ka barbari sünonüümiks mütoloogias. Kentauri võib vaadelda ka kui igikestvat tasakaaluotsingut intellekti ja instinktide vahel. Kentauridest räägitakse enamasti kui ainult meessoost olenditest. Naissoost kentaure (Kentaurides) ei mainita enne hilisemat antiikaega. Varaseim näide kentauritarist kunstis pärineb 4. saj eKr, tegu on makedoonia mosaiigiga. Ovidius mainib Hylonome-nimelist kentauritari, kes sooritas enesetapu, kui tema armastatu Cyrallus suri sõjas lapiitidega. Kreeka retoorik Philostratus annab samuti kirjelduse kentauritaridest. Kirjeldus on tõepoolest vaimustunud, ta on lummatud kentauritaride ilust ja räägib üsna üksikasjalikult nende läikivast karvast, mis võib olla väga erinevat tooni ja ka kontrastiks inimosa nahavärvile. Tema järgi oli kentauritaride ülesanne olla kodus Pelioni mäe lähedal ja hoolitseda kentaurilaste eest.
Augustinus, "Jumala riigist" Mari Siilivask Augustinus, kes elas aastatel 354--430 p. Kr., pani oma ideedega pikaks ajaks aluse keskaegsele kristlikule filosoofiale ja maailmapildile. Tema mõtted on omamoodi ühenduslüliks keskaegsete ja antiiksete mõttemaailmade vahel. Augustinus ise oli ühtaegu Rooma traditsiooni kohaselt õppinud retoorik ja vaatles ühiskonda vastava terasuse ja argumenteerimisoskusega ning omas Hippo linnas piiskopi positsiooni. Tema vaadete lähtepunktiks oli usk ja usuteadus. See oli prisma, mille läbi ta ühiskonda vaatles ja selle kohta tähelepanekuid tegi. Augustinuse mõjuka mõttetöö kohta on arvatud, et kogu edasine lääne filosoofia valgustusajastuni välja kujutas endast suuremal või vähemal määral püüdlusi
,,Elektra"- ematapu lugu; ,,Hekabe" ja ,,Troojalannad" kirjeldas Trooja sõjakoledusi ja väljendas suhtumist Peloponnesuse sõtta. Plutarchos(u 46-120)-kirjutas kogumiku ,,Paralleelsed elulood", milles kirjeldas kreeka ja rooma müütiliste ja ajalooliste tegelaste elukäike. Tema biograafiatele toetus W.Shakespeare tragöödiates ,,Julius Caesar", ,,Antonius ja Kleopatra" ning ,,Coriolanus". Lukianos(u120-180)-Rooma perioodi kirjanik, retoorik ja satiirik, kelle tostel oli suur mõju renessansiaja kirjanikele ja ka satiirilistele ulmekirjandusteostele. Kallimachos(u 310-240)-hellenismiaja luuletaja,meister epigrammides ja õpetlikes eleegiates. Apollonios-hellenismiaja luuletaja, kuiva geograafiaga täidetud, kuid samas tundeelamusi edastava lühieepose argonautide sõidust kuldvillaku järele-,,Argonautika". Theokritos-hellenismiaja luuletaja, kes tõi luulesse idülli ja pastoraalse teema, kirjeldades karjuseluulet. Longos(2/3 saj
kuulusid keskklassi. See tähendas seda, et nad ei olnud piisavalt rikkad selleks, et maksta täielikult Augustinuse hariduse eest, kuid omasid piisavalt raha selleks, et saata Augustinus kusagile kooli. Augustinuse ema Monika oli kristlane, tema isa Patricius uskus aga Rooma jumalustesse. Ta võttis vastu kristluse alles oma surivoodil. Patricius oli just see, kes püüdis avastada Augustinuse talente ja tema unistuseks oli, et tema pojast saaks ühel päeval kuulus retoorik ja oraator. Augustinuse lapsepõlv on mõnes mõttes nagu müsteerium. Ainukesed andmed, mida me sellest ajajärgust teame, on tema enda kirja pandud memuaarid raamatus, mida teame "Pihtimuste"? nime all. Ta kirjeldab ennast kui lennuka vaimuga õpihimulist ja tarka last, kuid kes kaldus tihti ka kadedusele. Augustinus kirjutab, et ta pidas väga lugu vanematest inimestest ja võttis hoolega kuulda nende nõuandeid. Eriti hoolega õppis ta ladina keelt, milles ta tundis ennast nagu kala vees
Õpetaja sõnu võimendasid regulaarsed kehalised karistused. Grammatik õpetas, kuidas klassikalist kreeka kirjandust lugeda ja sellest aru saada ning kriitliselt hinnata. Loeti ka kirjanduslikke tekste. Eelistati poeesiat. Tuntud olid Homerose teosed. Õpetamine oli suuline. Grammatik dikteeris õpilastele päheõppimiseks lõike ja selgitas siis neid. Seejärel kontrollis ta õpilaste tedmisi, esitades küsimusi tunnis õpitu kohta. Retoorik võttis grammatiku käest õpilase üle, kui too oli ligikaudu 14-aastane. Õpetas, kuidas mõtteis, kõnes ja kirjas elegantselt ning veenvalt väljendada. Pärast retoorika algõpetust lugesid õpilased Demothenese, Aeschinese ja Libaniose valitud kõnesid ja koostasid deklamatsioone antud teemadel. Retoorikaõpetajate arsenali viimane osa oli teoreetiliste traktaatide uurimine. Suurem osa õpetajaist sõltus õpilaste makstud tasust. Paljudes ,,koolides" oli ainult üks
Octavianus Teine Caesari pooldaja, kes pärast tema surma võimule sai. Valitses Rooma läänepoolsete valduste üle. Võitis kodusõja ning 30 aastal eKr vallutas Egiptuse ning seega allutades kõik Vahemere maad oma ainuvalitsuse alla. Rooma Vabariigi lõpp. Traianus Rooma saavutas tema valitsusajal oma võimsuse haripunkti. Vallutas riike, mis on toodud ära küsimuses 6 vastuses. Cicero antiikõpetlane, edukas riigimees ning väga mõjuvõimas oraator ja retoorik. Maecenas Augustuse rikas sõber, kes toetas teda kultuurielu suurendamises. Vergilius kirjutas Roomale eepose ,,Aeneis". Titus Livius tuntud ajaloolane, kirjutas Augustuse innustusel suurteose ,,Raamatud linna rajamisest alates" Jeesus puusepa poeg, kes rändas mööda maad ning tõotas kõigile, et varsti saabub jumalariik. Postuumselt mõisteti teda pühaks. Pontius Pilatus Rooma prokuraator, kes mõistis Jeesuse surma.
