ARVESTUSTEST 7.1 (Turu mittetäiuslikkus. Riigi osa majanduses) 1. Tarbimise efektiivsuse tingimuseks kahe hüvisega (X ja Y) majanduses on: a. MUX/MUY = MRS b. MUX/MUY = PX/PY c. MUX = MUY d. MRS = PX/PY 2. Asenduse piirmääraks on: a. Proportsioon, mille korral ühe resursi vahetus teise vastu maksimiseerib toodangu väljalaske b. Hüviste hulk, mille võrra tootja peab vähendama ühe hüvise tootmist teise hüvise täiendava ühiku saamiseks c. Ühtede hüviste hulk, mida indiviid on valmis vahetama teise hüvise vastu, kusjuures kogukasulikkus ei muutu d. Töö hulk, mida on võimalik vahetada teatud hulga kapitali vastu, ilma, et alaneks nii töö kui kapitali piirtootlikkus 3
d. väidab, et riiklikud subsiidiumid tuleb ette näha neile firmadele, kelle ühiskondlikud tulud on suuremad eratuludest Küsimus 4 küsimus Küsimuse tekst Asenduse piirmääraks on: Vali üks: a. ühtede hüviste hulk, mida indiviid on valmis vahetama teise hüvise vastu, kusjuures kogukasulikkus ei muutu VALE b. hüviste hulk, mille võrra tootja peab vähendama ühe hüvise tootmist teise hüvise täiendava ühiku saamiseks ÕIGE c. proportsioon, mille korral ühe resursi vahetus teise vastu maksimiseerib toodangu väljalaske d. töö hulk, mida on võimalik vahetada teatud hulga kapitali vastu, ilma, et alaneks nii töö kui kapitali piirtootlikkus Küsimus 5 Üldine tasakaal – see on situatsioon, kui: Vali üks: a. kõik ülejäänud variandid on õiged ÕIGE b. kõikidel turgudel üheaegselt hinnad tasakaalustavad nõudluse ja pakkumise VALE c. kõikidel turgudel ei ole defitsiiti ega ülejääki VALE d. saavutatakse pareto-efektiivsus VALE
Võime järgi taluda sise- ja välisvõru telgede nurgiasetust: seaduvad, mitteseaduvad. D= 5x tähise viimane 50.Veerelaagri võimalikud tõrked ja laagri suuruse valiku eesmärk ning valiku põhimõte. ……………………………………………………………….. + ++ Veerepindade pindvõimsus e piting, abrasiivkulumine, muljumine ehk brinellimine, separaatori purunemine, võrude js veerekehade purunemine. Laagri suuruse valik: vajaliku resursi tagamine töötava laagri resurss olekus. 51.Sidurid ja nende peamised ülesanded. …………………………………………… ++ Sidur on samatelgseid võlle omavahel või samatelgseid võlle ja rattaid ühendav masinaelement. Ül: kanda üle pöördemomenti, kompseneerida võllide asendi koostehälbeid- kompenseerivaid sidurid:rööpsuse halve, nurkhälve, pikihälve. Leevendada dünaamilisi koormusi-elastsed sidurid. Kaitsta seadet ülekoormuse eest kaitsesiduril.
