Queen Elizabeth 1. Nimi: Kristjan Jegorov 8.b Elizabeth I was born 7 September 1533 and she die 24 March 1603. Elizabeth I was queen of England and Ireland from 17 November 1558 until her death. She never married One of his first acts as queen was to support the establishment of English Protestant church, and he became a church should be. she looked like a witch. Governance, Elizabeth was more moderate than her father and siblings. Though Elizabeth was cautious in foreign policy and
Kui ta Moskvas oli, siis abikaasa sai isegi Eesti esindusse tööle paariks aastaks. Nüüd on nende lapselaps, Elo, juba suur inimene. Kui ta Draamateatrsse tuli , tehti kohe esimese lavastuse Kulno Süvalepaga „Kevade“. Saalid olid puupüsti täis ja tütarlapsed ootasid neid peale etendust tagaukse juures ja küsisid autogramme. Siis kutsuti Kaljot Tallinnfilmi, kuhu tuli üks vene rezissöör Jegorov tegema siinmail eismest kunstilist filmi „Jahid merel“. Öeldi: „Meil rezissööre pole, aga ta on umbvenelane ja kedagi on vaja appi ja ka õppima, me maksame teile 180 rubla kuus.“ “Draamateatrist sai vist 60 rubla,” räägib Kaljo Kiisk. “Rezissöörina olen teinud 13 filmi. Mul on olnud häid õpetajaid ja nõuandjaid – Mihhail Rom, Julius Kuni kaudu sain temaga tuttvakas,” jutustab Kaljo.
Carl Robert Jakobson 1841-1882 Perekond Carl Robert Jakobson sündis 14. juulil 1841. aastal Tartus. Isa Adam Jakobson Ema Elise Jegorov Lapsed Carl Robert (1841), Natalie Auguste (1843), Friedrich Cornelius (1845), Eduard Magnus (1847), Rosalie Friedrike (1848), Ida Alvine (1855) Õpingud ja töö 9-aastaselt asus õppima Torma kihelkonnakoolis 1856-1859 Valga Cimze seminar 1859. aastal töötas kolm aastat Torma koolmeistri kohal 1862 asus õpetajaks Jamburgi 1864. kooli- ja koduõpetaja Peterburis 1865 liitus Peterburi patriootidega 1865 "Eesti Postimees" Eesti Kirjameeste Selts
Retsensioon Käisin Kuressaare raegaleriis kunstinäitusel, mis kandis nime "Ruhnu kunstis". Näitus on avatud 17. septembrist 11. novembrini ning seal on esindatud palju tuntud Ruhnust pärit ning seda külastanud kunstnikke. Oma töödega esinesid Ernst Hermann Schlichting, Andrei Jegorov, Karl Burman sen., Peeter Rooslaid, Ernö Koch, Agaate Veeber, Andrus Johani, Eerik Haamer, Ernst Kollom, Olga Terri, Helgi Hirv, Lüüdia Vallimäe-Mark, Leila Pärtelpoeg, Virve Tolli, Henno Arrak, Gita Teearu, Ann Jõers, Uno Roosvalt ja Külliki Järvila. Tõid oli palju ning väga erinevate suuruste ja tehnikatega. Siiski jäid silma mõned eriti meeldejäävad tööd. Üheks lemmikuks oli Lüüdia Vallimäe-Marki õlimaal "Rand". See andis väga usutavalt ja elavalt edasi Ruhnu olustikku
Jõhvi Gümnaasium Jaanipäev Referaat Koostaja: Kristjan Jegorov Juhendaja: Kadri Kivirand Jõhvi 2013 Sisukord Sissejuhatus Jaanipäev 24. juunil ja jõululaupäev 24. detsembril on eestlaste kaks kõige tähtsamat ja vanemat kalendritähtpäeva. Need mõlemad on aastaringi pöördepunktid, mis asetsevad n.ö. teineteise vastas. Jõuludest hakkab päev pikemaks minema ja jaanipäevast jälle lühemaks minema
Järvamaa Kutsehariduskeskus Autotehnik 11 Referaat karjääriteenused harjumaal Martin Jegorov Juhataja: Eve Rõuk Särevere 2012 Ajal, mil iga töökohta üha enam hinnatakse, on parim aeg mõelda oma karjääri planeerimisele. Sageli võrreldakse seda redelil ronimisega nähakse vaid ametialast liikumist üha kõrgemale positsioonile. Süvenedes tööga seonduvatesse valikutesse tõdeme, et need hõlmavad endas palju erinevaid teemasid.
