules võttis selgema kuju temale
kirjutas põhitöö kõrvalt Laansalu nime all kuni sinimustvalge taasilmumiseni ja siis tekkisid uued väljakutsed. Kirjamees lisab veel, et on sündinud Jäära tähtkujus ning kõik jäärad on lootusetud maailmaparandajad. Räägib ka ,et kirjutamine on üks väheseid võimalusi üht-teist välja öelda ja võistluskirjutamisel huvitas kirjanikku põhiliselt tagasiside. ,,Käisin pärast võistlusi alati retsensioone lugemas, et näpunäiteid saada", ütleb Tohvri. Veel räägib Tohvri artiklis autorile oma esimesest romaanist ,,Majad jõe ääres", mis on 28 aastat tagasi kirjutatud, kuid nüüd ilmunud ja romaanivõistlusel esile tõstetud. Artikli autori küsimusele kui palju te ise raamatuid loete, vastab kirjanik, et loeb ning viimasel ajal rohkem ajalugu ja elulugusid. Naistekate kohta arvab ta, et need võõrad olukorrad ja tüütuseni korduvad süzeed inimestele eriti miskit ei anna
• Tuleb teha vahet faktide ja arvamuste kohta. Ka teatmeteosed sisaldavad peale faktide arvamusi. • Et ei korduks midagi, siis lugeda registreid ja sisukordi. • Kirjalike allikate stiil ja keel ei tohi kanduda uudidesse. Kirjalikel allikatel on oma väljakujunenud stiil. • Kirjalikud allikad võivad olla täis vigu. Tuleb hinnata kirjalike allikate usaldusväärsust ja oskama kasutada retsensioone, vigadeparandusi jm. Väiksemagi kahtluse korral võrrelda mitmeid allikaid. • Reporteril on kalduvus helistada autoriteedile, mitte lugeda raamatust. Selle taga on uudise tempo kui ka oskamatus kirjalikke allikaid kasutada. Kirjalik allikas on aga usaldusväärsem kui suuline. • Iga ennem loetud fakt tuleb ikkagi alati üle kontrollida. Mälule ei saa lootma jääma. Asjad võivad muutuda vahepeal.
Tema elu ei ole küll lühike ja traagiline, kuid on siiski huvitav ja mitmekülgne. Autori sulest ilmunud luulet ei ole lehekülgi arvestades väga palju, kuid see on sügav ja mõtestatud ning võrreldav maailma tipptegijatega, keda Laaban ka päris palju eesti keelde tõlkinud on. Käesolev referaat annab ülevaate Ilmar Laabani elust ja loomingust. Vaatluse all on tema luulekogud ja luuletused. Kasutatud on nii loomingut ennast, kui selle kohta kirjutatud retsensioone. 3 1. ELULUGU Ilmar Laaban sündis 11. detsembril 1921 aastal Tallinnas. Ta oli eestlasest isa ja lätlannast ema ainuke laps. Ema suri kui poeg oli 13-aastane. Laabani enda sõnul avaldasid talle olulist mõju kaks lapsepõlves kuuldud keelt - koduse suhtlemise saksa keel ja sõtse kõneldud pool- murdeline keel. (Malin, 11.01.09) Ta käis Westbergi eraalgkoolis ja aastatel 1934-40 Tallinna Reaalkoolis. Juba enne
· Quellen (C. Schirren); Stockholmi arhiivist; 1861 81 · Neue Quellen (C. Schirren); Kopenhaageni arhiivist; 1883 85 · LUB (Bunge ja teised mehed) 1853 1914 Eestikeelseid publikatsioone avaldati vabariigi ajal. 1881 83 tõlgiti küll Hendriku Liivimaa kroonika, kuid see polnud päris teaduslik. 1920 21 ilmus K. Leetbergi tõlkes Russowi kroonika ilma viidete ja kommentaarideta. Ajalooline ajakiri publitseeris üksikuid dokumente, hiljem ka retsensioone. Publitseeriti Linnaarhiivi juures. 1923 ilmus ,Eestimaised palved Kullamaalt', milles sisaldub 1517. aasta J.Kiivelti katekismus, mis sisaldas Pater Nosterit, Credot ja Ave Mariat. Seejärel ilmus Paul Johannseni publikatsioon ,Liber Census Daniae' ,Taani hindamisraamat' Allikate populariseerimisesk kasutati lugemikke, nt H.Kruusi ,Ajalooallikate lugemik'. Keskarhiivis publitseeriti maarevisjonide dokumente,
Kokku aetud materjalid (ärakirjad jne) on suured hulgad, Stockholmis Rootsi Riigiarhiivis Schirreni portfell. Suurt teist Põhjasõja ajaloost ei sündinud nagu varem loodeti, põhjus Schirreni kui ajaloolase pettumine, ka lahusolek kodumaast olevat loomejõudu mõjutanud. Ka pakutud, et suur materjal kasvas üle pea ja lisaks Schirren ülikriitiline ka enda suhtes. Kielis keskaja ja varauusaja professoriks, väga hinnatud. Ka rektor mõnda aega. Loomingust vaid artikleid, retsensioone teiste ajaloolaste töödele, eriti Põhjasõja teemal. Ülikriitiline. Viljakamaid allikate kogujaid ja publitseerijaid. 1932 asutasid baltisakslased Carl Schirreni Gesellschafti. II maailmasõja järel taastati, tänini tegutseb, annab välja kogumikke, ka baltisaksa aastaraamatut, ajaloolased artikleid. Baltisaksa erialaste teoste katuseorganisatsioon. Lüneburg-Göttingen- Karlstadt baltisakslastele tähtsaimad.
annaabi.ee 