Sealjuures oleneb reaalselt soojus- või elektrienergiaks muundatav ressurss suuresti: geograafilisest asukohast ning kohalikest klimaatilistest tingimustest. Kuivõrd Eesti territoorium on suhteliselt väike, siis jaguneb päikese energeetiline ressurss suhteliselt ühtlaselt (suurimaks erinevuseks ~10 %). 3 Joonis 1. Päikese energeetilise resursi jagunemine 1.1. Elektrienergia Elektrienergia tootmisel tuleb arvestada: tarbitava elektrienergia koguse ning tipukoormuse katmiseks vaja mineva tootmisvõimsusega. Keskkonnateabe keskuse andmetel on ligikaudu 3462 km2 rohumaast metsastunud ja metsastumas. Sellest 1/5...1/4 oleks tõenäoliselt kasutatav PV paneelide (photovoltaic) paigaldamiseks. Sealjuures saab arvestada, et elektri transport kaugele toimub väiksemate kadudega kui soojuse puhul. Võttes
väljaspoolt. Kui finantsjuh katab mingid valdkonnad sisseostetava resursiga, jätta perioodiliselt kontrollima kas allhange toimib vastavalt ettevõtte vajadustele. 6. Finantsjuht peab suunama ja juhtima resursside paigutust. Eesmärgiks on resursside ja kapitali paigutuse nüüdis puhasväärtuse maksimeerimine. Finantsjuht peab üle vaatama kõik ettevõtte resursi paigutused ja nende finantseerimise. Oluline on hinnata erinevate projektide riske ja nendega kaasnevaid võimalikke tulusid. Sageli valivad projektijuhid selliseid projekte mis ei ole kõrge riskiga ja seetõttu ei tooda ettevõttele maksimaalset kasumit. 7. Innovatsiooni edendamine. Finantsjuhi kompetenssi kuulub ettevõtte hindamis aruandlus ja eelarve süsteemi arendamine. Tema ülesandeks on edendada firma siseseid süsteeme ja neid võimalikult
Tootmismaht 0 1 2 3 4 5 Kogutulu 500 520 580 700 1000 1500 (kr) Hind (kr) 1000 600 500 400 300 200 A) c) 3 B) d) 400 kr 7. Majandusressursside turg Maittetäieliku konkurentsi turul võrdub töö piirprodukti tulu töö piirprodukti väärtustega · Vale,MPR=VMP täielikukonkurentsi turul Tööjõu MRC (resursi piirkulu) võrdub tööjõu turuhinnaga,kui firma ostab tööjõudu täieliku konkurentsi tutrul- Õige Tööjõu nõudlus kasvab,kui selle tööjõu poolt valmistatava kauba nõudlus kasvab- Õige Kui firma ostab ressursi täielikukonkurentsi turult,saa ta ressursi suuremaid koguseid osta ainult siis,kui ta maksab kõrgemat hinda · Vale,täielikukonkurentsi turul saab firma turuhinnaga osta niipalju ressursiühikuid, kui ta soovib
Muutuvkulud (variable cost, VC) muutuvad koos toodangu mahu muutusega. Kogukulud (total cost, TC) TC = FC + VC Tabel 7.1, õp. lk. 149 Tabeli analüüs: Firma lühiperioodi kulud Kui TP(tootmiskogused) = 0, TC = FC Täiendava ühiku tootmise täiendav kulu. Piirkulu (marginal cost, MC) MC = (TC)/ (TP) Ehk MC = (VC)/ (TP) Kogukulude muutus /toodangumahu muutus Algul MC väheneb, edasi kasvab. MP kasvab, MC langeb (3 töötajat) MC = 25 Edasi MP(piirprodukt on koguprodukti muutus muutuv resursi ühiku muutuse kohta) langeb, MC hakkab kasvama (õp. lk. 151 joonis 7.1) Keskmised kulud: Keskmine püsikulu (average fixed cost, AFC(afc väheneb sedamööda kuidas tootmiskogus kasvab, põhjuseks konstantse suuruse (püsikulu jagamine järjest suurema arvuga)) AFC = FC / TP Keskmine muutuvkulu (average variable cost, AVC) AVC = VC / TP Keskmine kogukulu (average total cost, ATC) ATC = TC / TP Avc ja atc algul vähenevad, kui tootmiskogus kasvab ja seejärel hakkavad kasvama.
kasvab hinf Monopol toodab ATCmin kogust! Täielik konkurents MC=ATC; p=MC; p=MR PT 7 Intress tasu raha kasutamise est ja tema suuruse m''rab nominaalne intressimäär. Palk w tasu tääjõu müügi eest Piirprodukti tulu MRP on täiendav tulu mis saadakse tänu täiendava ressursiühiku kasutamisele (ceteris paribus) MRP=(TR1-TR2) / (L1-L2) Piirprodukti väärtus VMP=MP*p Ressursi piirkulu MRC resursi kasutamise kogukulu juurdekasv, kui võetakse kasutusele üks täiendav ressursiühik. Ta võrdub ressursi kogukulu muudu ja kasutatava ressursi koguse mudu jagatisega. MRC=(TL1-TL2)/(L1-L2) Ressursiturg turg, kus ressursi ostjad ja omanikud määravad kindlaks ostetavad ressursihinnad ja kogused. Tuletatud nõudlus tähendab et ressursi nõudlus sõltub nende hüviste nõudlusest, mille valmistamiseks teda kasutatakse.