tööle. Adam Jakobson tõusis oma ajastu tähelepandavaks eesti koolmeistriks. Eriti agaralt õpetas ta laulmist ja levitas selle oskust ka vallakoolides. Adam kuulus Torma vennastekogudusse, kus tõusis juhtivaks tegelaseks. Teda nimetatakse isegi väsimatuks rahvakasvatajaks ja õpetajaks. Adam Jakobson suri 6. detsembril 1857. aastal. 1886. aastal püstitas Torma mängukoor tema hauale kivist mälestussamba. Carl Robert Jakobsoni ema oli Elise (Liisa) Jegorov, kellega Adam tutvus Tartus. Tema isa oli vene soldat. Elise kasvas üles Tartus riiginõunik von Kircheiseni perekonnas ja sai saksa kasvatuse. Liisa ja Adam abiellusid Tartus 25. septembril 1840. aastal. Adami rätsepaamet aga suutis vaevaliselt kasvavat perekonda toita. Õed ja vennad : Carl Robert Jakobson oli üks vend oma kuuelapselisest perekonnast. Nende peres oli kolm poissi ja kolm tüdrukut. Õed oli Natalie Auguste(1843), Rosalie Friedrike(1848), Ida Alvine(1855)
Aleks Jegorov Laskesuusatamine Referaat 10.03.13 Mina kirjutan laskesuusatamisest , selle distantsidest , kuulsaimatest laskesuusatajatest ja kirjeldan ühte neist teile lähemalt. Laskesuusatamine ja distantsid Laskesuusatamine (ehk biatlon) on välja kasvanud sõjaväelisest patrullsuusatamisest.
ühtsustunde laadset. Emori tehtud küsitlusest selgus, et Lätis spetsiaalselt alkoholi ostmas käivate inimesed hindavad ostudelt saavat ostuemotsiooni 56%, Eestis on sama näitaja 32%. Eestis on loodud ka rahvaalgatuslik liikumine ,,Maksud Lätti", kes organiseerib protestiaktsioone. Samas ei saa ka väita, et kõrge alkoholi hind Eestis on vaid aktsiisidest tingitud. Riigikogu Rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov väidab, et alkoholi hinnavahe Lätiga on tingitud 40% ulatuses aktsiisist ja 60% ulatuses juurdehindlustest kaubanduses. Eesti kaupmehed valdavalt ei ole selle väitega nõus, ainult Rimi ostujuht Margus Amor on välja öelnud, et suured juurdehindlused kompenseerivad 40% vähenenud müügimahte. Ehk siis ostate vähem, maksate rohkem! Geenius.ee lehel avaldati artikkel sellest, kuidas Soomes, kus aktsiis on poole suurem
Suure-Jaani Gümnaasium Etanool Referaat Jan-Erik Jegorov 11. klass Juhendaja õpetaja Evelin Maalmeister Suure-Jaani 2015 Sisukord ..................................................................................................................................................2 Sissejuhatus..............................................................................................................................3 .................................................................
Suure-Jaani Gümnaasium Mürgid Referaat Jan-Erik Jegorov 11. klass Juhendaja õpetaja Evelin Maalmeister Suure-Jaani 2015 1 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 1 Taimsed mürgid............................
