maoli ma ei rooma! (Jõesaar, Muru 1982: 169) Ma ohkan, peeker jälle peos. (Alver 1989: 197) Ah, ma teadsin juba noorelt: raheroosk mu rapsab toorelt. (Jõesaar, Muru 1982: 168) Maailma saatust alati vaekausil määrab gramm. (Alver 1989: 432) Kes nüüd end unustavad kas või hetkeks, neid enam päev ei vaja rõõmsaks retkeks. (Jõesaar, Muru 1982: 170) Jääb minevik maha kui tuhast kett, me vajame priiust ja puhast vett. (Alver 1989: 433) Ja kellel hõõguv helg veel ahjus praksab, see säästku puid niikauaks kui ta jaksab. (Jõesaar, Muru 1982: 170) Kuis on seal tuli kollane ja puhas, kus lapsed küpsetavad õunu tuhas. (Alver 1989: 179) Külm puhang lõõtsub kõrgel kõik pilved pikka rongi
Ja kes kord öösse ootama jäi venda, see kergelt kaotab käest veel iseenda. Oo, kes te lambi ümber peate vahti, nüüd kandke hoolt, et leek ei söestaks tahti. Ja kellel hõõguv halg veel ahjus praksab, see säästku puid niikauaks kui ta jaksab. Nii paljud väsivad ja vaovad unne. Kes nüüd on maas, neid enam koit ei tunne. Kes nüüd end unustavad kas või hetkeks, neid enam päev ei vaja rõõmsaks retkeks. Öö neisse poeb ja hangub mustaks malmiks. Vaid kaarnakraaks neil kajab hauasalmiks ja kui kord Hommik idas läidab leegi, siis nende mälestust ei leina keegi.
või nagu unund kandled tuulehoos, kust iga kärsik iil toob muutund tooni ja mille keelte kähisevas loos ei ükski heli püsi uue hooni. Me uinume üks ulm toob õudust unne; me ärkame üks vari rikub ao. Sa kaalu, juurdle, rõõmu, kurbust tunne või unelmate võluriiki vao mis sul sest? kõik anti ainult hetkeks, ei õnnel ega valul püsi pikk, me tänapäev on kohe valmis retkeks ning ainus, mis ei kao, on kaduvik. MUTABILITY We are as clouds that veil the midnight moon; How restlessly they speed, and gleam, and quiver, Streaking the darkness radiantly! yet soon Night closes round, and they are lost for ever: Or like forgotten lyres, whose dissonant strings Give various response to each varying blast, To whose frail frame no second motion brings One mood or modulation like the last. We rest
maailma kaardilt. See referaat on Roald Amundseni ajaloolusest retkest lõunapoolusele. Tutvustus: Roald Amundsen sündis 16. juulil 1872 ja suri 18.juunil 1928. Ta sündis Oslo lähistel Borges. Ta oli pärit merekaptenite perekonnast ja teda peeti ka viimaseks viikingiks. Tema pärisnimi oli Roald Engebreth Gravning Amundsen. Tema seiklejakarjäär sai alguse, kui ta oli 15 aastane. Roald loobus meditsiiniõpingutest, et minna merele. 9 aastat veetis ta ka sõjaväes. Retkeks valmistumine: Amundsen plaanis ja lasi ehitada "Frami" nimelise laeva. See laev oli planeeritud niimoodi, et kui pikkadel retkedel arktilistes meredes talvel meri jäätus ja jäässe läks meri ka laeva ümber, siis ei vajutanud jää mitte laeva põhja katki, vaid täna ümmargusele kujule tõusis laev jää pinnale. Sinna jäi laev kuni jää sulamisele. Pooluste lähedal kulus selleks terve aasta. Pärast kahte retke oldi seda süsteemi veelgi täiustatud.