c) MC=ATC täielik konkurents d) p=MC täielik konkurents e) p=MR täielik konkurents PT 7 Intress tasu raha kasutamise est ja tema suuruse määrab nominaalne intressimäär. Palk w tasu tööjõu müügi eest Piirprodukti tulu MRP on täiendav tulu mis saadakse tänu täiendava ressursiühiku kasutamisele (ceteris paribus) MRP=MP*MR; MR=TR /TP Piirprodukti väärtus VMP=MP*p Ressursi piirkulu MRC resursi kasutamise kogukulu juurdekasv, kui võetakse kasutusele üks täiendav ressursiühik. Ta võrdub ressursi kogukulu muudu ja kasutatava ressursi koguse mudu jagatisega. MC=TC /TP= VC/ TP Ressursiturg turg, kus ressursi ostjad ja omanikud määravad kindlaks ostetavad ressursihinnad ja kogused. Tuletatud nõudlus tähendab et ressursi nõudlus sõltub nende hüviste nõudlusest, mille valmistamiseks teda kasutatakse.
· Operatiivsem ja täpsem on tehingute töötlus ning hilisemad toimingud väärtpaberitega Pangad pakuvad- nõustamise tegevused . Pangas pakuvad klientidele lisaks nõustamisteenust (väärtpaberite alast nõustamist). Pangad võivad osaleda ettevõtte aktivate juhtimises (tegutseda firma aktivate juhina) st pangale antakse õigus teha tehinguid firma aktivatega. 8 Aktivate juhtimine võimaldab vähendada resursi kulu ja muuta tehingud operatiivsemaks. INVESTEERINGUD Kui pank on võtnud endale kliendiinvesteeringute käitlemise peab ta tagama, et kliendi investeerimisportfell tagaks oodatava tulu ja riski optimaalse tase. Investeeringute tulususe määr on mahukas, oskusi ja mahukat infot nõudev tegevus seetõttu üksikkliendile suhteliselt vastuvõetamatu. Kui pank on määranud kliendi investeerimisportfelli riskitaset, siis peab investeerimis panku määratlema oma investeerimisstateegia
Saagikus paraneb ka viljakama mullaga. W – ühe taime keskmine mass N – taimede arv pindalal kogu taimede mass, WN = const (c) W=cN-1 => logW = logC – 1logN hüperbool logaritmidega taandub lineaarseks: Konstantse saagi seadus on üldisema seaduse – isehõrenemisseaduse – erijuht. Kohort – ühevanune osa populatsioonist. nt: raiesmikule tihedalt istutatud kuused. Seal on liigisisene konkurents suur, kus enamus sureb. Edukamad haaravad resursi – ruumi. Tekib konkurentsi poolt tekitatud suremus. Järeldus - metsakihtide arv peab olema lõplik suurus! Mets koosneb lehekihtidest ja kuna ka kõige alumina kiht peab saama valgust – peab olema lõplik suurus. Kui kihte oleks lõputult – alumised kihid valgust ei saaks. 33 Isehõrenemise seadus ja selle eeldused. 1. eeldus (specific leaf area) SLA = lehepind / pindalaühik = L
ühiskonnas toodetud hüvedest, ja püüavad oma seisundit säilitada. Konflikt on kõikjal ja alati Iga ühiskond on antud momendil allutatud muutumisele, sotsiaalne muutumine on toimiv kõikjal Iga ühiskonna element soodustab sell muutumist Iga ühiskond toetub osa oma liikmete sundimisele teiselt poolt Marx konfliktiteooria isa. Sotisaalsed konfliktid jagunevad indiviidisisesteks ja välisteks. Normide konflikt, huvide konflikt, võimu ja sotsiaalse resursi jaotuse konflikt. K. MARX - ühiskonna majanduslik organisatsioon ehk tootmisviis määrab ära ka tema sotsiaalse organisatsiooni ehk hüvede jaotusviisi. Tootmisviis = tootlikud jõud (tootmisvahendid ja tööjõud) + tootmissuhted (inimeste suhe tootmisvahendite omamisse). Iga tootmisviisi puhul on võimul ja saab suurema osa toodetud hüvedest see kiht, kelle omanduses on põhilised tootmisvahendid (feodaalse