Äriregistris viiakse muudatus sisse 02.03.2009 ja sellega saab ametlikult nimeks Libertas Eesti Erakond. osalemine Riigikogu valimistel: 199 0,35 % 1 913 - Eesti Sinine Erakond (ESE) 5 199 1,60 % 7 745 - Eesti Sinine Erakond (ESE) 9 200 ei osalenud Demokraadid - Eesti Demokraatlik Partei (EDP) 3 Konstitutsioonierakond (KP) 08.10.1994 - 11.02.2006 Eestimaa Ühendatud Rahvapartei (EÜRP) Sergei Jürgens (kt) Andrei Zarenkov Jevgeni Tomberg Anatoli Jegorov Jevgeni Tomberg Viktor Andrejev 30.06.2007 - 28.06.2008 11.02.2006 - 30.06.2007 00.00.0000 - 11.02.2006 00.00.0000 - 00.00.0000 02.03.2002 - 00.00.0000 08.10.1994 - 02.03.2002 logo: [ www.kpartei.ee ] vene vähemus Asutatud 08.10.1994 Tallinnas, registreeriti 19.12.1994. Kuni 11.02.2006 kannab nime Eestimaa Ühendatud Rahvapartei (EÜRP). Asutajate seas olid Venekeelse Elanikkonna
toimi või pole selge 28.12.2013 http://www.aripaev.ee/uudised/2016/09/14/maailmas-kaib- Briti majandus- ja äriuuringute keskuse CEBRi hinnangul on maailma maksurevolutsioon? suurim majandus Hiina, mis kasvab just 2028. aastaks esimest korda USA- Dmitri Jegorov, Rahandusministeeriumi asekantsler, endine Maksu- st suuremaks. ja Tolliameti peadirektori asetäitja Suurimad majandused aastal 2028: Sel ajal kui Eesti kempleb ikka alles automaksu, erisoodustusmaksu ja 1. Hiina
binaarsete opositsioonide kriitika, logotsentrismi kriitika ning erinewuse kasutuselevõtt. Erinewus on Derrida loodud neologism, milega ta märkis tähendust tekitavat protsessi. Sõna viitab kahele asjale: * erinevusele, mis tekitab sõna tähenduse * edasilükatud tähendusele, sest sõnade tähendused tekstides muutuvad 18. Juri Lotman ja Tartu-Moskva koolkonna semiootika. Tartu-Moskva koolkond on Juri Lotmani ja tema Moskva mõttekaaslaste (Gasparov, Uspenski, Jegorov, Ivanov jt.) loodud semiootikakoolkond. Koolkonna väljaandeks oli ajakiri Töid Märgisüsteemide Alalt. 1973 avaldasid Tartu-Moskva koolkonna semiootikud omamoodi manifest-artikli ,,Tees kultuuride semiootilisest tõlgendamisest". Juri Lotman alustas vene kirjanduse uurijana, tegeledes 18-19 sajandi vene kirjanduse arenguga. 1970ndatel, 1980ndatel tegeles Juri Lotman kultuurisemiootika põhialuste väljatöötamisega.
Pärast seda kui Julia Kristeva intertekstuaalsuse mõiste 1966. aastal Mihhail Bahtini tööd läänemaailmale tutvustades kasutusele võttis, on terminit samuti korduvalt laenatud ja muudetud. 18. Juri Lotman ja Tartu-Moskva koolkonna semiootika. Tartu-Moskva semiootikakoolkond on Juri Lotmani ja peamiselt tema Moskvas töötanud mõttekaaslaste (Vjatšeslav Vsevolodovitš Ivanov, Mihhail Gasparov, Boriss Jegorov,Aleksandr Pjatigorski, Vladimir Toporov, Boriss Uspenski jt) loodud semiootikakoolkond.[1] Koolkond kujunes 1960. aastatel, mil Tartu Ülikooli Kääriku spordibaasis peeti rida suvekoole teiseste modelleerivate süsteemide alal. Koolkonna vaate kohaselt on semiootilised süsteemid ühtlasi modelleerivad süsteemid. Koolkonna üheks manifest-artikliks on 1973. aastal ilmunud "Kultuurisemiootika teesid"[2] Koolkonna väljaandeks on olnud ajakiri "Töid märgisüsteemide alalt"