Kõik siiski jäid. Madeiralt saadab Amundsen ka telegrammi Scottile, andes teada oma plaanist suunduda lõunanabale. Võidujooks oli alanud. Ekspeditsioon lõunapoolusele Amundsen alustas lõunapooluse vallutamise ekspeditsiooni 1910. aasta juunis, teades, et sama on ette võtnud ka inglane Robert Scott. Mõlemad ekspeditsioonid jõuavad lõunamandrile 1911. aasta jaanuaris. Kestab Antarktika suvi, mõlema rühma eesmärk on enne talve saabumist teha vajalikke ettevalmistusi retkeks, rajada marsruudi peale vahepeatuspunkte ja va rustada need toiduga, et siis kohe talve lõppedes võtta suund lõunanabale. Amundsen püstitas oma laagri 96 kilomeetrit lõunapoolusele lähemale kui ta rivaal Scott. Kahe laagri vahemaa linnulennult on 600 kilomeetrit. Scott rajas oma baasi talle juba tuttavasse kohta, Rossi saarele. Amundsen otsis koha, kus pääses laevaga võimalikult kaugele lõunasse, ja otsustas lüüa laagri üles otse selfiliustikule, Vaalalahe äärde
1815-1818. aastatel tegi ta ise teise ümbermaailmareisi prikil "Rjurik", avastades mitusada saart Vaikses ookeanis. Reisi eesmärk oli Loodeväila otsimine Vaiksest ookeanist kuni Atlandi ookeanini, Alaska (Vene-Ameerika) põhjaranniku detailse kirjelduse koostamine, Kirde-Venemaa uurimuste täpsustamine. Ta tegi suure sõidu, möödudes paljudest saartest ja väinadest. Teel Kamtsatkale õnnestus Kotzebuel avastada mitu uut saart. Peale selle valmistuti uueks retkeks- Põhja-Jäämerele. Sõideti mööda Beringi merd, siis kurss lõunasse. Teel mööduti ühest lahest, mis ristiti hiljem Kotzebue laheks. 1818. aastal mööduti läbi Sumatra ja Jaava saare ja siis võeti kurss Inglismaale. Nii lõpeski Kotzebue ümbermaailmne reis. 18231826 toimus kolmas ümbermaailmareis fregatil "Predprijatije". Kotzebue oli avastanud 399 uut saart. Oma viimased eluaastad veetis Kotzebue Harjumaal kodumõisas Triigil ning suri 15. veebruaril 1846. aastal Tallinnas ja on
kuningas jagas sõdijatele indulgentse. Õukond oli jagunenud kaheks. Paljud ei pooldanud sõjakäike, kuna need pidavat pigem kahju tooma. Kulutusi aina vähendati, et oleks rohkem võimalusi ja tarbeid sõja jaoks. Riietusedki muutusid kasinaks, et raha kokku hoida. Inimesed muutusid kahepalgelisteks. Paljud Henry VIII teenistuses olevad tegutsesid Prantsusmaa heaks. Kuningas harjutas eelseisvaks retkeks igal vabal hetkel, kuningas torkas silma oma kõrge kasvu ja tugeva keha poolest, ta oli teistest üle nii osavuselt, kui väljanägemiselt ning tabas kindlal käel sihtides otse märklaua keskkohta. Lahingutes oli edu. Esimene vallutuskõik oli tehtud. Kuigi see oli raskendatud, arvestades asjaolu, et Fernando oli liitlasena kahepalgeline ja paljud teised seisid vastu. Soti kuningas ähvardas Henryt,
manala naissoost valitsejale, kelleks oli Jabmeakka. Kergemaid haigusi raviti ravimtaimede või maagiliste toimingutega. Samaanil ei olnud erilist kostüümi, lovesse langemiseks võidi mõnikord kasutada abivahenditena kärbseseeni, leelist või alkoholi. Transiks valmistudes paastuti. Transsi langemiseks kasutas saami nõid peamiselt trummilöömist ja laulmist, kutsudes sellega appi oma abivaime. Abivaimudega nõu pidades oli nõid kergemas transis, hinge tagasitoomise retkeks vajas ta sügavamat kataleptilist transsi, mille jooksul nõid lamas otsekui teadvusetult. Lovesse võidi langeda ka ilma abivahenditeta, kasutades ainult laule kas jumala või seida (vt pikemalt allpool) auks või lauldes erilisel, metsise hüüdu meenutaval toonil, kuid enamasti kasutati nõiatrummi (kobdas) ja sarvest valmistatud T-tähe kujulist trummivasarat. Ennustamiseks ehk arbumiseks kasutati metallrõngaid, mida vasarat lüües hüpitati trummile joonistatud kujunditel
tatakse pintsliga geomaa- £344 ¢ ja , t¨ahendades li- gilisi toiminguid, m¨a¨aramaks pu heiskamist ja inimeste ~oiget kohta ehitusele . kogunemist--v¨ae kogunemi- P¨ ustitama jm. u ¨lekantud ne ja valmistumine retkeks t¨ahendused on hilisemad. . Kui t¨ ahendab hul- gakesi s~ojaretkele minekut, ¡ H¨a¨aldusosutiks on . / siis m¨argib lippu heisa- £342 ¢T¨ ahenduseks k¨ateahel , ja- tes u¨ksinda teele minekut.
旅 び〔訓〕 つ ら ね る（ つ ら ぬ）〔訓〕 ならぶ〔訓〕 10 608 346 344 ✄ き じゅう ✂会意 ✁Koosneb lipust 旗 ja 从, t¨ahendades りょこう lipu heiskamist ja inimeste kogunemist— v¨ae kogunemine ja valmistumine retkeks 旅行. Kui 旅 t¨ahendab hulgakesi s˜ojaretkele minekut, siis m¨argib lippu heisates u¨ ksinda teele minekut. 旅 ei t¨ahendanud mitte u¨ ksnes s˜ojaretke, vaid ka reisi p¨uhapaikadesse ja pidureisi, mida u¨ likud oma ろ ろ suurearvulise kaaskonnaga ette v˜otsid. 旅 on kasutatud segamini 魯 (櫓・盧). 議類 ⇒呂
annaabi.ee 