samu resursse Konkurents - OTSENE organismid võitlevad omavahel - Näited: SAMAST LIIGIST ISENDITE VAHEL - kakupojad üritavad üksteist pesast välja trügida ; isahirved võitlevad emaste tähelepanu pärast ; hundid võitlevad territooriumi või toidu pärast - ERINEVATE LIIKIDE VAHEL - kiskja ja saaklooma suhe ; parasiidid ja peremehed - KAUDNE isendid ei mõjuta üksteist otseselt, kuid konkureerivad sama resursi nimel - Näide: Üks isend sööb kõik ära, teine jääb seetõttu tühja kõhuga ; lõvid ja gepardid söövad samu saaklooma liike. Kui lõvisid on palju, jäävad gepardid nälga. Looduslik valik populatsioonis - Populatsioon ehk asurkond on rühm ühe liigi isendeid, kes elavad samal ajal koos samas kohas ja saavad paljunemisvõimelisi järglaseid - Nt: ahvenad ühes järves ; männid ühes metsas
puhvriminuti mittekasutamisel on võimalik kulusid säästa. Ühest küljest ei ole antud kulude sääst võimalik, kuna personalilt ei ole võimalik tagasi võtta nende mitte- ekspluatatsiooniks, kuid töötundideks sisse arvestatud tööraha. Teisest küljest aga on selgunud uurimustest, et lennuettevõtted on üsna efektiivsed personali ümberpaigutamisel teistele tegevustele, et saada maksimaalset kasu kalli resursi olemasolust. Seepärast tasub strateegiliste tööjõukulude arvutamisel silmas pidada 50% säästu ühikukuludest. See tähendab vastavalt 2,5%, 7,5% ja 12,5% blokikuludest tuleb arvestada madala, baas ja kõrge kulustsenaariumi puhuks. /9, lk 84/ Strateegiliste depretsiatsiooni-, rendi- ja liisingukulude leidmine puhverminutite jaoks on üsna lihtne. Nagu eelnevalt peatükis 3.1.3.7. sai välja toodud, siis ala- ja ülekasutamisest ei lisandu ning ei säästeta ka mingeid kulusid
Sunnitöö. Hauad paiknesid selle püramiidi korpuse sees, selle Hefreni püramiidi juurde kuulus Sfinks-looduslikust kaljust välja tahutud. See dünastia 4, 26 saj .püramiidi tähistavad ka selle kuningavõimu absoluutsuse tippu, kogu egiptus oli Memhise lähedal. 25 saj .egituse kuningad loobusid püramiidide ehitamisest .5 dün. Ehitasid püramiide aga mõõtmed olid märgatavamalt väiksemad, resurss oli ka väiksem, see ei tähistanud nõrgenemist vaid mõistlikku resursi kasutamist. Kuningast sai Ra poeg. 5 dün. 3 kuningat pidigi olema Ra lapsed.tegelt olid isad ja pojad. Hakati rajama päikese templeid.Rituaalväljakuid, säilinud neid templijäänuseid eiriti ei ole. 5 dün kujunes välja ka ideoloogiline skeem. 7. loeng 05.03.2013 Kuninga ideoloogiline pale ja tiitlid: Kuninga peamine ül oli ideoloogilises mõttes hoida maailmakorda ehk maad. Seda mõistetakse nii korrana ja seadustena ni inimelus kui looduses. Kuninga ül oli võita kaos ehk Isfet
annaabi.ee 