sarnasest Charles Sanders Peirce (1839 · Roland Barthes - "Elementes of Semiology "(1965), 1914), "Mythologies" (1957); uuris märkide kujunemist läbi denotatsiooni (otsene tähendus) ja konnotatsiooni (kaudne tähendus) · Nn. Tartu koolkond - J. M Lotman, Z. G. Mints, B. F. Jegorov, I. A. Tsernov, P. Torop, Lisalugemiseks : P.Gobley, L. Jansz "Juhatus semiootikasse" Tln 2002 Märgi liigid (Peirce): 1. Ikoon taotleb sarnasust objektiga 2. Index taotleb eksistentsiaalset, põhjuslikku seost objektiga 3. Sümbol märk, mille seos objektiga on kujunenud läbi kokkuleppe Kood nö võti märkide lugemiseks · sõnumi vorm, keel, kujund, heli ..., · reeglipärane vastavus tähistaja ja tähistatava vahel
hoidmise ja edastamise ja uute väljatöötamise indiviidiplene mehhanism. Kultuuriruum ehk üldise mälu ruum. Põhimõiste on TEKST. Tekst on tervikliku tähenduse ja tervikliku funktsiooni kandja. Kultuurisemiootika alla läheb Praha lingv ring, Vene vormikoolkond (Sklovski), Jan Mukarovski, Roman Jakobson, Juri Lotman. 27. Juri Lotman ja Tartu-Moskva koolkonna semiootika. Tartu-Moskva koolkond on Juri Lotmani ja tema Moskva mõttekaaslaste (Gasparov, Uspenski, Jegorov, Ivanov jt.) loodud semiootikakoolkond. Koolkonna väljaandeks oli ajakiri Töid Märgisüsteemide Alalt. Juri Lotman alustas vene kirjanduse uurijana, tegeledes 18-19 sajandi vene kirjanduse arenguga. 1970ndatel, 1980ndatel tegeles Juri Lotman kultuurisemiootika põhialuste väljatöötamisega. Nõukogude ajal oli raskusi avaldamisega võimu juudivaenulikkuse tõttu ning semiootika kui ainult ,,pooleldi lubatud" teaduse tõttu. Kokku aga avaldas Juri
aastal. sellega püüti siinmail esmakordselt luua viiekuplilst õigeusu kirikuhoonet kasutades selleks antiikarhitektuuri vorme. Taotlus vastas Venemaa Peeter I reformidest peale domineerinud poliitilisele ja kultuurilisele hoiakule- pilt 6 euroopastuda, kaasajastada vene kultuuri Euroopa elementide ülevõtmisega. 25. Mail 1765.aastal kõrgemal pool heakskiidetud projekti tegi andekas Peterburi arhitekt Pjotr Jegorov. Jegorov kujundas hiljem koos J. Feltjeniga Peterpuri Suveaia Neeva-poolse azuurise metallvõre ning Marmorpalee abikorpuse. Projekti realiseerimiseks saadeti pärnusse majanduskontrori arhitekti abi ivan jakovlev, kes viibis kiriku ehitusel kuni selle lõpliku valmimiseni 1768. Aastal. Pärnu püha jekaterina kriku põhiplaaniks valis arhitekt keskkupliga kaetud kreeka risi kuulise variandid, mille venne õigeusu kirik oli bütsantsist üle võtnud
Poststrukturalistid ei usu ega usalda keelt, mis esindab tihti ainult üht, pealesurutud tähendust. Ei keskenduta mitte tekstide ega sõnade tähenduse tuvastamisele, vaid sellele, kuidas on need märgid pandud üldse tähendama seda, mida nad tähendavad. KOKKULEPPELISUS ON MÕTTETUS. Nt. `'Yo, kas sul `rohelist' on? 18. Juri Lotman ja Tartu-Moskva koolkonna semiootika. Tartu-Moskva koolkond on Juri Lotmani ja tema Moskva mõttekaaslaste (Gasparov, Uspenski, Jegorov, Ivanov jt.) loodud semiootikakoolkond. Koolkonna väljaandeks oli ajakiri Töid Märgisüsteemide Alalt. Juri Lotman alustas vene kirjanduse uurijana, tegeledes 18-19 sajandi vene kirjanduse arenguga. 1970ndatel, 1980ndatel tegeles Juri Lotman kultuurisemiootika põhialuste väljatöötamisega. Nõukogude ajal oli raskusi avaldamisega võimu juudivaenulikkuse tõttu ning semiootika kui ainult ,,pooleldi lubatud" teaduse tõttu. Kokku aga avaldas Juri