54. Kuidas on filosoofiaõpingud seotud klassikalise haridusmudeliga, mis põhineb vabadel kunstidel (septem artes liberales)? -nn vabad kunstid tähendab vabale mehele sobivad teadused vastukaaluks „räpastele“, kehalise tööga seostuvaile, käsitöötaolistele kunstidele, mis antiikses orjandusühiskonnas ei olnud vabana sündinule seisusekohased. Klassikalise alushariduse mudeli väljakujunemine Kreekas: *grammatistes (kirjatarkus) *grammatik (luule ja keeleõpe, eeskätt Homeros) *retoorik (kõnelemine, argumenteerimine) *filosoofia eriettevalmistus (meditsiin, õigus, hilisantiigis: teoloogia) artes liberales – eleutherai epistēmai vabad(e inimeste) kunstid/teadmised quadrivium (nn. matemaatilised teadused): aritmeetika, geomeetria, muusika, astronoomia trivium (nn. keelelised teadused) grammatika, retoorika, dialektika (loogika) Esimeses ülikoolis Konstantinoopolis oli 3 professuuri-filosoofia, õigusteadus, meditsiin;
kuulutatakse lindpriiks. Saksa riigis ei ole jõudu, kes suudaks Lutherit kontrollida ja kinni võtta. Luther leiab kaitset ja hakkab kirjutama. Luterlik reformatsioon on ilmselt maailma ajaloos esimene pöördeline sündmus, mida kaasaegsete kommunikatsioonivahenditega ellu viiakse. ÖLutheri teoseid paljundatakse, levitatakse ning Luther 1520ndatel vaidelb – kirjalikud disputatsioonid, mida suuliselt kaitstakse. Luther on kirglik ja osav retoorik. Arendab risti teoloogiat, liites kokku õigeksmõistva õpetuse ja ristiteoloogia. Kõneldes, kuidas peale pattulangemist ei ole inimesel vaab tahet, on vabadus üksnes kurjaks. Läheb edasi ing kõnelbe, kuid kahtlemine enese võimettes võib anda mõistmise Kristuse armust (ristiteoloogia tuum). 1519. a Leipzigi disputatsioon, kus arutletakse paavsti ja kontsiilide autoriteedi üle. Lutherlit
Rem Koolhaas, arhitekt ja ideoloog Rem Koolhaas, arhitekt. Arhitektina on Koolhaas enamasti tegelenud suuremas mõõtkavas objektidega, kui tema tänases filmis nähtav looming. Tema büroo OMA on peamiselt hõivatud suurhoonete kavandamise ja planeeringute koostamisega. Minu jaoks on Koolhaas staar-arhitektidest üks põnevamaid ta on mitmekülgne, intellektuaalne, hea retoorik ning probleemi-keskse mõtlemisega. Viimastel aastatel on ta muu hulgas huvi tundnud arhitektuuripärandi kaitse vastu (nt projekt CronoCaos 2010. aasta Veneetsia Arhitektuuribiennaalil). Ta on küsinud näiteks seda, kuidas saada hakkama üha suureneva kultuurimälestiste hulgaga; kui üha
399 anti Sokrates Ateenas kohtu alla, et ta ei austa korralikke jumalaid ja rikub noorsugu. Ta mõisteti süüdi ja sai karistuse valida. Ta määras endale hoopis autasu ja kohtunikud solvusid, mõistsid ta surma. Xenophon- ajaloolane ja kirjanik. Käis sõjas. Ta kirjeldab oma sõjaaega, kuidas Kyros vallutas ja aastaid 411- 362. Pööras tähelepanu isikutele ja Ateena vaenlasena vaikis nende olulised sündmused maha. Isokrates- suur kõnemees ja retoorik (vt raamatutest, netis polnud) Platon- Aristokraatlikust perekonnast, tema õpetus puudutas pea kõiki filosoofia valdkondi. Üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed. Näiva maailma tajutavad esemed on aga muutlikud, alatises tekkimises, teisenemises ja hävimises. Kogu reaalne olemine, tegelikkus, asjade ja kehade maailm on näivus
annaabi.ee 