1 oli ta väga ärevil ja rääkis ikka, et kui ainult midagi ei juhtuks. Aga õppenõukogu koosolekuil ta otse vaevas oma ettevaatuse, umbusu ja puhtvutlarlike kaalutlustega, et näe, poeg- ja tütarlastegümnaasiumides käitub noorsugu halvasti, käratseb väga klassides, - ah, kui see ometi ülemuse kõrvu ei ulatuks, ah, kui ometi midagi ei juhtuks, - ja kui teisest klassist välja heita Petrov, aga neljandast Jegorov, siis oleks see väga hea. Ja mis siis sai? Oma õhkamistega, vigisemisega, oma tumedate prillidega kahvatul pisikesel näol teate, pisikesel nagu tuhkru nägu ta vaevas meid kõiki, ja me andsime järele, alandasime Petrovil ja Jegorovil elukommete hindeid, panime nad istuma ning lõpuks heitsime nii Petrovi kui Jegorovi välja. Tal oli imelik komme käis meie kortereid mööda. Tuleb õpetaja poole, istub ja vaikib ning ikka nagu luurab midagi
Intertekstuaalsus –viitamine, üks autor kasutab teise mõtteid Poststrukturalism – ei usalda, et keel on loodud poolt mõjutatuna??? Strukturalism on objektiivne, saab objektiivseks asjad lahti võtta Poststrukturalism – läheneb subjektiivselt, tahab läheneda oma tajuga, ise lähendeda, ei usalda keelt, mis esindab ainult 1 pealeksurutud asja 18. Juri Lotman ja Tartu-Moskva koolkonna semiootika. Tartu-Moskva koolkond on Juri Lotmani ja tema Moskva mõttekaaslaste (Gasparov, Uspenski, Jegorov, Ivanov jt.) loodud semiootikakoolkond. Koolkonna väljaandeks oli ajakiri Töid Märgisüsteemide Alalt. 1973 avaldasid Tartu- Moskva koolkonna semiootikud omamoodi manifest-artikli „Tees kultuuride semiootilisest tõlgendamisest“. Juri Lotman alustas vene kirjanduse uurijana, tegeledes 18-19 sajandi vene kirjanduse arenguga. 1970ndatel, 1980ndatel tegeles Juri Lotman kultuurisemiootika põhialuste väljatöötamisega. Nõukogude ajal oli raskusi avaldamisega võimu juudivaenulikkuse
rahuldanud. uue kiriku projekt valmis 1763. aastal. Sellega püüti siinmail esmakordselt luua viiekuplilist õigeusu kirikuhoonet kasutades selleks antiikarhitektuuri vorme. Kiriku ehituse plaan vastas Peeter esimese üleüldisele poliitilisele ja kultuurilisele hoiakule, mis soosis euroopastumist ja vene kultuuri kaasajastamist Euroopa elementidega. 25. mail 1765. aastal sai andeka Peterburi arhitekti Pjotr Jegorovi projekt kõrgemalt poolt heakskiidetud. Hiljem kujundas Jegorov koos J. Feltjeniga Peterburi Suveaia Neeva-poolse azuurse metallvõre ning Marmorpalee abikorpuse. Ehitusel juhatas töid Majanduskontori arhitekti abi I. Jakolev, kes saadeti pärnusse projekti realiseerima. Selline komandeeringu praktika oli tol ajal üsna levinud. On teada, et Jakolev ehitas Moskvas kellegi teise arhitekti projekteeritud Püha Klimenti kiriku. Koos Jakoleviga saabusid ka ehitajad.22
Armee juhtimiseks loodi Revolutsiooniline Sõjanõukogu, mille juhiks sai Trotski. Punaarmee ülemjuhatajaks nimetati septembris 1918 endine tsaariarmee polkovnik lätlane Jukums Vcietis (1873-1938), juulis 1919 sai ülejuhatajaks teine endine polkovnik Sergei Kamenev (1881-1936), kes jäi sellele kohale kuni 1924. aastani. Väga tunnustatud armeejuhid olid veel Mihhail Frunze (1885-1925), Mihhail Tuhhatsevski (1893-1937), Aleksandr Jegorov (1883-1939), Vassili Blücher (1889-1938), Iona Jakir (1896- 1937). Väga edukat karjääri tegid aga Stalini ustavad poolehoidjad Kliment Vorosilov (1881- 1969) ja Semjon Budjonnõi (1883-1973), kes kumbki oma sõjaliste saavutuste poolest silma ei paistnud. Valgete juhid: Bolsevike vastu sõdivate armeede juhid olid enamasti monarhistlikult meelestatud endise tsaariarmee ohvitserid ja tsaaririigi äärealade rahvuslased. Esimesed
• Ferdinand de Saussure - Šveitsi keeleteadlane, seletas tähenduste teket märkide eritlemise kaudu - märk saab tähenduse vaid selle kaudu, et ta eristub millestki muust sarnasest. • Roland Barthes (“Elementes of Semiology “(1965), “Mythologies” (1957)) uuris märkide kujunemist läbi denotatsiooni (otsene tähendus) ja konnotatsiooni (kaudne tähendus). • Nn. Tartu koolkond - J. M Lotman, Z. G. Mints, B. F. Jegorov, I. A. Tšernov, P. Torop. Denotatsioon – teatud märgi nö esmane/autentne tähendus: see, mis on nähtav. Konnotatsioon - Konnotatsioon on märgi kaastähendus, mis tekib tänu juba olemasolevatele teadmistele, ühiskondlikele/kultuurilistele jms väärtustele, auditooriumi huvidele/ootustele/emotsioonidele. Teisisõnu, märgi denotatsiooni all mõeldakse seda, mida edastatakse auditooriumile, samas kui märgi konnotatsiooni all mõeldakse seda, kuidas/millises kontekstis seda edastatakse
tegelikkuse ja selle märgistamise vahekordi. Ferdinand de Saussure - sveitsi keeleteadlane, seletas tähenduste teket märkide eritlemise kaudu - märk saab tähenduse vaid selle kaudu, et ta eristub millestki muust sarnasest Roland Barthes - "Elementes of Semiology "(1965), "Mythologies" (1957); uuris märkide kujunemist läbi denotatsiooni (otsene tähendus) ja konnotatsiooni (kaudne tähendus) Nn. Tartu koolkond - J. M Lotman, Z. G. Mints, B. F. Jegorov, I. A. Tsernov, P. Torop, Märgi liigid (Peirce): 1. Ikoon taotleb sarnasust objektiga 2. Index taotleb eksistentsiaalset, põhjuslikku seost objektiga 3. Sümbol märk, mille seos objektiga on kujunenud läbi kokkuleppe Kood nö võti märkide lugemiseks · sõnumi vorm, keel, kujund, heli ..., · reeglipärane vastavus tähistaja ja tähistatava vahel
825 2497 Illak Allan Harju 03:47:22 M35 639 1114 Ilves Filipp Tallinn 03:37:48 M35 1536 1389 Ilves Tarmo Tartu 04:22:24 M35 249 216 Israel Olavi Harju 03:13:35 M35 424 176 Ivanovskis Pavels Läti 03:26:15 M35 703 679 Jaks Indrek Tartu 03:40:55 M35 1298 2550 Jansons Maris Läti 04:10:20 M35 2066 2046 Jegorov Urmas Harju 04:57:42 M35 1906 452 Jents Reikko Viljandi 04:46:22 M35 451 2806 Johanson Jaanus Viljandi 03:28:01 M35 1335 2721 Jonusas Arturas Leedu 04:11:52 M35 890 817 Jurs Hassar Tartu 03:50:47 M35 1824 1523 Just Alar Tallinn 04:39:26 M35 2121 1646 Jõgiaas Aivar Tartu 05:03:05 M35 1187 1174 Jõgila Veiko Tallinn 04:04:58 M35
pidada. U 80% Punaarmees teeninud endistest vanemohvitseridest või kindralitest mobiliseeriti Punaarmeesse sunniviisiliselt, et kindlustada nende ustavus, võeti nende perekonnaliikmed pantvangi. Väga oluline koht oli endise Vene armee kõrgematel aukandjatel Punaarmees. 1935 seati NL-s Punaarmees sisse NL marssali kõrge auaste, kuni Vene-Saksa sõja puhkemiseni 1941 oli NL marssal omistatud kokku 8-le mehele. Nende hulgas oli 2 endist Vene armee vanemohvitseri, polkovnikut- Aleksander Jegorov ja Boris Šapošnikov. Lisaks jõudsid sinna välja ka mõned nooremohvitserid, nt Mihhail Tuhhatševski. Olid ka mõned allohvitseride ja sõdurite hulgast- nt Budjonnõi, oli teeninud välja 4 Georgi risti. Vassili Blücher oli ka allohvitser, 2 Georgi risti kavaler, tõusis ka armeejuhatajaks, rindejuhatajaks jne. Grigori Kulik oli ka I ms-s lihtsõdur, Semjon Timošenko, endine reamees, tegi karjääri Punaarmees. Kliment Vorošilov- elukutseline
21 0,56 3,24 5,84 44 3,38 14,50 13,98 22 0,61 3,44 6,04 45 3,66 15,64 14,64 Valemit (8.8) nimetatakse kirjanduses Puzerevski- Frölichi valemiks. Jegorov on esitanud lahendi ka ruumiülesande so ümmarguse vundamendi kohta. Valem on samasuguse kujuga. Erinevad ainult tegurite M suurused, mis on toodud tabelis 8.2 Tabel 8.2 M Mq Mc M Mq Mc 0 0 1 3,37 24 0,80 4,21 7,20
annaabi.ee 
